2-12-1336/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

416.Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud Anne Melb (edaspidi kostja) esitas 06. aprillil 2011. a Raha24 OÜ (edaspidi hageja) veebikeskkonna kaudu laenutaotluse 700 euro suuruse tarbimislaenu saamiseks ning sooviga tasuda laen kolmes osas, 90 kalendripäeva jooksul, s.o. hiljemalt 05.07.2011. a. Kooskõlas hageja laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ning hinnakirjaga kohustub laenutaotleja 700 euro, kolme osamakse- ja 90 kalendripäevase tasumistähtajaga laenult, tasuma lisaks laenule, intressi 76,00 eurot ja laenulepingu sõlmimise tasu 13 eurot. Hageja rahuldas kostja taotluse, sõlmis kostjaga laenulepingu nr. * ning väljastas taotluse esitamise kuupäeval (s.o. 06.04.2011.a.) kostja Sampo panga arveldusarvele nr. * tarbimislaenu summas 700 eurot. Kostja kasutas ühel korral laenulepingu tähtpäeva pikendamise võimalust, peale mida, oli kostja laenulepingu lõplikuks tasumise tähtpäevaks 04.08.2011.a. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.4. kohustub klient, kes on laenu tagasimaksmisega viivituses kuus või enam päeva, tasuma hageja nõudel, muu hulgas, võlgnevuse menetlemise eest meeldetuletuse tasu 14 eurot. Hageja väljastas 11.08.2011. a. kostjale kirjaliku meeldetuletuse, mille eest kohustus kostja 14 eurot. Meeldetuletusteatis muutus sissenõutavaks seitsme kalendripäeva möödudes, s.o. alates 19.08.2011.a. Laenu katteks on kostja teinud, ühe makse summas 54,07 eurot (06.07.2011.a.). Vastavalt laenulepingu p.-le 11.12. on laenusumma tasumisega viivitamise eest ette nähtud viivis 0,75% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seoses sellega, et nimetatud viivisemäär on tavapärasest kõrgem ja võib seetõttu olla kostjale ebamõistlikult koormav, vähendab hageja viivisemäära, hea usu põhimõttest lähtudes krediidiasutuste poolt tavaliselt kasutatava määrani 0,2% päevas. Hageja on arvestanud tasutud makse esmalt võla

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 10.01.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-7/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 10.01.2012 esitatud hagiavaldusega taotleb hageja põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 645,93 eurot, intresse summas 76 eurot, lepingutasu summas 13 eurot, Võla sissenõudmisega tehtud kulu summas 14 eurot, viiviseid laenult summas 242,16 eurot, viivised siisenõudmiskuludelt summas 4,03 eurot ning viivised lepingutasult summas 5,64 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista viivis protsendina 0,2% põhinõudelt (645,93 eurot), lepingutasult (13 eurot) ja võla sissenõudmiskulult (14 eurot) alates 11.01.2012 kuni nõuetekohase täitmiseni. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule tõenditena: Raha24 OÜ laenulepingute üldtingimused /tlk 8-14/; hinnakirja /tlk 15-17/; laenulepingu/arve /tlk 18-19/; konto väljavõtte perioodil 05.04.2011-07.04.2011 /tlk 20/ ja 11.08.2011. a kostjale saadetud meeldetuletusteatise /tlk 21/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõuetekohase täitmiseni 0,2% protsenti laenusummalt, lepingutasult ja sissenõudmiskuludelt. Kuna TsMS § 367 järgi võib taotleda viivist põhinõudelt, siis ei ole põhjendatud viivise väljamõistmine kõrvalnõuetelt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna protsendina tasumata põhinõudelt (645,93 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,2% päevas. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud seadusesätete alusel tuleb kostjalt Anne Melb’ilt hageja Raha24 OÜ kasuks välja mõista laenusumma 645,93 eurot, intress 76 eurot, viivised laenult summas 242,16 eurot, viivised lepingutasult summas 5,64 eurot ja viivised sissenõudmiskuludelt summas 4,03 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista jooksev viivis 0,2 % päevas põhinõudelt alates 11.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni.

Kuna kostjale on menetlusdokumendid senises menetluses kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis on kohus seisukohal, et kohtulahend tuleb kostjale samuti kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud. Hageja menetluskuluks käesolevas menetluses on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 191,73 eurot /tlk 22/, mille tasumist on kohus kontrollinud /tlk 30/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (191,73 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.