Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-12-14211 (edaspidi haldur) Andrus Õnnik. 16.05.2012.a esitas võlgnik lisaks avalduse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest pankrotimenetluse lõppedes. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlanimekirja kohaselt ostis võlgnik laenuna saadud raha eest 18.07.2006.a aadressil Mai 23-31, Pärnu linnas asuva korteri. Paraku jäi võlgnik mõne aasta möödudes töötuks, tekkisid raskused laenu tagasimaksetega pangale (SEB Pank AS) ning pangaga ei õnnestunud mõistlikku kompromissi saavutada. Panga kasuks on kohtuotsustega (tsiviilasjad nr 2-10-29537 ja 2-126295) välja mõistetud üle 58 000 euro ning võlgnikul puudub vara. Tööd ei ole võlgnik senini leidnud, kuigi on seda pidevalt otsinud. Kohtuistungil jäi võlgnik oma avalduse juurde ning palus enda pankrot välja kuulutada. Ta selgitas, et on mitu aastat olnud töötu, mõned juhutööd ei ole aidanud võlgu oluliselt kustutada. Võlgnikul ei ole kindlat eriala, kuid hetkel on plaan minna välisriiki tööle, milleks võlgnik ootab konkreetset pakkumist. Võlgnik kinnitas, et ei kavatse vaidlustada 11.05.2012.a kohtu poolt tehtud tagaseljaotsust SEB Panga kasuks, millega mõisteti temalt solidaarselt G. R.’iga välja ligemale 56 000 eurot. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt sisuliselt võlgnikul vara puudub. Temale koos G.R.iga kuulunud korteriomand on pangalaenu katteks 24.01.2012.a enampakkumisel müüdud, saadud raha aga ei katnud laenujääki. Lisaks eelmärgitud kohtuotsusele on võlgnik samale pangale võlgu väikelaenude eest 2181.35 eurot (maksekäsk tsiviilasjas nr 2-10-29537), vastutab käendajana venna õppelaenu eest summas 1546.62 eurot ning eelnevatele summadele lisanduvad täitekulud üle 500 euro. Seega on võlgnikul kohustusi üle 60 000 euro. Tagasivõitmise võimalusi haldur tuvastanud ei ole, võlgnik on aastail 20072009 võõrandanud 5 sõidukit, kuid tegemist oli väheväärtuslike ja vanade sõidukitega. Võlgniku maksejõuetus selgus halduri arvates pärast ülalnimetatud enampakkumist, mil ilmnes, et korteri müügist saadav raha võlgniku kohustusi ei kata. Pankroti- vm majanduskuriteo tunnuseid haldur võlgniku tegevuses tuvastanud ei ole. Haldur jäi kohtuistungil aruandes märgitud arvamuse juurde, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, kuid seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse esitamisega tuleb pankrot välja kuulutada. Haldur ei näinud kohtuistungil takistusi kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 171 lg 2 mõttes. Haldur oli nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtu seisukohad Kohus, kuulanud ära võlgniku ja halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutise iseloomuga situatsioon ning tuleb välja kuulutada Gerit Roosi pankrot. On ilmne, et võlgnikul sisuliselt vara ja regulaarne töökoht puudub (seoses korteri müügiga ei ole ka püsivat elukohta) ja seega ei võimalda selline olukord pankrotimenetluse kohast läbiviimist, s.t on olemas alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt. Võlgniku võlad on halduri aruande kohaselt 60 868.42 EUR, millise summa tasumiseks puuduvad igasugused võimalused. Seda seisukohta ei muudaks kindlasti ka halduri poolt pankrotimenetluses selgitatavad asjaolud puutuvalt võlgniku kontoga AS-s Swedbank (haldur ei ole näinud konto väljavõtet) ja samas pangas jäägis oleva võlgniku venna õppelaenuga (mille osas võlgniku kinnitusel nõudeid temale tegelikult esitatud ei ole). Samas on võlgnik esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui