lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-10-12

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 07.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-10-12
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
07.03.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1885
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 158 lg 1, 3Tehnovõrgud ja -rajatisedPankrS § 139 lg 2, 3AÕS § 1581 lg 1AÕS § 59Mitme õiguse järjekohasuheTMS § 158 lg 1, 4Püsima jäävad õigusedAÕS § 173 lg 1Reaalservituudi tekkimineKRS § 24PankrS § 136 lg 1TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (11)

lahend.ee
2-26-3798/10Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.04.20262-26-3798/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.04.20262-26-3798/7Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.04.20262-26-3798/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.03.20262-26-3798/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.03.20262-26-6187/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.03.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-10-12 Tartu, 7. märts 2012. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Osaühingu Silbeti Plokk (pankrotis) avaldus kustutada Kohtla-Järve kinnistusjaoskonna registriosast nr 665607 OÜ Ahtme Soojus kasuks seatud isiklik kasutusõigus Tartu Ringkonnakohtu 8. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-21750 OSAÜHINGU SILBETI PLOKK (pankrotis) määruskaebus Avaldaja OSAÜHING SILBETI PLOKK (pankrotis) (registrikood 10548590), pankrotihaldur Tarmo Villman Puudutatud isik OÜ Ahtme Soojus (registrikood 11482214), esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg 13. veebruar 2012. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Viru Maakohtu kinnistusosakonna 26. aprilli 2011. a kandemäärus nr 353532011 ja Tartu Ringkonnakohtu 8. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-21750 ja saata asi Viru Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada OSAÜHINGULE SILBETI PLOKK (pankrotis) määruskaebuselt 23. septembril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
4.Jätta menetluskulud OSAÜHINGU SILBETI PLOKK (pankrotis) kanda.
TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
TsMS § 172 lg 2Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
2-22-3717/90
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
26.05.2025
2-19-9046/10Riigikohtu tsiviilkolleegium16.03.2020
2-19-1378/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.05.2019
2-15-801/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.06.2016
2-12-17646/18Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.08.2012

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OSAÜHINGU SILBETI PLOKK (pankrotis) pankrotihaldur T. Villman (avaldaja) esitas Viru Maakohtu kinnistusosakonnale kandeavalduse, milles palus pankrotivarasse kuulunud Kohtla-Järvel Ahtme mnt 145 asuva kinnisasja enampakkumisel võõrandamise tõttu kustutada kinnistusraamatust senise omaniku ja kanda kinnistusraamatusse uue omaniku. Ühtlasi palus avaldaja muu hulgas kustutada kinnistusraamatu 3. jaost isikliku kasutusõiguse tehnovõrgu või rajatise seadmiseks OÜ Ahtme Soojus (puudutatud isik) kasuks.
2.Viru Maakohtu kinnistusosakond rahuldas kinnistamisavalduse osaliselt, kuid jättis 26. aprilli 2011. a kandemäärusega avalduse rahuldamata isikliku kasutusõiguse kustutamise osas. Kandemääruse põhjenduste kohaselt on isiklik kasutusõigus puudutatud isiku kasuks seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 1 ja § 1581 lg 1 mõttes, mistõttu jääb see kinnisasja enampakkumisel võõrandamise järel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 158 lg 4 järgi koosmõjus pankrotiseaduse (PankrS) § 136 lg-ga 1 ja § 139 lg-ga 2 püsima.
3.Avaldaja esitas 9. mail 2011 määruskaebuse, milles palus kandemääruse tühistada ja kandeavalduse täielikult rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus vääralt, et isiklik kasutusõigus oli seatud

seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust ei nähtu, et tegemist oleks tehnovõrkude või rajatistega, mis on vajalikud teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks majandamiseks või kasutamiseks AÕS § 158 mõttes, või oleks täidetud AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud tingimused. Tegemist on isikliku kasutusõiguse seadmisega poolte kokkuleppel, mis kinnisasja enampakkumise järel lõppes ja tuleb kinnistusraamatust kustutada. Maakohus jättis kohaldamata PankrS § 139 lg 2, leides vääralt, et see säte kohaldub üksnes hüpoteegist tulenevatele õigustele.

4.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt on isiklik kasutusõigus seatud AÕS § 158 lg 1 ja § 1581 lg 1 p 1 alusel. Kinnisasja läbiva gaasitorustiku kaudu teenindatakse selle kinnisasjaga külgnevat kinnisasja. Asjaolu, et isikliku kasutusõiguse aluseks olevas lepingus ei ole sõnaselgelt sätestatud, et gaasitorustikku kasutatakse koormatud kinnisasjaga külgneva kinnistu gaasiga varustamiseks, ei tähenda, et tegemist ei oleks AÕS § 158 lg 1 alusel seatud kasutusõigusega. Puudutatud isiku 2010. a majandusaasta aruandest nähtub, et tema peamiseks tegevusalaks on maagaasi ülekanne ja jaotus maagaasivõrgu kaudu. Asjaolu, et majandustegevuse registris nimetatud registreering puudub, ei tähenda, et gaasitorustiku kaudu ei osutataks avalikku teenust. Kui PankrS § 139 lg 2 alusel oleks lubatud kustutada servituut, tekiks olukord, kus õigustatud isik saaks kinnistu omandaja käest nõuda uuesti sama servituudi sissekandmist kinnistusraamatusse. Seaduse eesmärk ei saa olla olukorra tekitamine, kus servituudi kustutamisest faktiline olukord ei muutu ja pärast õiguse kustutamist tuleks samasisulist õigust hakata uuesti seadma.
5.Viru Maakohus jättis 10. mai 2011. a kandemäärusega 26. aprilli 2011. a määruse muutmata ning edastas määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel ringkonnakohtule lahendamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 8. septembri 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu kandemääruse muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt toimub PankrS § 136 lg 1 järgi pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TMS § 158 lg 4 järgi ei lõpe enampakkumisel servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel. Viidatud säte on erisätteks PankrS § 139 lg 2 ja TMS § 158 lg 1 suhtes, st selline õigus jääb püsima olenemata järjekohast. Praeguses asjas on isiklik kasutusõigus seatud 10. märtsi 2010. a isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p 1.4 alusel, mille kohaselt on lepingu eesmärgiks omanikule kuuluva kinnistu koormamine isikliku kasutusõigusega kasutaja kasuks kinnistul kasutaja ehitatava gaasivõrgu ja -rajatiste omamiseks ning isikliku kasutusõiguse tingimuste kindlaksmääramine. Tulenevalt viidatud lepingupunktist ja kinnistusraamatu kandest on tegemist AÕS § 1581 alusel tehtud kandega, s.o seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel sissekantud isikliku

kasutusõigusega. Ekslik on määruskaebuse esitaja väide, et kohtunikuabi on kohaldanud AÕS § 1581 vääralt. Asjaolu, et 10. märtsi 2010. a lepingus ei ole viidatud AÕS §-le 1581, ei tähenda seda, et tegemist ei ole nimetatud sättest tuleneva õigusega. Maagaasi müügileping ja puudutatud isiku majandusaasta aruanne tõendavad, et puudutatud isiku peamiseks tegevusalaks on maagaasi ülekanne ja jaotus maagaasivõrgu kaudu, st tehnovõrk või rajatis on ehitatud avalikes huvides ning puudutatud isikul on maagaasiseaduse § 18 lg-s 2 nimetatud kohustus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue määruse, millega kandeavaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt lahendas ringkonnakohus vääralt asja TMS § 158 lg 4 järgi, kuigi pankrotimenetluse korral ei saa seda sätet kohaldada. Pankrotimenetluse korral tuleb kohaldada PankrS § 139 lg-t 2, mille järgi tuleb isiklik kasutusõigus vastavalt järjekohale kustutada. Asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et tegemist on avaliku tehnovõrguga või et puudutatud isik osutaks selle kinnisasja abil avalikku teenust. Tõendamata asjaolu, et kinnisasja abil osutatakse teenust veel ühele tarbijale, ei muuda tehnorajatist veel avalikes huvides loodud võrguks. Seega ei ole tegemist ka seadusest tuleneva servituudiga AÕS § 158 ja § 1581 mõttes. Ka isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust ei tulene, et tegemist on seadusest tuleneva talumiskohustusega. Tegemist on lepingust tuleneva kasutusõiguse seadmisega.
8.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel rahuldada ja nii maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada. Kandeavaldus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata uueks lahendamiseks sama maakohtu kinnistusosakonnale.
10.Kolleegium nõustub maakohtu kinnistusosakonna ja ringkonnakohtu seisukohaga, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse, sh AÕS § 158 lg-s 1 ja § 1581 lg-s 1 sätestatud kinnisasja omaniku talumiskohustuse alusel seatud servituut jääb kinnisasja enampakkumisel võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima ka siis, kui enampakkumine toimub pankrotimenetluse raames. Kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad TMS § 158 lg 1 järgi püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. TMS § 158 lg 4 järgi ei lõpe enampakkumisel servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel. Seega lõppevad kinnisasja täitemenetluses enampakkumisel võõrandamise korral üldjuhul kõik sissenõudja nõudest või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast tagapool asuvad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Sõltumata järjekohast jäävad aga püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid.

Kinnisasja pankrotimenetluses müügi korral jäävad PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavatest õigustest kehtima üksnes õigused, mis asuvad järjekoha poolest eespool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saaks nõuda kinnisasja sundmüüki, ning ülejäänud kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud õigused loetakse lõppenuks. Õige on avaldaja arusaam, et kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused, mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139 lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS § 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid. Kolleegiumi arvates tuleb viidatud sätteid koosmõjus tõlgendades asuda seisukohale, et samamoodi nagu täitemenetluses jääb ka pankrotimenetluses kinnisasja sundvõõrandamise korral seadusest tuleneva talumiskohustuse alusel kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus püsima, sest kinnisasja omanikul on igal juhul sellise isikliku kasutusõiguse talumise kohustus.

11.Nõustuda ei saa aga maakohtu kinnistusosakonna ja ringkonnakohtu seisukohaga, et praeguses asjas oli servituut kantud kinnistusraamatusse seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel ja tuli seetõttu jätta kinnistusraamatust kinnisasja enampakkumisel võõrandamise järel kustutamata. Kinnisasja omanikul on seadusest tulenev tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus AÕS §-des 158 ja 1581 sätestatud alustel. Sellise talumiskohustuse olemasolu korral määratakse servituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu AÕS § 158 lg 3 järgi poolte kokkuleppel või kohtulahendiga. Kinnisasjale servituudi seadmiseks tuleb AÕS § 173 lg 1, § 203 ja § 228 järgi sõlmida ka asjaõiguskokkulepe ning servituudi kinnistusraamatusse kandmiseks tuleb kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 järgi esitada kinnistamisavaldus. Kolleegium on seisukohal, et TMS § 158 lg 4 kohaldamiseks peab seadusest tulenev talumiskohustus nähtuma selgelt kinnistamise aluseks olevast dokumendist, s.o asjaõiguslepingust või seda asendavast kohtulahendist. Sellise kokkuleppe või kohtulahendi alusel teeb kinnistama pädev isik kinnistusraamatusse kande, millest nähtub samuti, et servituut on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omaniku seadusest tuleneva talumiskohustuse alusel. See on kooskõlas ka KRS § 24 pga 1. Kui kinnistusraamatu kandest või selle aluseks olevast dokumendest nähtub, et tegemist on seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudiga, jääb servituut PankrS § 139 lg 2 ja TMS § 158 lg 4 alusel pärast kinnisasja enampakkumisel võõrandamist püsima ja selle kustutamiseks ei ole alust. Kui aga kinnistusraamatu kandest ja selle aluseks olevatest dokumentidest ei nähtu seadusest tulenevat talumiskohustust, ei saa kinnistama pädev isik kinnistamisavaldust lahendades asuda tuvastama, kas servituut seati seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel või mitte. Sellisel

juhul tuleb kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise järel lugeda PankrS § 139 lg 2 järgi servituut lõppenuks, kui see asub tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saab nõuda kinnisasja sundmüüki.

12.Ülalmärgitut arvestades tuleb maakohtu kinnistusosakonnal esitatud kandeavaldust lahendades lähtuda isikliku kasutusõiguse kohta kinnistusraamatusse tehtud kandest ja selle aluseks olevast dokumendist nähtuvatest andmetest. Juhul kui kinnistusraamatu kandest ja kande tegemise aluseks olnud dokumendist ei nähtu, et puudutatud isiku kasuks seati isiklik kasutusõigus seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel, ei saa maakohtu kinnistusosakond asuda isikliku kasutusõiguse kustutamise avaldust lahendades tuvastama, kas tegemist oli seadusest tuleneva õigusega või mitte. Kui servituudikanne tuleb kustutada, kuid kinnisasja omanikul on AÕS § 158 või § 1581 järgi kohustus taluda puudutatud isiku tehnovõrku, saab puudutatud isik leppida AÕS § 158 lg 3 järgi kinnisasja omanikuga kokku servituudi seadmises või kokkuleppe saavutamatuse korral pöörduda seadusest tuleneva talumiskohustuse alusel servituudi seadmiseks kohtu poole.
13.Ekslik on puudutatud isiku arusaam, et tema kasuks seatud isiklikku kasutusõigust ei tule kustutada ka seetõttu, et see asub samal järjekohal hüpoteegiga, mille tõttu oli võimalik kinnisasi enampakkumisel võõrandada. Kinnistusraamatusse kantud õigused, mis asuvad samal järjekohal selle esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusega, millest tulenevalt saaks nõuda kinnisasja sundmüüki, jäävad PankrS § 139 lg 3 järgi kehtima üksnes juhul, kui nendest tulenevalt ei saa nõuda kinnisasja sundmüüki. Asjaõigused saavad AÕS § 59 lg-te 1 ja 2 järgi järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega ning kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras. Seega ei saa asuda seisukohale, et isiklik kasutusõigus oli seatud samale järjekohale hüpoteegiga, millest tulenevalt sai nõuda kinnisasja sundmüüki.
14.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi tagastada ja avaldaja võib TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda (vt ka Riigikohtu 27. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 37). Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.