Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-172-11 Tartu, 7. märts 2012. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu H-K. L hagi A. L vastu elatise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-622 A. L määruskaebus Hageja H-K. L (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja A. L (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov 6. veebruar 2012. a, kirjalik menetlus
abikaasaga ja xx. detsembril xxxx sündinud poja J. L-ga, kes kostja arvates jääks hageja nõutud elatise väljamõistmisel halvemasse olukorda kui hageja. Kostja väidetav sissetulek 155 eurot 17 senti kuus on ettevõtluskasum, mitte ettevõtlustulu. Tuludeklaratsiooni kohaselt on kostja palk ja muud tasud 13 500 krooni. Kogutud tõendite alusel on kostja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige ning töötanud peamaaklerina üle kümne aasta. Eesti Statistika 2010. aasta aastaraamatu andmetel on maaklerite keskmine palk 13 000 krooni kuus. Ajakirjandusest otsitud arvamus kinnitab seda. Kostja elab uues eramus, mis tema sõnade järgi on ehitatud tema praeguse abikaasa omanduses olevale kinnisasjale vahenditest, mis on saadud temale lahusvarana kuulunud vara müügist. Kostja varaline seisund võimaldab maksta elatist miinimumsuuruses ja temaga kooselav laps ei ole seetõttu vähem kindlustatud. Lapse ülalpidamise kohustus lasub mõlemal vanemal. Kostja on töövõimeline mees, kellel on kohustus otsida ja leida töökoht, mis võimaldaks mõlema lapse ülalpidamise kohustust täita laste vajadusi arvestades. Kohustus laste eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülalpidajal lasub vajadusel kohustus teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kostja ei ole 11 aastat oma pojale elatisraha maksnud, mistõttu on elatise väljamõistmine ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist õigustatud. Kostja on tasunud elatist 250 eurot, mis tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Hagi on esitatud 7. jaanuaril 2011. 7. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2010 tuleb elatis välja mõista T-L. K kasuks ja 1. juulist 2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja kasuks.
võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt valesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua eksliku kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus leidis, et eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust teha teistsugust järeldust.
Selliselt lahendab ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral kaebuse ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole edulootust (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, p 15; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11410, p 12; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-10, p 13; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-11, p 9). Ringkonnakohus saab keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest TsMS § 637 lg 21 alusel üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus tervikuna on põhjendamatu (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-180-11, p 18). Seda, kas ringkonnakohus leidis õigesti, et täidetud ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks, kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebust lahendades.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.