3-2-1-23-12 - Riigikohus - lahend.ee

7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. novembri 2011. a määrusega maakohtu 3. märtsi 2011. a määruse muutmata. Määruse põhjenduste järgi on TsMS § 198 lg 1 p 1 kohaselt hagimenetluses menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. TsMS § 205 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse poolteks hageja ja kostja, kusjuures hageja on isik, kes on esitanud hagi. TsMS § 338 sätestab kohtule esitatava menetlusdokumendi sisu, kusjuures lg 1 p 1 kohaselt märgitakse kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid. Tsiviilasja toimikust nähtub, et selles on esitatud üks menetlusdokument pealkirjaga „Hagi KÜ Linnamäe tee 11 otsuse tühisuse tunnistamise kohta" (I kd, tl 1-3). Hagejana on nimetatud A. J, kes ka allkirjastas selle dokumendi. 18. septembri 2009. a määrusega võttis maakohus menetlusse nimelt selle, seega A. J hagi. Hilisemas menetluses on kohtule esitatud menetlusdokumentides samuti korduvalt märgitud hagejaks nimelt A. J (I kd, tl 27, 35-36, 5860, 80-81). Asjaolu, et A. J ja/või tema esindaja said pärast kostja vastusega tutvumist aru, et tegelikult hagejal hagemisõigust suhetes korteriühistuga ei ole, ei muuda faktilist asjaolu, et hagejana esitas hagi A. J, mitte D. J. Tsiviilasjas ei ole D. J esitatud hagi ja selle menetlusse võtmise määrust. Samuti ei muuda hageja isikut maakohtu veidi ebalev käitumine, kui sekretär väljastas kutse istungile A. J-le kui hageja esindajale ja kohtuistungi protokollis kajastati hageja esindajana ka K. Kirti, kes tegelikult oli/on D. J esindaja. Samas sisuliselt ei ole maakohus D. J hagejana käsitanud. Hageja isik saab tsiviilasja menetluses muutuda vaid menetlusõigusjärgluse korras TsMS §-de 209-211 järgi. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et A. J on täitnud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas õigusteaduse bakalaureuseõppe õppekava ja tal on sotsiaalteaduse bakalaureuse kraad. Samuti osalesid menetluses A. J esindajad (V. Kuznetsov, A. Sorokin), kellel on õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud haridus TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Seega tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et kaebuse esitaja väide inimlikust eksimusest ei ole veenev. Vastupidi - 13. juulil 2009 esitatud hagiavaldusest, 16. juulil 2009 esitatud avaldusest keelata kostja juhatuse tegevus ja määrata KÜ-le valitseja ning 23. juulil 2009 esitatud hagi tagamise avaldusest on üheselt mõistetavalt ja kahtlusteta aru saadav, et A. J on hageja, mitte hageja lepinguline esindaja. Hageja esindajaks hakkas A. J ennast osaliselt (ka mitte üheselt mõistetavalt ja järjekindlalt) nimetama alles pärast kostja vastust hagiavaldusele, kus taotleti hagi läbi

13.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et selles asjas saaks hagejaks lugeda D. J, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel. Kohtu jaoks ei ole hagiavaldusest ega sellele lisatud dokumentidest ühelgi viisil äratuntav, et hagejaks võiks olla D. J. Hagis on kirjeldatud A. J osavõttu kostja üldkoosolekust, mille otsust vaidlustatakse. Ka üldkoosoleku protokoll (I kd, tl 18 jj) kajastab vaid A. J osavõttu koosolekust, sellest ei nähtu, et ta oleks seda teinud D. J esindajana. Ka hagiavaldusele lisatud nn initsiatiivgrupi dokumentidele on alla kirjutanud A. J (I kd, tl 12 ja 13). Seega on praegune olukord erinev Riigikohtu 28. oktoobril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10 tehtud otsuses kirjeldatust, milles oli esitatud täisealise lapse nimel elatise saamise hagi ning mille asjaoludest oli äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu TsMS § 339 lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt, kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Volikirja ei pea koos esimese menetlusdokumendiga TsMS § 339 lg 1 teise lause järgi esitama vaid siis, kui menetlusdokumendi allkirjastab esindajana advokaat, kuid kohtul on õigus nõuda selle esitamist. Praegusel juhul ei ole A. J advokaat ega ole koos esimese (ega ka mitme järgneva) menetlusdokumendiga esitanud oma esindusõigust tõendavat dokumenti. Kuna TsMS ei näe ette võimalust hageja vahetumiseks D. J kirjeldatud viisil (see on võimalik TsMS §des 209-211 sätestatud korras), siis on hagejaks olnud A. J ning kohtud on jätnud läbi vaatamata just A. J hagi. Järelikult ei ole D. J selles asjas menetlusosaline ega määrusega puudutatud isik TsMS § 660 lg 1 kohaselt, kellel oleks olnud õigust esitada määruskaebus maakohtu määruse peale ning ka ringkonnakohtu määruse peale. Kuna D. J-l ei ole õigust esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, tuleb tema määruskaebus jätta läbi vaatamata.