Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

MAAKOHTU LAHEND

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

Riigikohus on lahendis 3-2-1-10-10 asunud seisukohale, et hagi tagamine on kostja jaoks põhjendamatult koormav, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. XXX kinnistu arestimishind on 23.11.2011 H. Ellermaa kinnisasjade arestimise akti kohaselt 21 900 eurot ning XXX arestimishind 47 616 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-72-03 asunud seisukohale, et täitemenetlus võib olla peatatud ka üksnes teatud vara osas: „Täitemenetluse seadustik reguleerib siiski juhtumeid, mil õigusvaidluse tekkimine on täitemenetluse peatamise alus. Ka neil juhtudel ei hinda kohtutäitur täitedokumendi sisu, kuid tal on kohustus täitemenetlus peatada. Täitemenetluse seadustiku § 34 lg 1 p 4 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse vara arestist vabastamise hagi esitamise korral selle vara osas, mille suhtes hagi esitati. Vastasel korral võiks õiguskord olla liigselt koormatud hilisemate nõuete, nt tagasitäitmise, alusetu rikastumise, kahju hüvitamise nõude, lahendamisega.“ Määruskaebuse esitaja leidis, et hageja õigusi ei kahjusta XXX ja XXX kinnistute osas täitemenetluse jätkamine, seevastu kogu täitemenetluse peatamine koormab kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks; 3) omab kostja 28.04.2011 kohustuse ülevõtmise lepingu kohaselt hageja vastu vähemalt nõuet summas 35 954,14 eurot ning hagiavalduses ei ole tõendatud, et tegelikkuses hageja kaebuse esitajale vastavat summat ei võlgne. Veelgi enam, hageja tunnistab ka ise hagi tagamise avalduses, et ta soovib tasuda kaebuse esitajale 35 954,14 eurot ja 5000 kuni 10 000 eurot hüvitist tasumisega hilinemise eest, kuid kaebuse esitaja ei võta seda vastu. Täitemenetluse osaline jätkamine ning võlgnevuse osaline tasumine enne kohtumenetluse lõppu peaks olema igati ka hageja huvides, sest põhivõlgnevuse mittetasumise korral arvestatakse sellelt igapäevaselt viivist 0,2% päevas ning käesolev kohtuvaidlus võib kesta vähemalt 1,5-2 aastat

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

ainuisikuliselt kostja õiguseellane, siis järelikult nägi ta ette võimalust, et raha maksmise kohustuse täitmisel võib olla viivitusi, mis on vabandatavad. Hageja viitas kompromissi tekstile, kus on öeldud, et nõuete kaitsmisel on tunnustatud ja kaitstud AS Baltic Agro leppetrahvi nõuet summas 946 326,88 krooni. Nimetatud asjaolu tuleb selgitada hagimenetluses, mitte hagi tagamise avalduse lahendamisel. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kohustuse ülevõtmise lepinguga võetud kohustust ei saa vaidlustada, kuna seda on tunnustatud nõuete kaitsmise koosolekul. Kohustuse ülevõtmise lepingu p-is 2.2 on sõnaselgelt öeldud, et kohustus tuleneb AS Baltic Agro ja OÜ Ehe (pankrotis) vahel sõlmitud lepingutest. Seega on kohustuse ülevõtjal (hagejal) õigus vastavalt VÕS § 167 lg-le 1 esitada kõik vastuväited, mida võis esitada eelmine võlgnik. Kostja väide oleks õige juhul, kui kohutuse ülevõtmise lepingus oleks öeldud, et võetakse üle pankrotimenetluses tunnustatud nõue ning lepingu lisa oleks pankrotimenetluses tehtud kompromiss või nõuete kaitsmise protokoll. Isegi kui eeldada, et kostja väide on õige ning leppetrahvi on pankrotimenetluses tunnustatud ainult 50 000 krooni (3 195,58 euro) ulatuses, siis oli hagejapoolne kohustuse täitmisega viivitamine vabandatav. Vabandatavuse äralangemisel oli hageja valmis täitma võetud kohustust ning vajalik summa oli deponeeritud notari kontole, kuid kostja õiguseellane ei võtnud kohustuse täitmist vastu. Seega oli kostja õiguseellane vastuvõtuviivituses ning täitemenetluse algatamine summa osas, mida kostja õiguseellane keeldus vastu võtmast, ei ole põhjendatud; 3) ei nõustus hageja kostja väitega, et viimane omab hageja vastu vähemalt nõuet summas 35 954,15 eurot. See summa tuleneb tõesti kohustuse ülevõtmise lepingust, kuid hageja on vaidlustanud kogu kohustuse ülevõtmise lepingust tuleneva kohustuse ning seega puudub käesoleval hetkel põhjus täitemenetluse jätkamiseks osade hagejate kinnistute suhtes. Täitemenetluse jätkamine 35 954,14 euro suuruse nõude osas oleks alusetu, kuna hageja deponeeris nimetatud summa notari kontol ning oli seda valmis kostjale tasuma, kuid kostja ei tulnud notari juurde tehingut tegema, millega sattus vastuvõtuviivitusse. Seega oleks põhjendamatu jätkata täitemenetlust summa osas, mille vastuvõtmisest on keeldutud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.