Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

eurot ja viivis alates 26.01.2012.a protsendina 0,02% päevas põhinõudelt (s.o 239,67 eurot) kuni põhinõude täitmiseni, samuti menetluskulud. 31.01.2012.a saatis kohus hageja esindajale Dagne Niidule kirja, milles palus hagejal põhjendada kohtualluvuse valikut ning sealjuures juhinduda viidatud sätetest. Kostja asukohaks on hagis märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid Rahvastikuregistri andmetel on hageja elukohaks juba alates 01.03.2007.a Soome Vabariik. Alates 20.07.2009.a on elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Vabariik. Kohus märkis, et hagiavaldusest ei selgu, mille alusel on hageja määranud kostja elukoha Eesti Vabariigis ning esitanud hagi Eesti Vabariigi kohtule. Samuti ei ole põhistust, millise määruse 44/2001 artikli alusel hageja soovib asja menetlemist Eesti Vabariigi kohtus. Kohus andis vastamiseks 10 päeva alates käesoleva kirja saamisest. 31.01.2012.a sai hageja esindaja Dagne Niit kirja kätte, kuid kohtule ei ole saabunud täiendavaid põhjendusi kohtualluvuse valiku osas. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna asi ei allu Eesti Vabariigi kohtule. Kohus tegi kindlaks, et kostja elukohaks on Soome Vabariik: rahvastikuregistri kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § TsMS § 79 lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. TsMS § 70 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kohtualluvuse järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohtus. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kohaldatakse samas seaduses rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23), nõukogu määrusega (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79) või nõukogu muu määrusega. Seega kontrollib kohus juhul, kui tekib kahtlus, et vaidlus võiks alluda mõnele teisele Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule seda, kas saab kohaldada eelnimetatud määrusi ja nimetatud määrustes olevate viidete või välistuste alusel alluks asi Eesti Vabariigi kohtule. Kui asi allub ka EL määruste alusel Eesti Vabariigi kohtule, alles siis kohalduvad TsMS kohtualluvuse sätted. Vastavalt EL määruse 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuse täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 2 kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Kuna kostja elukoht on Soome Vabariigis, alluks vaidlus Soome Vabariigi kohtule kui ei esine välistusi, mis on sätestatud määruse artiklites 5-24. Hagiavalduse alusel ei ole hageja esitanud Gxxxx Fxxxxxxx vastu nõuet, mis kuuluks erandi alla lähtudes artiklitest 5-24. Seega peaks hageja üldreegli kohaselt esitama hagi Gxxxx Fxxxxxxxx vastu Soome Vabariigi kohtule.

Kohus andis hagejale võimaluse põhistada kohtualluvuse valikut TsMS § 363 lg 4 alusel, kuid hageja ei põhistanud oma valikut, mis tõttu ei ole hageja põhjendanud kohtualluvuse valikut. Hageja ei ole esitanud muid põhjendusi, mis annaks aluse menetleda asja Eesti kohtus. Seetõttu tuleb juhinduda üldreeglist- asja lahendavaks pädevaks kohtuks on kostja alalise elukoha kohus s.o Soome Vabariigi kohus. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv juhul, kui avaldust ei võeta menetlusse. Hageja Intrum Justitia Debt Finance AG eest on tasutud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 19.08.2009.a 750 krooni (47,93 eurot) rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 ja hagi esitamisel 19.01.2012.a 63,91 eurot rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606, mis teeb kokku 111,84 eurot. Lähtudes TsMS § 150 lg 1 p 2 tuleb nimetatud riigilõiv määruse jõustumisel hagejale tagastada.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.