Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.Tõnis Rohtma (hageja) esitas kohtule 16. veebruaril 2011 hagi Lembe Loide (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluse tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 järgi ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 095/2011/495. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on nõude aluseks täitemenetluses Tõnis Rohtma, Lembe Loide ja A.M. (müüjad) ja I.Š. (ostja) vahel 29. detsembril 2010 sõlmitud notariaalne müügileping (edaspidi Leping). Lepingu kohaselt müüsid T. Rohtma, L. Loide ja A.M. kaasomanikena I.Š. le kinnistu hinnaga 440 000 krooni. Ostja kandis kogu ostuhinna juba enne müügilepingu notariaalset vormistamist üle T. Rohtma arvele. T. Rohtma kinnitas müügilepingu punktis 5.3, et tal on L. Loide ees täitmata kohustusi summas 60 000 krooni, mistõttu lepiti müügilepingu punktides 5.3 ja 5.4 kokku, et T. Rohtma tasub ostjalt saadud summast 60 000 krooni (3834,70 eurot) lepingu sõlmimise päeva jooksul L. Loide abikaasa A. Loide arveldusarvele. T. Rohtma andis ka nõusoleku alluda nimetatud kohustuse osas kohesele sundtäitmisele. Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman algatas L. Loide avalduse alusel täitemenetluse. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuna punktid 5.3 ja 5.4 lisati müügilepingusse Ain Loide poolse ähvarduse mõjul ja kasutades ära T. Rohtma rasket majanduslikku olukorda. Alusetu on kostja väide nagu oleks leping sõlmitud poolte vabal tahtel ja sellele oleks eelnenud läbirääkimised. Alusetud on ka L. ja A. Loide poolt toodud põhjendused selle kohta, millest on võlakohustus tekkinud. Väidetavalt võlgneb T. Rohtma perekond Loidele 3834,70 eurot selle eest, et viimased on tema emale A.M. ile ostnud toidukaupu. A.M. on perekond Loidele õmmelnud riideid 3834.70 euro eest ja toimunud on vastav tasaarvestus. Samuti ei saa kostja nõue tuleneda pärimisõigusest, kuna pärandi avanemisest alates ei ole kostja ega tema abikaasa kulutanud kinnistu säilimisele mitte ühtegi krooni ega töötundi. Lepingu punktis 5.4 on hageja andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele samal ajal kohustuse võtmisega, seega ajal, millal nõue ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Nõue muutus sissenõutavaks 30. detsembril 2010. Järelikult ei vasta Leping täitedokumendi kriteeriumitele ning täitemenetluse läbiviimine niisuguse dokumendi alusel on lubamatu. Kostja on vastuses hagile omaks võtnud, et ta on abikaasa A. Loide täieliku mõjuvõimu all, seega ei saanud ta A. Loide poolt tekitatud olukorda mitte kuidagi mõjutada. Hageja on tühistanud Lepingu punktid 5.3 ja 5.4 ja seega puuduvad õiguslikud alused viimaks hageja suhtes läbi täitemenetlust. Hagiavalduse koostamisel on hageja juhindunud Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07. Kohtumenetluse ajal 9. märtsil 2011 tegi hageja kostja esindajale A. Loidele e- kirja teel avalduse, millega tühistas Lepingu punktid 5.3 ja 5.4 (lk 47).

1) kuulus nii hagejale kui ka kostjale võõrandatavast kinnistust 1/3 suurune kaasomandiosa. Müügihinnaks oli 440 000 krooni, millest 1/3 on 14 667,67 krooni (9373,72 eurot). Kogu müügihind laekus hagejale ja kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma sellest kostjale 60 000 krooni (3834,70 eurot), mis on väiksem kui kostja kaasomandiosa suurusele vastav osa; 2) on Leping vormikohane täitedokument. Ostja oli raha täies ulatuses hagejale üle kandnud juba enne müügilepingu notari juures sõlmimist. Samuti lepiti juba enne lepingu notari juures vormistamist hageja ja kostja vahel kokku, et kostja nõue hageja vastu on muutunud sissenõutavaks ja allub ka kohesele sundtäitmisele (TMS § 2 lg 1 p 18). VÕS § 82 lg 7 tulenevalt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul oli hageja valduses kogu müügist saadud raha ja seega oli juba kokkuleppe sõlmimisel kostjal õigus nõuda müügihinnast oma osa üleandmist. See, et hagejale anti võimalus tasuda sama päeva jooksul, on käsitletav kohesele sundtäitmise allunud võlgnikule täiendava tähtaja andmisena. Sisuliselt on tegemist kokkuleppega, milles võlgnik tunnistab oma võlga ning sissenõudja annab täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (sellise kokkuleppe lubatavust on käsitletud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-38-09); 3) võib TMS § 221 kohaselt esitada hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kostjale jääb arusaamatuks mis on praegusel juhul hagi aluseks; 4) on hageja väited väljapressimise kohta arusaamatud. Leping sõlmiti poolte nõusolekul ja kokkuleppel, sellele eelnesid läbirääkimised; 5) on hageja poolt toodud tehingu tühistamise eeldused paljasõnalised. Tühistamine ei ole kehtiv, kuna on täitmata tühistamise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kui tühistada kokkulepe 60 000 krooni tasumiseks, peaks hageja tasuma kostjale tema kaasomandiosa suurusele vastava summa, so 146 666,67 krooni;

MAAKOHTU LAHEND

täitmise päev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja ja kostja leppisid kinnistu müügitehingu p-s 5.3 kokku, et seoses ostja poolt kinnistu ostuhinna hagejale üle andmisega enne kinnistu müügitehingu allkirjastamist, kannab hageja kinnistu ostuhinnast 60 000 krooni kostja abikaasa kontole kinnistu müügitehingu sõlmimise päeval, s.o

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kohtunik olnud otsuse tegemisel erapoolik ning rikkunud põhiseaduse §-st 146 tulenevat kohtuniku erapooletuse nõuet; 7) 8. septembril 2011 esitas hageja esindaja Viru Maakohtule taotluse kohtuistungi protokolli paranduse tegemiseks. Maakohus ei ole taotlusele vastanud, millest tulenevalt ei ole hagejale teada, kas maakohus on tema taotluse rahuldanud või mitte; 8) on maakohus rikkunud eelkõige hageja põhiõigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

tunnistamise alus TsMS § 368 lg 1 järgi ja tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja 9. märtsil 2011 avaldusega kostja esindajale tühistanud lepingu punktid 5.3 ja 5.4, kuna kokkulepe saavutati selles osas kostja abikaasa poolse ähvarduse tõttu. Maakohtu seisukoht kohtuotsuse punktis 9, et hageja ei ole müügitehingut või osa sellest vaidlustanud, on seetõttu ebaõige. Samuti on hageja arvates sundtäitmine lubamatu seetõttu, et leping ei saa olla täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 18 alusel, kuna sundtäidetav nõue ei muutunud sissenõutavaks enne seda, kui võlgnik andis nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele.

Tehingu tühistamise eelduste olemasolu peab tõendama tühistamisavalduse tegija, ehk käesoleval juhul hageja. Hageja on esitanud tühistamisavalduse kostjale hagiavalduses ja selle lisas. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-108-09 leidnud, et lepingu tühistamise avaldust on võimalik põhimõtteliselt lugeda vastaspoolele esitatuks, kui see avaldus sisaldub hagis, mis toimetatakse kätte kostjale, ja kostja võib aru saada hageja soovist tehing tühistada ja tühistamise aluseid saab põhimõtteliselt kohtumenetluses täiendada tingimusel, et seda tehakse seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seega on tühistamise formaalsed eeldused täidetud. Tühistamisavaldus ja selle täiendused hagimaterjalides on esitatud TsÜS § 99 lg 1 p 1 tähtaja raames. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid alust pidada vaidlustatud lepingu osa sõlmituks õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul. Hageja on avaldanud, et notar viis lepingusse sisse punktid 5.3 ja 5.4 pärast kostja abikaasa A. Loide poolset ähvardust. Kostja ja tema abikaasa olid ähvardanud tehing ära jätta ning nõudsid lepingusse Ain Loide kontole 60000 krooni tasumise sisseviimist. Ära on kasutatud hageja rasket majanduslikku olukorda (lk 49). Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Samuti ei nähtu hageja poolt esitatud asjaoludest ähvarduse õigusvastasus TSÜS § 96 lg 2 tähenduses. Asja materjalidest nähtub, et kostja ja tema abikaasa ei olnud nõus loobuma oma omandiosast selle eest tasu saamata ja nimetatud küsimus reguleeriti kostja ja tema abikaasa soovil lepingu punktides 5.3 ja 5.4. Hageja on aga seisukohal, et kostjal ei ole õigus kinnistu mõttelise osa müügilepingu alusel omandiosa võõrandamisel selle eest tasu saada, kuna kostja ei ole osalenud kinnistu parendustes. Viimases küsimuses on poolte vahel õiguslik vaidlus, kostja ei ole hageja poolt parenduste tegemist 600 000 krooni ulatuses kohtumenetluses omaksvõtnud. Seega ei anna hageja esitatud asjaolud alust järeldada, et täidetud oleksid lepingu punktide 5.3 ja 5.4 tühistamise materiaalsed eeldused TSÜS § 96 alusel. Hageja väidetav raske majanduslik olukord ei ole iseseisev alus tehingu tühistamiseks.

TMS § 2 lg 1 p 18 kohaselt on täitedokumendiks ka rahalise nõude kohta notariaalselt tõstatud kokkulepe, millega võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Õige ei ole vastustaja väide selles, et tegemist oli kokkuleppega, milles võlgnik tunnistab oma võlga ning sissenõudja annab täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, millise kokkuleppe lubatavust on käsitlenud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-09. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduse aluseks olevate asjaolude erinevuse tõttu ei ole vastustaja poolt viidatud Riigikohtu lahend asjas kohaldatav. TMS § 2 lg 1 p 18 redaktsiooni on muudetud

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.