2-10-57736
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.veebruar 2012.a. Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-57736
Tsiviilasi
Osaühing DOMINUS INKASSO hagi G Lvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind maakohtus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing DOMINUS INKASSO (reg kood 11449068, Narva mnt 11E, 10151 Tallinn), esindaja Ahti Jesse ([email protected]) Kostja: G L(isikukood 47407230337, elukoht Tüve 28, Haapsalu, 90506 Lääne mk)
Kohtuistungi toimumise aeg
2.veebruar 2012.a.
2-10-57736
2-10-57736 Arvestades eespool toodut leiame, et hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada see vaidlus kohtuväliselt. Vaatamata kostjale antud võimalustele ning tasumise tähtaegade edasilükkamistele ei ole kostja siiani oma kohustust hageja ees täitnud. Hageja esitas 19.11.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule G Lvastu, millele kostja esitas vastuväite. Seoses kostja poolt makseettepanekule vastuväite esitamisega kuulub asi lahendamisele hagimenetluses. Hagi õiguslik alus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 410 lg 1 kohaselt sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingule ei kohaldata VÕS § 404ja§405 sätestatut. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt nimetatud laenulepingule kohustus kostja laenu tagastama 19.12.2007.a. Hageja leiab, et kostja ei ole endale võetud kohustust hageja ees kohaselt täitnud ning VÕS § 82 lõike 7 alusel on see muutunud sissenõutavaks. Eespool nimetatud laenu tagastamata jätmisega on kostja VÕS § 100 mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Tulenevalt VÕS § 101 lõige 1 võib hageja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu (lisa 2) punktis 16.1. kokkulepitu kohaselt lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Poolte kokkuleppe mittesaavutamisel Laenuandja asukohajärgses kohtus. Samuti laenulepingu punkt 18.2. kohaselt määratakse kokkuleppe mittesaavutamisel vaidluse lahendamiseks Harju Maakohus. Seega soovib hageja lahendada hagi Harju Maakohtus. Laenulepingu (lisa 2) punkt 10.2.3 sätestatu kohaselt tekib kostjal kohustus maksta Võlausaldajale menetluskulud Hagiavalduse esitamisel kohtusse (toimub kui Laenusaaja Lepingust tulenevad kohustused on Võlausaldaja ees pikaajaliselt täitmata) summas vähemalt 1 500,00 (üks tuhat viissada) krooni, lisaks veel õigusabikulud, riigilõiv ja muud kohtukulud. Laenulepingu (lisa 2) punktis 11.1. kokku lepitu kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal (Võlausaldajal) õigus alustada 0,85% (null koma kaheksakümne viie protsendi) viivise arvestamist päevas puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Viivise maksmine ei vabasta kostjat laenulepingu järgse tasumise kohustusest. Kuivõrd laenu tagasimakse tähtaeg (kohustuste täitmise tähtpäev) oli 19.12.2007, algab viivise arvestamine alates 20.12.2007.a. Tähtaeg 19.12.2007
Võlgnevus 2350 krooni
Viivitatud päevi Viivis päevas
19,98 krooni
Nõutav Viivis 23016,96 krooni
Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendab hageja viivise protsenti päevas 0,085% -ni. Seega viivis 147,07 EUR [2301,12 krooni]. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega ning soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
2-10-57736 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lõigetest 1 ja 3, § 82 lõikest 7, § 100, § 101 lõikest 1, § 113 lõikest 1, § 396, § 410 lg 1, § 741 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3 lõikest 1 ja § 146 lõikest 1 palub hageja: 1.Mõista kostjalt välja 04.12.2007 sõlmitud laenulepingu alusel Laenuandja poolt 04.12.2007 väljastatud arve nr. 9572 alusel tasumisele kuuluv summa 150,19 EUR (ükssada viiskümmend eurot ja üheksateist senti) [2350,00 krooni]. 2.Mõista kostjalt välja 04.12.2007 sõlmitud laenulepingu punkti 11.1. alusel tasumisele kuuluv mõistlik viivitusintress (viivis) 0,085% päevas summas 147,07 EUR (ükssada nelikümmend seitse eurot ja seitse senti) [2301,12 krooni]. Samuti jätkata Laenuandja poolt 04.12.2007 väljastatud arve nr. 9572 alusel tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitatud päevade eest viivise arvestamisega alates 14.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni. 3.Mõista kostjalt välja 04.12.2007 sõlmitud laenulepingu punkti 10.2.3. alusel tasumisele kuuluvad kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 63,91 EUR (kuuskümmend kolm eurot ja üheksakümmend üks senti) [750 krooni + 15,98 eurot] ja OÜ Dominus Inkasso poolt tasutud kulu õigusabi eest summas 95 EUR (üheksakümmend viis eurot).
2-10-57736 Kohus pidas võimalikuks TsMS § 414 lg 1 järgi asja sisulist lahendamist hageja osavõtuta.
2-10-57736 lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.01.2009.a. otsuses nr 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Praegusel juhul olid pooled kokku leppinud 0,85% suuruses viivisemääras päevas, mida hageja vähendas 0,085% -ni. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt. Kuna hageja kiirlaenu andmisel ei tundnud huvi kostja maksevõime vastu, siis vähendab kohus viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 1000 krooni võrra ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 1301.12 krooni. Kohus ei pea eeltoodud põhjendusel õigustatuks kostjalt jooksva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja taotlusel määrab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel käesolevas otsuses otsuse täitmise viisi ja korra ning võimaldab kostjal tasuda temalt väljamõistetud võlgnevuse 233,35 € osade kaupa alates otsuse jõustumisest 6 kuu jooksul igakuuliselt summas 38,89 €. TsMS § 163 lg 1 kohaselt jaotab kohus antud juhul menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kuna rahuldas hagi osaliselt. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 80 % kostja kanda ja 20% tema enda kanda. Kostja menetluskuludest jätab kohus 20 % hageja kanda ja 80% tema enda kanda.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.