lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-26867/12

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 31.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-26867/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1487
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 238 lg 5Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 413 lg 3Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavaks

31.jaanuaril 2012.a. Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-10-26867

Tsiviilasi Tsiviilasja hind

AM hagi OÜ R hein vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks 7824,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja AM(ik XXX elukoht XXX)

esindajad

Kostja OÜ R hein (rk XXX, asukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja AG 24.01.2012.a.

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ R hein AM kasuks 2009.a. augustikuu ja septembrikuu vähem makstud töötasu katteks 1642,94 (üks tuhat kuussada nelikümmend kaks eurot ja 94 senti) eurot.
3.Jätta rahuldamata AM hagi OÜ R hein vastu 2009.a. juuli, oktoobri ja novembrikuu eest töötasu väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, varasem menetluse käik, hageja nõue ja selle põhjendused.

1.Poolte vahel sõlmiti tähtajaline tööleping 27.07.2009.a., mille kohaselt asus AM tööle OÜ R hein ehitustöölisena 4 kuuks, s.o. alates 27.07.2009.a. kuni 27.11.2009.a. (TVK t/l 12-15). Pooled leppisid töölepingus kokku, et töö tegemise koht on Eesti Vabariik (lepingu p 2.2.), töö eritingimuseks on väljasõidud ja lähetused vastavalt vajadusele (lepingu p 2.3.), välislähetuse korral maksab tööandja lähetustasu 500.- krooni päevas (lepingu p 2.4.), töötajale makstav palgamäär on 12,50 eurot tunnis Soome Vabariigis välislähetuses töötamise ajal (lepingu p 4.2). Töölepingu p-s 4.4. on pooled kokku leppinud, et lisaks p 4.2 sätestatud töötasule maksab tööandja töötajale lisatasu summas, mis oli eelnevalt enne tööga alustamist antud objektil kokku lepitud. Hageja asus tööülesandeid täitma Soome Vabariiki XXX.
2.Hageja esitas 16.04.2010.a. töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus kostjalt välja mõista palka 138.627,50 eesti krooni ehk 8875.- eurot 710 töötunni eest. Töövaidluskomisjoni otsusega nr 9.4-2/6388-09 15. aprillist 2010.a. mõisteti välja OÜ R hein AM kasuks töötasu 2009.a. juulikuu eest 6260.- krooni, augustikuu eest 31.300.- krooni, septembrikuu eest 34.430.- krooni, oktoobrikuu eest 34.430.- krooni ja novembrikuu eest 3508.- krooni, seega kokku 81.728.- krooni. Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas kohtule taotluse töövaidlus hagimenetluses läbivaatamiseks.
3.Kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista töötasu 122.428.- krooni ehk 7824,58 eurot. Hageja väidetel koosnes tema töötasu põhitasust 12,50 eurot tunnis ja lisatasust mille töötaja tööandja eelnevalt kokku leppisid. Hageja põhitööülesanded pahteldamine, värvimine ja 41 rõdu hüdroisolatsiooni tööd. Lisatöö eest, milleks olid fassaadi pesu ja krohvimine, pidi tööandja maksma vastavalt 0,90 eurot ruutmeetri poesemise eest ja 30.- eurot iga ruutmeetri krohvimise eest. Lisatöö tasu lepiti kokku suuliselt. Kuna lisatööd oli palju ja see pidi olema hästi tasustatav, nõustus hageja väidetavalt töötama ka 9.- euro eest tunnis. Hageja väidetel on kostja jätnud talle välja maksmata nii kirjalikult kokku lepitud põhitöötasu kui ka täiendavalt suuliselt kokku lepitud lisatasu. Tööandja on maksnud hagejale päevaraha 12.08.2009.a. 8500.- krooni, 15.09.2009.a. 4000.krooni, 01.10.2009.a. 3500.- krooni ning palka 13.10.2009.a. 5000.- krooni ja 16.11.2009.a. 5000.- krooni, mida tõendab hageja pangakonto väljavõte TVK t/l 16-17.
4.Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks töövaidluskomisjonile dokumentaalsete tõenditena: poolte vahel sõlmitud töölepingu, hageja poolt koostatud ja tööandjale esitatud tööaja ja

Lk (5) 2

tehtud tööde arvestuse tabelid 2009.a. augusti ja septembrikuu kohta ja oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.07.2009.a. – 31.12.2009.a. kohta Swedbankist. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.

5.Oma kirjalikes vastuväidetes hagile märgib kostja, et ei tunnista hagi, kuna hagiavaldusest ei nähtu kuidas hageja omale palka arvestanud on, hageja on ühepoolselt koostanud tööaja arvestamise tabelid, millel puuduvad kostja allkirjad. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et on kandnud hagejale üle päevaraha 8500.- krooni + 7500.- krooni ning palka kokku 10.000.krooni. Kostja väidetel tegi hageja töid kostja juures lohakalt, mille tulemusena jäid kostjal töö tellijalt rahad saamata.
6.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja OÜ R pangakonto väljavõtted hagejale päevarahade ja palkade ülekandmise kohta, projektijuht UV e-kirja kostja juhatuse liikmele AG töötajate teostatud tööde puuduste kohta.
7.Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kostja isiklikult kätte saanud 20.11.2011.a. Menetlusliku küsimuste lahendamine.
8.Tulenevalt asjaolust, et kostja nõustus 28.04.2011.a. toimunud kohtuistungil menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus käesoleva vaidluse poolte vahel sisuliselt, sest vastavalt TsMS § 413 lg 3 p 3 sätestatule ei tee kohus asjas tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused.
9.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - pooled sõlmisid tähtajalise töölepingu tähtajaga 27.07.2009.a. – 27.11.2009.a. (tõendab ka tööleping, TVK t/l 12-15); - hageja töötas kostja juures ehitustöölisena ja täitis tööülesandeid Soome Vabariigis ; - pooled leppisid kokku, et välislähetuse korral maksab tööandja töötajale lähetustasu 500.krooni päevas (lepingu p 2.4.); - töötajale makstav palgamäär on 12,50 eurot tunnis Soome Vabariigis välislähetuses töötamise ajal (lepingu p 4.2); - lisaks p 4.2 sätestatud töötasule maksab tööandja töötajale lisatasu summas, mis oli eelnevalt enne tööga alustamist antud objektil kokku lepitud (töölepingu p 4.4); - tööandja on maksnud hagejale päevaraha 12.08.2009.a. 8500.- krooni, 15.09.2009.a. 4000.krooni ja 01.10.2009.a. 3500.- krooni ning töötasu 13.10.2009.a. 5000.- krooni ja 16.11.2009.a. 5000.- krooni (tõendab hageja pangakonto väljavõte TVK t/l 16-17).
10.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 sätestatust, mille kohaselt on tööandja kohustus maksta töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja viisil. Kohus kontrollib vaidluse lahendamiseks kas kostja on maksnud hagejale töölepingus kokkulepitud töötasu või on osa töötasust maksmata nagu väidab hageja.
11.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – poolte vahel sõlmitud töölepinguga - on tõendatud, et palgamäär, mida kostja pidi hagejale Soome Vabariigis töö

Lk (5) 3

tegemise ajal maksma oli 12,50 eurot tunnis (lepingu p 4.2). Seega leppisid pooled kokku tunnitasu määras iga tehtud töötunni eest. Kuna kohtu käsutuses puuduvad tõendid, et pooled oleksid täiendavalt enne tööga alustamist kokku leppinud lisatööde tegemises ja selle eest makstava tasu suuruses, nagu väidab hageja, ning mida nad pidid tegema vastavalt töölepingu p-s 4.4. kokkulepitule, asub kohus seisukohale, et lisatöö eest lisatasu kostja hagejale maksma ei pea, sest selle maksmise kohustuses ega tasu suuruses pooled kokku leppinud ei ole ning nimetatud asjaolu hageja tõendanud ei ole.

12.Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud tööaja arvestamise tabelid tõendavad kui mitu tundi hageja kostja juures vaidlusalusel perioodil töötas. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu ei saaks hageja poolt koostatud tööaja arvestuse tabelid talle palga väljaarvestamisel tõenditena arvestada, sest neil puudub tööandja allkiri. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et tööaja arvestuse pidamine on tööandja kohustus ning kui kostja selle kohustuse on täitmata jätnud, vähemalt pole kostja tõendanud, et ta tööaja arvestust hageja osas pidanud oleks, tuleb arvestada töötaja poolt peetud tööaja arvestusega. Nii nähtub nimetatud tabelitest, et 2009.a. augustikuus töötas hageja kokku kostja juures 94 töötundi (TVK t/l 10 ja 11). Selle aja eest oleks pidanud kostja maksma hagejale palka 1175.eurot (94 x 12,50), kuid töötasu kostja hagejale selle aja eest maksnud ei ole. 2009.a. septembrikuus töötas kostja hageja juures 63 tundi, mida tõendavad hageja poolt koostatud tööaja arvestamise tabelid (TVK t/l 9-10), millise aja eest oleks pidanud kostja hagejale maksma palka 787,50 eurot (63 x 12,50), kuid tööandja on maksnud töötasu 5000.krooni ehk 319,56 eurot (tõendab hageja pangakonto väljavõte TVK t/l 16 pöördel). Seega on maksnud kostja hagejale selle aja eest palka vähem 467,94 eurot. Kuna kohtu käsutuses puuduvad tõendid selle kohta kas ja kui mitu tundi töötas hageja kostja juures 2009.a. juulikuus ning 2009.a. oktoobrikuus ja novembrikuus, kuigi hageja pangakonto väljavõte tõendab, et oktoobrikuu töötasu katteks on kostja maksnud hagejale töötasu 5000.krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega väljamõistmisele 2009.a. augustis ja septembris vähem makstud töötasu katteks kokku 1642,94 eurot (1175 + 467,94). Ülejäänud kuude osas tuleb jätta hageja nõue selle tõendamatuse tõttu rahuldamata. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
13.Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 alusel kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja poolt dokumentaalse tõendina esitatud projektijuht UV e-kirja 6.oktoobrist 2009.a. AG, sest nimetatud e-kirjast ei nähtu kelle töö puudustest projektijuht äriühingu juhile ette kannab, kus see objekt asub ja kas sellel objektil töötas ka hageja ning milliseid töid ja kui palju siis hageja seal tegi. Menetluskulude jaotamine.
14.RLS §-s 22 lg 1 p 1 kohaselt kohtukulusid pooltel käesolevas vaidluses ei ole. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 163 lg 1 sätestatust tuleb kostja kohtuväliseks menetluskuluks olev esindajatasu jätta tema enda kanda, sest advokaat esindas kostjat üksnes taotluse tegemisel töövaidluse hagimenetluses kohtus läbivaatamiseks ja esimesel

Lk (5) 4

kohtuistungil mis kestis üksnes 40 minutit ning vaidlus käib kostja poolt hagejale välja maksmata jäänud töötasu üle. Tsiviilasja hinna määramine.

15.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Hagihinnaks on seega käesolevas asjas 7824,58 eurot.

Kohtunik:

Lk (5) 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-25-22503/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja