Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

2-11-41939 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.mail 2010.a. ostu- müügi lepingu, mille järgi müüs hageja kostjale eriotstarbelist diiselkütust (suvine) 3400 liitrit kokku summas 38 080 krooni ning kostja (ostja) kohustus hagejale selle eest tasuma hiljemalt 9.juuniks 2010.a. Kuigi kauba saajana kinnitas kostja oma allkirjaga kauba kättesaamist arvel nr.00955- 25.05.2010, ei tasunud ta seda tähtaegselt. 29.oktoobril 2010.a. tegi hageja võlgnikule kirjaliku hoiatuse, mille peale ta tasus muud võlgnevused, 02. detsembril 2010 laekus arvest 00955 - 18 000 krooni, kuid 20 080 krooni - ehk 1283,35 eurot jäi endiselt maksmata. 18.augustil 2011.a. tegi hageja võlgnikule uue hoiatuse, kuid senini ta sellele reageerinud ei ole, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Võlaõigusseaduse § 213 on ostja kohustatud tasuma asja ostuhinna. Seega on kostja hagejale võlgu käesoleval ajal 1283,35 eurot. Juhindudes VÕS §-dest 213, 113 lg l palub hageja: 1) Välja mõista kostjalt hageja kasuks ostu- müügilepingu järgne põhivõlg 1283,35 euro suuruses summas; 2) Panna kostjale kohustus tasuda käesoleva lahendi jõustumisest kuni tegeliku täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg l ettenähtud ulatuses; 3) Välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud.

2-11-41939 lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ta ei teata müüjale mittevastavusest õigeaegselt. Seadusandja ongi seadnud sõltuvusse kauba kvaliteedile mittevastavuse tuvastamise ja sellest müüjale teatamise sellise ajajooksul, et seda mittevastavust oleks võimalik müüjal ka kontrollida. Kuna kostja oma vastuses kinnitab, et väidetavalt mittekvaliteetsest kütusest on Maksu-ja Tolliamet võtnud proove, siis tuleks kostjal nende proovide uurimise tulemused esitada kohtule. Samal ajal, samast partiist on eriotstarbelist kütust saanud veel 13 klienti, kellest ühelgi ei olnud pretensioone sama partii kütuse kvaliteedi osas (lisa 7-14-1 lehel). Neil asjaoludel leiab hageja, et kostja vastuväited kauba kvaliteedi mittevastavuse osas on paljasõnalised ja otsitud ning ümberlükatud käesolevale vastusele lisatud dokumentaalsete tõenditega. Hageja leiab, et otsus on võimalik teha kirjalikus menetluses.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-11-41939 Kuna AS Saare Kütus ja OÜ Liivalammas vahel ei ole sõlmitud müügilepingut ega ka hulgimüügilepingut, siis on mõistmatu hageja väide, et hulgimüügilepingu punkt 3.3 kohaselt on ostja kirjalikult kohustatud müüjat teavitama ostetud kütuse kvaliteedi osas kolme päeva jooksul arvates kütuse vastuvõtmisest. OÜ Liivalammas esindaja teavitas AS Saare Kütuse juhatajat koheselt peale probleemi ilmnemist, seega kostja on käitunud VÕS seaduse mõistes õigesti. Hageja väide, nagu oleks kostja saanud teada kütuse ebakvaliteetsusest juba juunis 2010 ei vasta samuti tõele. Kostja teavitas 11.juunil 2010 aastal hagejat tekkinud makseraskustest, näidates sellega head tahet ja muret võlgnevuse osas. Kostja teavitas juhtunust hagejat koheselt peale kütusepumpade rikke põhjuse teada saamisest. Kaljo Rand käis isiklikult kohtumas hageja juhatajaga ning talle tekkinud olukorda selgitamas. E-kirja teel edastas Kaljo Rand AS Saare Kütuse juhatajale ka väljavõtte kütusepumpade ekspertiisi aktist. Maksu-ja tolliameti esindajad võtsid traktorite kütusepaakidest proovid, pitseerisid need tolli pitsatitega. Maksu-ja tolliametil puuduvad vahendid kütuseproovide analüüsimiseks. Selleks, et sertifitseeritud eraettevõttes kütuseproove analüüsida ja määrata kütuse kvaliteeti peab analüüsi tellija teadma, missugust ainet otsida. Kuna iga aine analüüs maksab teatud summa ja ettevõte oli kütusepumpade remondiks sunnitud tegema ettenägematuid kulutusi 70 000.- EEK eest, siis olukorras, kus hr. Margus Hiiet väitis, et Liivalammas OÜ ei suuda mitte kuidagi tõestada, et ebakvaliteetne kütus just nende ettevõttest pärit on, otsustas kostja analüüside tegemisest oma ettevõtte kulul loobuda. Hageja lisatud dokumendid tõendavad, et AS Saare Kütus on ostnud 24783 kg eriotstarbelist diislikütust ja on väljastanud ajavahemikul 24.05-01.06.2010 arveid 13 kliendile. Esitatud dokumentidest, ei selgu kuidagi, et kõikidele klientidele tarnitud kütus on pärit samast partiist. Seega väide, et kellelgi teisel probleeme ei ole esinenud on paljasõnaline ja ei ole kuidagi dokumentaalselt tõestatud. Kostja leiab, et hageja poolt kohtule esitatud dokumentidega ei ole ümberlükatud kostja väide, et AS Saare Kütus müüs mais 2010 kostjale mittekvaliteetset diislikütust. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja leiab, et kuna hageja on teadlik tema poolt põhjustatud materiaalsest kahjust kostjale, siis tuleks kohtukulud tasuda hagejal.

KOHTU SEISUKOHT

2-11-41939 Asi ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 217 lg 2 p 1). VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on esitanud hagejalt väidetavalt ebakvaliteetse kütuse ostmise kohta tõenditena traktorite kütusepumpade remondi arved /t.l. 26-29/, kuid kostja ei ole tõendanud asjaolu, et just 2010.a. mais hagejalt ostetud kütus oli ebakvaliteetne ning et temale tekkis kahju hagejast tulenevatel asjaoludel. Ostes kütust hagejalt mais 2010.a. ning teavitades hagejat selle väidetavast ebakvaliteetsest alles augustis, ei saa kohtu hinnangul seda lugeda õigeaegseks ega mõistlikuks ajavahemikuks. Müüjal puudus võimalus kütuse väidetavat mittevastavust kvaliteedile peale nii pikka aega kontrollida. Hageja on tõendanud, et kostjaga samal ajal ja samast partiist on eriotstarbelist kütust ostnud veel 13 klienti, kellest ühelgi ei olnud pretensioone sama partii kütuse kvaliteedi osas /t.l. 44-59/. Neil asjaoludel leiab kohus, et kostja vastuväited kauba mittevastavuse osas paljasõnalised ja tõendamata.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.