Tsiviilasi nr.2-11-48454
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.detsember 2011.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-48454
Tsiviilasi
AS X hagiavaldus O. B. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS X (registrikood xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja esindaja: S. E. (Y OÜ; registrikood: xxxxxxxx; asukoht: x.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x); Kostja: O. B. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx). 201,46 eurot lihtmenetlus
esindajad
Hagi hind Menetlusvorm
1.Hagi rahuldada
Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevuse summas 201,46 euro ning viiviste summas 201,41 euro tasumist. Hageja ja kostja sõlmisid seade kasutamise lepingu nr x-xxxxxx, liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr x-xxxxxx ning kliendilepingu nr xxxxxxx, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kinnitas, et nõustub lepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiselt arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja teinud midagi võlgnevuste likvideerimiseks.
26.10.2011.a esitas kostja vastuväite, millest nähtuvalt ei oma püsivat elamispinda alates 2008.a teisest poolest. X AS-ga sõlmis kostja lepingu põhjusel, et lootis leida elamispinna, kus on võimalik vaadata televiisorit. Kostja selgitab, et ei ole kasutanud hagejalt saadud seadmeid, sest keegi on need varastanud.
Tartu Maakohtu Valga kohtumaja teatas 14.12.2011.a menetlusosalistele, et juhindudes TsMS § 405 lg 1 lahendab kohus tsiviilasja seda kohtuistungil arutamata ja andis pooltele tähtaja kuni 21.12.2011.a, mille jooksul oli antud tsiviilasjas veel võimalik esitada avaldusi ja dokumente. Samas teatas kohus, et kohtuotsus antud tsiviilasjas tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantselei kaudu (asukoht : Vabaduse 10, Valga linn) 29.12.2011.a. kell 13.00.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud 07.04.2008.a seade kasutamise lepingu nr xxxxxxx (tl 5), liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr x-xxxxxx (tl 4) ning kliendilepingu nr
xxxxxxx (tl 7), millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Seega tuleneb kostja kohustus lepingutest. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiselt arveid teenuste kasutamise eest. Kohtule on tõenditena esitatud arved nr: A-10783878 summas 23,51 eurot (tl 14); A-10939057 summas 15,15 eurot (tl 15); A-11083771 summas 15,15 eurot (tl 16); A11238974 summas 6,79 eurot (tl 17); A-11393271 summas 3,77 eurot (tl 18); NA-4602 summas 9,59 (tl 19); NA-4603 summas 127,50 eurot (tl 20). Hageja kinnitusel ei ole kostja arveid nõuetekohaselt tasunud ning vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole teinud midagi võlgnevuste likvideerimiseks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Samuti sätestab VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. 26.10.2011.a esitas kostja vastuväite, millest nähtuvalt ei ole kasutanud hagejalt saadud seadmeid, sest keegi on need varastanud. Kohus on seisukohal, et seadmete vargus kolmanda isiku poolt ei ole antud juhul käsitletav vastutust välistava asjaoluna. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda m.h kohustuse täitmist ja viivist. Puuduvad täitmisnõuet välistavad asjaolud VÕS § 108 lg 2 p 1-4. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud kostjalt nõudma 201,46 euro tasumist. VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS X Üldtingimuste p 8.1 järgi oli poolte vahel viivisintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas (tl 8-13). Kostja viiviste võlgnevus on hagejale kokku 451,34 eurot, mida hageja tegutsedes heas usus vähendab summani 201,41 eurot, mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud
TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 3 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude hüvitamiseks (tl 4). Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 63,91 eurot ja õigusabikulud summas 159,78 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 63,91 eurot, õigusabikulud summas 159,78 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Annemarie Gerassimov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.