AS Swedbank Liising hagi GI vastu võla 3296,73 euro (51 582,59 krooni) ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3296,73 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Swedbank Liising (rk 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15039), hageja esindaja Diana Freivald Kostja: GI (ik xxx, elukoht xxx)
esindajad Menetluse liik
Asja arutamine toimus kohtuistungil 26.04.2011.a. ja jätkus kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista GI AS Swedbank Liising kasuks 3308,45 (kolm tuhat kolmsada kaheksa eurot ja 45 senti), millest põhivõlg on 3296,73 eurot ja viivised seisuga 01.06.2010.a. on 11,72 eurot.
3.Välja mõista GI AS Swedbank Liising kasuks viivist 7 % põhivõlast aastas alates 02.06.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui on põhivõlg.
Kohtuotsus kuulub täitmisele viisil, et GI on kohustatud tasuma AS-le Swedbank Liising käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud summadest igakuiselt 30.- (kolmkümmend ) eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni.
Menetluskulude jaotus.
5.Jätta AS Swedbank Liising menetluskulud GI kanda ja GI menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.12.11.2004.a. sõlmisid hageja ja VI liisingulepingu, mille esemeks oli sõiduauto Lada 112 (väljalaskeaasta 2004). Pooled leppisid lepingus kokku, et vara maksumuseks, mille kostja liisingulepingu alusel kasutada võtab, on 7043,07 eurot ning, et kostja tasub liisingu osamaksed 61 kuu jooksul vastavalt poolte vahel kokkulepitud maksegraafikule (t/l 36-41).
2.13.11.2004.a. sõlmisid hageja ja GI käenduslepingu, millega GI võttis endale kohustuse tagada solidaarselt V Ija hageja vahel sõlmitud liisinglepingust tulenevate kohustuste kohane täitmine.
3.VI rikkus liisingulepingus kokku lepitud tasu maksmise kohustust jättes tasumata järjest kuus arvet milliste maksmise tähtajad olid 30.11.2007..a. kuni 30.04.2008.a. (t/l 52-57). Nimetatust tulenevalt oli VI debitoorse võlgnevuse summaks hagi esitamise ajal 12.874,89 krooni ja viivisvõlgnevuse summaks 183,39 krooni.
4.Hageja ütles Valeri Ivanovile liisingulepingu üles 23. aprillil 2008.a. (t/l 62). Hageja nõuded ja nende põhjendused ning menetluse käik.
5.01.06.2010.a. esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt 51.765,98 krooni millest - liisingulepingujärgse vara jääkmaksumus moodustab summa 32.803,14 krooni (VI vara hagejale üle andnud ei ole) - tähtajaks tasumata lepingumaksed ja intressimaksed moodustavad summa 12.874,89 krooni - käibemaks moodustab summa 5904,56 krooni ja - viivis moodustab summa 183,39 krooni. Viivise palub hageja kostjatelt välja mõista põhinõudest 44.247,92 krooni 7 % aastas kuni põhinõude täitmiseni.
Lk (5) 2
6.Tulenevalt asjaolust, et kostja VI suri 08.01.2011.a. ja tal puudusid õigusjärglased, kes oleks temast järelejäänud pärandi vastu võtnud,, lõpetas kohus tema suhtes menetluse 06.10.2011.a.
7.Oma nõude tõendamiseks kostja esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte vahel sõlmitud liisingulepingu koos maksegraafikuga, hageja ja GI vahel sõlmitud käenduslepingu, Valeri Ivanovile esitatud, kuid viimase poolt tasumata arved kuni lepingu ülesütlemiseni ja liisingulepingu ülesütlemise teate. Kostja GI vastuväited esitatud hagile ja nende põhjendused.
8.GI tunnistas debitoorse võlgnevuse summat ja viivisevõlgnevuse suurust, kuid leidis, et hageja pool määratud auto jääkväärtus summas 32.803,14 krooni ei vasta tegelikkusele, sest sõiduauto Lada 112, mille väljalaske aasta oli 2004.a. ei saanud maksta rohkem kui 20.000 25.000 krooni nagu nähtub interneti portaalidest. Kostja väidetel ei ole talle selge kuidas ja mille alusel on hageja arvestanud ka auto käibemaksu. GI väidetel kirjutas VI talle 2008.a. veebruaris, et elab alaliselt Valgevenes, kus liisingulepingu alusel tema kasutada olnud sõiduki ära müüs ja selle raha eest omale uue auto ostis.
9.GI palub otsuse tegemisel arvestada tema rasket majanduslikku olukorda, s.o. seda, et tema sissetulekuks on käesoleval ajal tema palk 285,17 eurot ning, et sellest peab ta maksma ära igakuiselt 115,02 eurot eluasemelaenu + kandma muid kulusid ning, et tema ülalpidamisel on ka tema lapseeast invaliidist poeg Vitali Ivanov. Tulenevalt tema materiaalsest olukorrast on ta suuteline tasuma käesoleva hagi aluseks olevat võlga üksnes 20.- eurot kuus.
10.Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks oma palgatõendi LGOÜ-st ja kohtumäärused, mis tõendavad, et ta on oma poja VI eestkostjaks. Kohtuotsuse põhjendused.
11.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus VÕS § 361 sätestatust, mille kohaselt on liisinguvõtjal kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu, VÕS § 76 sätestatust, mille kohaselt tuleb lepingut täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 101 lg 1 p 4-st, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral lepingu erakorraliselt üles öelda ning VÕS § 367 sätestatust, milles sätestatakse liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed. Lisaks eeltoodule juhindub kohus ka VÕS § 142 lõigetest 1 ja 4, milliste kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.Tulenevalt sellest, et VI ja hageja vahel oli 12.11.2004.a. sõlmitud liisinguleping, mille esemeks oli sõiduauto Lada 112, mille väljalaske aasta oli 2004.a. ning nimetatud leping oli poolte vahel kehtiv kuni 23.04.2008.a., mil liisinguandja liisinguvõtjale lepingu üles ütles, oli
Lk (5) 3
Valeri Ivanovil kui liisinguvõtjal vastavalt VÕS § 361 ja 76 sätestatule kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu. Kuna põhivõlgnik jättis tasumata 6 arvet kokku summas 12.874,89 krooni (822,86 eurot), mis sisaldab ka intressimakseid, on hagejal õigus nimetatud summa sisse nõuda GIlt kui käendajalt, sest põhivõlgnik oma kohustust hageja ees ei täitnud, mille üle poolte vahel vaidlus puudub.
13.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda GIlt kui liisinglepingu käendajalt ka sõiduki jääkväärtuse hüvitamist, sest kostja ise on kohtule kinnitanud, et VI sõidukit hagejale ei tagastanud, vaid viis selle Valgevenesse kus selle müüs. Sõiduki väärtuses leppisid VI ja hageja kokku liisingulepingut sõlmides ning selleks oli 7043,07 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja ütles liisingulepingu Valeri Ivanovile üles 23.04.2008.a. ja vastavalt kokkulepitud maksegraafikule oli sõiduki väärtus 30.05.2008.a. 38.707,70 krooni (sisaldab käibemaksu) ning VI sõidukit hagejale ei tagastanud, kuulub nimetatud summa GIlt samuti hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud kostja kanda jätta ka käibemaks, sest liisinguese enam majanduskäibes ei ole, kuna VI liisingueset hagejale ei tagastanud ja hageja selle kasutamiseks uut liisingulepingut sõlmida ei saanud. Kõige eeltoodu alusel moodustab kostja põhivõlg hageja ees summa 3296,73 (2473,87 + 822,86) eurot.
14.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ka viivist tähtaegselt tasumata kohustuste eest 7 % aastas, sest sellise viivise suuruse leppisid pooled kokku liisingulepingu p-s 5.1. Hagi esitamise ajal moodustas viivis summa 11,72 eurot, selle üle pooled ei vaidle. Tulenevalt TsMS § 367 sätestatust võib hageja viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et seda tuleb piirata põhivõla suurusega.
15.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud kohtuotsusega kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord vastavalt TsMS § 445 lg 1 sätestatule. Kostja palus otsuse tegemisel arvesse võtta asjaolu, et tema palga suuruseks on 285,17 eurot, et saadavast palgast peab ta ära tasuma eluasemelaenu 115,02 eurot ja seda veel järgmised 19 aastat ning, et ta on oma lapseeast invaliidist poja VI eestkostja. Tulenevalt kostja raskest majanduslikust olukorrast peab kohus põhjendatuks määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub hagejale temalt kohtuotsusega väljamõistetud summa katteks 30.- eurot kuus kuni võlgnevuse kustutamiseni. Menetluskulude jaotamine.
16.Kuna kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
Tsiviilasja hinna määramine.
Lk (5) 4
17.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli 3296,73 eurot, ongi see tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas. Kohtunik:
Lk (5) 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.