Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

juhatusega advokaadi vahendusel ja soovis teada saada üldkoosoleku toimumise aega. Hageja nõudis muuhulgas erikontrolli läbiviimist, mida ei rahuldatud. 24.09.2008 toimus kostja II aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mis võttis vastu otsuse suurendada aktsiakapitali 185 000 krooni võrra, emiteerides selleks 185 uut aktsiat nimiväärtusega 1 000 krooni. Märkimiseesõiguse said Andrus Alev, Janno Aser ja Imre Reinson (juhatuse liige). Hageja ei osalenud üldkoosolekul. Kostja II ei saatnud kutset hageja advokaadile. 09.10.2008 üldkoosolekul kinnitasid aktsionärid otsust aktsiakapitali suurendamiseks, hageja hääletas sellele vastu. Aktsiakapitali suurendamise tõttu vähenes hageja osalus 2%. Hageja leidis, et rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning enne aktsiakapitali suurendamist tuleb esitada kinnitatud eelmise majandusaasta aruanne, mida ei tehtud. Üldkoosoleku otsused on tühised. Märkimise eesõigus peab olema kõigil vastavalt aktsiate arvule. Kostjate vastupidises käitumises väljendub õigusvastane tegevus, mis on kahju hüvitamise aluseks. Hageja osalust vähendati alla 10% ning seetõttu pole hagejal õigust nõuda erikontrolli läbiviimist. Hageja soovis oma osa vähendamisest tuleneva kahju hüvitamist. Aktsiate eest õiglase hüvitise määramisel tuleb üldjuhul eelistada metoodikat, mis võimaldab arvestada ühingu tulevikuväljavaateid (nt diskonteeritud rahavoogude meetod). Metoodika valikul tuleb muuhulgas pidada silmas seda, et see tagaks vähemusaktsionärile suurema hüvitise. Hageja esitatud tõendi kohaselt on diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades hageja hüvitise suuruseks 1 483 000 krooni. Võrdleva meetodina on audiitor kasutanud netovara meetodit, mille kohaselt oleks 2 % osaluse väärtuseks 698 000 krooni. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. 11.09.2008 üldkoosolekul selgus, et hageja aadress erineb äriregistrisse kantud aadressist. Kutse 24.09.2008 koosolekule saadeti hagejale uuel aadressil, see oli ka hageja ainuosaniku kodune aadress ning polnud kahtlust, et tegemist oli õige aadressiga. Kutse saadeti 13 päeva enne üldkoosolekut. Hageja esindajaks olev advokaat esitas oma volikirja alles 01.10.2008, volikiri oli välja antud 26.09.2008. Majandusaasta aruanne esitati üldkoosolekule. Kostjad leidsid, et 24.09.2008 üldkoosoleku otsuste vaidlustamise nõue on aegunud. Kostjad vaidlesid vastu ka hageja nõude suurendamisele, kuna aluseks ei ole võetud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ja asjaolu, et tütarettevõtete negatiivne väärtus kahandab kostja II väärtust, samuti ei ole võetud juhtkonnalt selgitusi. ÄS §-st 289 ei tulene kostjate solidaarset vastutust hageja ees. Seadusandja ei ole sätestanud võimalust tuvastada üldkoosoleku otsuse väidetavat õigusvastasust ilma selle tühisust tunnustamata või siis otsust kehtetuks tunnistamata. Kui otsus osutub tühiseks või kehtetuks, siis taastatakse endine olukord ja hagejal puudub kahju, mida hageja nõuab seoses osaluse proportsiooni väidetava vähenemisega. Kui aga isik ei soovi realiseerida talle seadusega antud õigusi väidetava rikkumise tuvastamiseks ja õiguste taastamiseks vaid aktsepteerib väidetava kahju tekkimise fakti, siis on ta taolise kahju tekkimise eest ise vastutav ning vastav kahju VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 tulenevalt hüvitamisele ei kuulu. Seaduses on nähtud ette konkreetsed erandid, millistel juhtudel ei saa nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist ja saab nõuda saab kahju hüvitamist (aktsiate ülevõtmine, aktsiaseltsi ühinemine, aktsiaseltsi jagunemine ja aktsiaseltsi ümberkujundamine). Järelikult saab kahju nõuda vaid siis, kui puudub võimalus ja alus otsuse tühisuse tunnustamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Olukorras, kus otsus ei ole tühine ning hageja ei ole esitanud

tähtaegselt nõuet aktsiakapitali suurendamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, puudub hagejal õigus nõuda ka kahju. Ainult otsuse tühisuse tuvastamine või otsuse kehtetuks tunnistamine selle vastuolu tõttu seadusega, võimaldab hagejal adekvaatselt tõendada kostjate väidetavat õigusvastast tegu. Tallinna Ringkonnakohus asus 06.04.2010. otsuses seisukohale, et kostja ei rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kui ei saatnud kutset hageja advokaadile. Otsus ei saa olla tühine ka hageja poolt osundatud muudel põhjustel. Isegi kui 2007. majandusaasta aruanne oleks tulnud kinnitada enne aktsiakapitali suurendamise otsustamist (nagu hageja ekslikult väidab), siis ei saa taoline formaalne rikkumine olla otsuse tühisuse aluseks. Seadus ei näe kõnealuse rikkumise tagajärjena ette otsuse tühisust. Samuti ei ole aktsiakapitali suurendamise otsustamine enne 2007. majandusaasta aruande kinnitamist tõlgendatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena ÄS § 296 mõistes. Kostjate arvates ei kehti põhimõte aktsiate märkimise eesõiguse piiramise lubamises aktsionärile, kes sellega ise nõustub, sarnaselt osaühinguga. Isegi juhul, kui taolise tõlgendusviisiga tinglikult nõustuda, siis ka sellisel juhul ei ole 24.09.2008 üldkoosoleku otsus aktsiakapitali suurendamist käsitlevas osas automaatselt õigustühine. Üldkoosoleku otsusega ei välistatud täiendavate aktsiate märkimisel ühe või mitme aktsionäri (sh hageja) eesõigus aktsiaid märkida, vaid välistati kõikide aktsionäride vastav eesõigus ning otsustati seejärel anda märkimise eesõigus äriühingu tegevusse oluliselt panustanud juhtivtöötajatele. Asjaolu, et aktsiaseltsi juhtivtöötajad ja aktsionärid isikuliselt konkreetsel juhul osaliselt kattusid, ei anna alust väita nagu ei oleks kõikide aktsionäride märkimisõigust eelnevalt välistatud. Kuna 24.09.2008 otsus ei ole automaatselt tühine ja otsuse kehtetuks tunnistamist ei ole tähtaegselt taotletud, ei oma ka tähtsust, et hageja vaidlustas 09.10.2008 üldkoosoleku otsuse (millega otsustati aktsiakapitali suurendamine täiendavalt heaks kiita). Taolist täiendavat heakskiitu 24.09.2008 otsus sisuliselt ei vajanud. Kuivõrd kostja järgis 24.09.2008 aktsiate emiteerimisel ettevõtte tavapärast praktikat, puudub ilmselgelt kostjate hea usu vastane käitumine. Taolise praktikaga oli läbi AS NIXOR AD endise juhtivtöötaja ja aktsionäri (Kaido Tomasberg) ühemõtteliselt kursis ka hageja. Uute aktsiate emiteerimist ei saa võrdsustada aktsiate ülevõtmisega ega kohaldada sellele analoogset regulatsiooni. Aktsiate ülevõtmise korral kaotab aktsionär oma aktsiad, uute aktsiate emiteerimise korral jäävad senised aktsiad aga aktsionärile vaieldamatult alles. Seega on alusetu väita, et aktsiate proportsiooni muudatus tähendaks 2 % ulatuses aktsiate reaalset kaotust ning vastav vahe ei ole mõistlikkust arvestades käsitletav kahjuna. Ka väidetav kahjusumma on hageja poolt adekvaatselt tõendamata. Hageja poolt tõendina esitatud audiitor Ksenja Lukkaneni hinnang, mille põhjal on 2 % AS NIXOR AD aktsiate väärtuseks seisuga 30.09.2008 1 483 000 krooni, on ebatäpne ja puudulik ning ei kajasta aktsiate tegelikku väärtust. Kõnealuse hinnangu alusel ei saa kahjunõuet taotletud suuruses mingil tingimusel rahuldada, kuna see sisaldab selgelt määrangut „...kuni“ ehk arvamuse kohaselt võib diskonteeritud rahavoo meetodi alusel leitav väärtus olla mistahes summa 0 ja 1 483 000 krooni vahel. Põhjendatud ja õige ei ole ka konsolideeritud raamatupidamisliku väärtuse meetodil antud hinnang, et 2 % aktsiate väärtus on 698 000 krooni, kuna kostja aktsiate hindamiseks ei ole kasutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, sidusettevõtte UVS Eesti OÜ auditeeritud 2007. aasta raamatupidamise aastaaruande andmeid, ei ole suheldud ettevõtte juhtkonnaga arengu ja investeerimisplaanide selgitamiseks jne. Asjaolu, et

audiitor Ksenja Lukkaneni arvamus kostja aktsia hinna määramiseks ei ole õige ja õiglane, tõendab Audiitorbüroo Liivanurm 11.07.2009 arvamus. TsÜS § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle keskmine müügihind (turuhind). Kostja aktsiatega on alates 16.05.2008 kuni käesoleva ajani tehtud üks tehing. Kaido Tomasberg tegi 16.05.2008 hageja osakapitali mitterahalise sissemakse 111 kostja aktsia näol (mis moodustas 11,9 % kogu kostja I aktsiakapitalist seisuga 16.05.2008. Kui 11,9 % aktsiate väärtuseks oli 1 799 976 krooni, siis oli aktsiakapitalist 2 % suuruse osa (aktsiate) väärtuseks 302 517 krooni. Hageja kahjunõue baseerub väitel, et ta sisuliselt jääb ilma teatud varast (ettevõtte majandustegevuse tulemusena tekkinud/tekkivast kasumist). Samas kostjate hinnangul on ettevõtte majandustegevus tulenevalt osaluse andmisest juhtivtöötajatele edaspidi oluliselt kasumlikum ehk sõltumata sellest, et hagejale täna kuuluva osaluse suurus on protsentuaalselt väiksem, on hageja tulu rahalises väljenduses tulevikus suurem või vähemalt võrdne sellega, mis oleks saadud siis, kui hageja osaluse proportsioon oleks säilinud. Esimese astme kohtu otsus 13.06.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2010 otsuse kohaselt on pooltel vaidlus ÄS § 345 lg 1 tõlgendamise üle. Kostjate väidetel tuleneb nimetatud paragrahvist, et üldkoosolek võib otsustada, et aktsiate märkimise õigus antakse üksnes mõnele aktsiaseltsi töötajale. Hageja arvates tuleb aktsionäre kohelda võrdselt ning märkimise eesõiguse välistamine on võimalik üksnes aktsionäri nõusolekul. Selle seisukohaga nõustus ka ringkonnakohus. Viidatud sätte alusel on aktsionäril eesõigus uute aktsiate märkimiseks ning märkimise eesõiguse välistamist peab juhatus aktsionäridele eelnevalt kirjalikult selgitama. NIXOR AD AS seda 24.09.2008 koosoleku protokolli kohaselt ka tegi. Kohus leidis, et hageja kahju hüvitamise nõude välistavad VÕS § 139 lg-d 1 ja 2, kuna hageja pidanuks taotlema kostja II otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. Kuna kostja II 24.09.2008 otsus ei ole tühine, sest koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud ning kehtetuks tunnistamise nõuet hageja seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei esitanud, ei ole hageja õigustatud nõudma väidetavat kahju. Rikutud ei ole ka aktsionäride võrdse kohtlemise printsiipi, sest 24.09.2008 otsusega suurendati aktsiakapitali juhtivate töötajate motiveerimiseks. See tähendab, et ükski aktsionär ei saanud osaleda uute aktsaite märkimises, mistõttu hagejat ei koheldud teistest aktsionäridest erinevalt ning seaduses sätestatud (ÄS § 272) võrdse kohtlemise printsiipi ei rikutud. 24.09.2008 otsuse ebaseaduslikuks pidamise tõttu nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude õigeaegsel esitamisel olnuks hagejal võimalik väidetavat kahju tekkimist välistada. Otsuse vastuvõtmisest oli hageja teadlik. Seda otsust käsitleti ka 09.10.2008 koosolekul, millest hageja osa võttis. Kostjad tõendasid asjaolu, et kostja II juhtivtöötajatele on antud võimalus aktsiate nominaalhinnaga omandamiseks aktsiakapitali suurendamisel. Juhtivtöötajatele anti võimalus aktsiakapitali suurendamise tagajärjel aktsiate omandamiseks põhjendusega suurendada nende motivatsiooni, millest tulenevalt on aktsiaseltsi majandustegevus olnud edukas ja oleks

edaspidi veelgi kasumlikum. Sellest saab kasu ka hageja, kuna aktsionärina oleks tema tulu rahalises väljenduses tulevikus suurem või vähemalt võrdne sellega, mis oleks saadud siis, kui hageja osaluse proportsioon oleks säilinud. Nimetatud väidet ei ole hageja kummutanud. Kohus leidis, et hageja ei ole kahju saamist tõendanud. Kohus nõustus ka kostjate väitega solidaarse vastutuse aluse puudumise kohta. ÄS §-st 289 sellist võimalust ei tulene. Kohus leidis, et rahuldamisele ei kuulu ka alternatiivsed nõuded. Tulenevalt ringkonnakohtu otsusega tuvastatust on hagejal õigus vaidlustada aktsionäride 09.10.2008 otsust ning seda on ta teinud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning kutse tulnuks hagejale saata seaduses sätestatud viisil (tähitud kirjaga saatmine aktsiaraamatusse kantud aadressil). Kuna hagejale saadeti kutse koosolekule seaduses sätestatud viisil, puudub alus hagi rahuldamiseks otsuste tühisuse tuvastamise kaudu koosolekute kokkukutsumise korra rikkumise motiivil. Asjaolu, et majandusaasta aruanne kinnitati enne aktsiakapitali suurendamise otsustamist, ei ole ÄS § 3011 lg 1 p-s 4 nimetatud oluline koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, mis tingiks vastuvõetud otsuse tühisuse. Tulenevalt ÄS § 302 lg-st 1 ei kuulu koosoleku otsus kehtetuks tunnistamisele põhjusel, et hageja ei esitanud hagi seaduses sätestatud tähtaja – kolm kuud otsuse vastuvõtmisest – jooksul. Arvestades hagi rahuldamata jätmise põhjendusi ei analüüsinud kohus hinnanguid kostja II väärtuse kohta. Apellatsioonkaebus Elektrooniliste Maksesüsteemide OÜ palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega rahuldada hagi ja mõista hageja kasuks välja kahju 94 780,97 eurot ning VÕS § 113 lg 1 sätestatud intressid või tuvastada AS NIXOR AD 24.09.2008 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kapitali suurendamise kohta tühisus ning tunnistada 09.10.2008 üldkoosolekul vastuvõetud otsus kapitali suurendamise kohta kehtetuks ja kohustada taastama otsuse eelne olukord ja menetluskulud jätta vastustajate kanda. Ringkonnakohus oma 06.04.2010 lahendis leidis, et märkimisõiguse välistamine oli õigusvastane ning sellest tulenevalt on apellandil vastustajate vastu eelkõige kahju hüvitamise nõue. Sellest lähtuvalt jäi maakohtu ülesandeks sisuliselt kahju suuruse küsimuse lahendamine. Kahetsusväärselt puudus varasemast maakohtu lahendist asjakohaste kahju puudutavate tõendite ja asjaolude hindamine ja see puudub jätkuvalt. Maakohus seevastu leidis nüüd üllatuslikult, et aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud ei ole ning kahju pole tekkinud põhjendusel, et 24.09.2008 otsusega suurendati aktsiakapitali juhtivate töötajate motiveerimiseks, mis tähendab, et ükski aktsionär ei saanud osaleda uute aktsiate märkimises. Kohtu selline arutluskäik ei põhine seadusel ning on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Juhtivtöötajate väidetav motiveerimine ei moodusta erandit sellest, et märkimise eesõigust saab välistada ühele aktsionärile erinevalt teisest ainult aktsionäri nõusolekul. Lisaks ei ole juhtitöötajate motiveerimine tegelikkusele vastav põhjendus. Esitatud tõenditest nähtub, et märkimise eesõiguse saanud „motiveerimist vajavad“ juhtivtöötajad langevad isikuliselt kokku aktsionäridega. Ainus tegelik juhtivtöötaja, kes suurendamise kaudu ka osaluse omandas, oli Imre Reinson. Seega vastupidiselt maakohtu tõdemusele osalesid ühingu kapitali suurendamisel aktsionärid. Ühtlasi on ebaõige maakohtu seisukoht nagu oleks aktsiate märkimisõiguse välistamine ning sisuliselt tasuta (nominaalhinnaga) uute aktsiate märkimise eesõiguse andmine ühingu „juhtivtöötajatele“ seetõttu õigustatud, et seda tehakse nende motivatsiooni suurendamiseks. Antud juhul motiveerimise vajadus puudus. Aktsiaraamatute väljavõtetest nähtub, et Janno Aseri osalus oli ja on 10,8%. Osaluste proportsiooni samaks jäämisel puudub ilmselgelt kohtu viidatud motiveeriv toime ja väidetav positiivne mõju

majandustulemustele. Antud juhul on Milvi-Melanie Alev ja Andrus Alev eelduslikult samaväärset huvi omavad enamusaktsionärid. Seega suurendab valitsevat mõju omav huvi lihtsalt osalust. Motivatsiooni väite otsitust kinnitab täiesti arusaamatu ja põhjendamatu märkimisõiguse jagunemine viisil et J. Aser osalus ei muutunud, I. Reinson sai osaluse 1,3% ja A. Alev sai juurde 12,4% (kogu osalus koos M.-M. Aleviga muutus aga üksnes 0,62% võrra) ning apellandi osalus langes 9,9%-le. I. Reinsonile osaluse andmiseks ei pidanud andma osalust J. Aserile ning A. Alevile. Selline jaotus on täiesti põhjendamata ning selle ainus arusaadav eesmärk on säilitada A. Alevi ja M.-M. Alevi ning J. Aseri osalus ning vähendada apellandi osalus alla 10%. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et apellant esitas 11,9%- list osalust omava aktsionärina nõude aktsionäride erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks ning erikontrolli määramiseks ning sellele järgnes aktsionäride otsus suurendada ühingu aktsiakapitali ning välistada apellandi märkimisõigus, mille tagajärjel vähenes apellandi osalus ühingus 9,9% tasemele. Seega kõik põhjendused apellandi märkimisõiguse välistamiseks on otsitud ja eksitavad. Kostjate tegelikuks eesmärgiks märkimisõiguse välistamisel oli takistada apellandil osaleda ühingu juhtimises ning kahju tekitamine apellandile. Asjakohatu ning eksitav on vastustajate viide 31.12.2000 toimunud NIXOR AD AS juhtivtöötajatele aktsiate võõrandamisele ning sellega kaasnevale osalusproportsioonide muutumisele. Antud tehingutega olid kõik aktsionärid nõus ning keegi ei vaidlustanud neid. Viidatud tehingute puhul võõrandati NIXOR AD AS oma aktsiad. See tähendab, et enne oma aktsiateks muutumist kuulusid need aktsiad kellelegi kolmandale isikule. Seega ei muutunud algsed osalusproportsioonid, omaaktsiate võõrandamisega tegelikkuses taastus sama osalusproportsioon, mis oli enne aktsiate omandamist ühingu enda poolt. Seega on apellandi aktsiate märkimisõiguse välistamine toiminud õigusvastaselt ning apellandil on sellest tulenevalt kahjuhüvitusnõue. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et apellandi kahjuhüvitusnõude välistab VÕS § 139. Nimetatud sätte regulatsioon puudutab olukorda, kus rikkumine on toiminud, kuid kogu kahju ei ole veel materialiseerunud ning kannatanul on võimalik oma mõistliku sekkumisega selle tekkimist või suurenemist vältida. Antud juhul tekkis kahju kogu selle ulatuses hiljemalt kapitali muutmiskannete tegemisest väärtpaberite keskregistris. Apellandil puudus igasugune mõistlik võimalus sellise õigusmuudatuse takistamiseks. Ka juhul kui VÕS § 139 oleks kohaldatav, on apellant teinud kõik mõistlikud toimingud, vältimaks kohtumenetlust – apellant esitas kostjatele nõude otsuste tagajärgede kõrvaldamiseks, mille rahuldamisest vastustajad on keeldunud. Ebamõistlik oleks eeldada, et apellant oleks pidanud algatama kohtumenetluse otsuste vaidlustamiseks. Üksnes otsuste tühisuse või kehtetuks tunnistamise nõue ei täida oma eesmärki ebaõigluse kõrvaldamiseks, kuivõrd see ei taga apellandi õiguskaitset (nt on erikontrolli läbiviimine minetanud oluliselt oma tähendust jne) ja vastustajatel säiliks jätkuv võimalus üha uusi analoogseid otsuseid vastu võtta. Tsiviilõiguse läbiv põhimõte on kahju hüvitamise õiguskitsevahendi universaalsus. VÕS § 139 ei muuda õiguskaitsevahendiga kohtu poole mittepöördumist omaosaluseks kahju tekitamises. VÕS § 139 reguleerib kahju tõrjumist, mitte õigusvastase teo tõrjumist. Vastavalt ÄS § 345 lg-le 1 on aktsionäril eesõigus märkida uusi aktsiad võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse summaga. Selle eesõiguse võib aktsionäride jaoks välistada 3⁄4 üldkoosolekul esindatud häältega. Viidatud sätted on sisuliselt identsed osaühingu kapitali suurendamisel kohalduva regulatsiooniga (ÄS § 193). Riigikohus on osanike märkimisõigust reguleerivat sätet tõlgendades leidnud, et see võimaldab välistada vaid kõigi osanike märkimise eesõiguse. Märkimise eesõiguse välistamine või piiramine ainult ühel või osal osanikest on lubatud üksnes juhul, kui osanik sellega ise nõustub. Koosmõjus aktsionäride

võrdse kohtlemise printsiibiga tuleneb siit põhimõte, et ka kõikidel aktsionäridel peab olema kapitali suurendamisel võrdne võimalus säilitada oma osaluse proportsioon ühingus. Aktsiaseltsi puhul lisanduv juhatuse kohustus eelnevalt kirjalikult selgitada märkimise eesõiguse välistamise vajadust ei loo erandlikku alust mõne üksiku aktsionäri märkimisõiguse välistamiseks, vaid tuleneb erisusest juhatuselt teabe saamise võimalustes. Aktsiaseltsis on see õigus aktsionäridel ainult üldkoosolekul (ÄS § 287 lg 1), osaühingus on see õigus aga eraldiseisvalt kõigil osanikel (ÄS § 166). Seega annab aktsiaseltsi vastav säte lihtsalt täiendava tagatise aktsionäride poolt piisavalt informeeritud otsuse vastuvõtmiseks kõigi aktsionäride märkimise eesõiguse välistamiseks ning sellise otsuse kontrollitavuseks. ÄS § 345 lg 1 sätestatud juhatuse selgitamiskohustus ei ole aluseks erandi tegemisele ÄS § 272 sätestatud esimesele kapitaliühingu ja tema omanike vahelisele nõudele – aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttele. Äriühingus osaluse proportsiooni säilitamise põhimõte on selgelt väljendunud ka kapitali vähendamise sätetes. ÄS § 356 lg 21 kohaselt, kui aktsiakapitali vähendamise käigus soovitakse aktsiate nimiväärtust vähendada või aktsiaid tühistada teisiti kui võrdeliselt kõigist vastavat liiki aktsiatest, on vastav otsus vastu võetud, kui lisaks tavalise häälteenamuse nõude täitmisele hääletavad otsuse poolt aktsionärid, kelle aktsiaid teistega ebavõrdeliselt suuremas osas tühistatakse või aktsiate nimiväärtust vähendatakse. Sama põhimõte sisaldub ka osakapitali vähendamise analoogses regulatsioonis (ÄS § 198). Riigikohus on leidnud, et äriseadustikus sätestatud põhiaktsionäri õigus võtta vähemusaktsionäride tahte vastaselt üle nende aktsiad on tsiviilõiguses erandlik regulatsioon. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik meelevaldselt kohaldada äriseadustiku teistele sätetele laiendavat tõlgendust, mis looks täiendavaid võimalusi omandi vähendamiseks või ära võtmiseks. Seega on äriseadustik muus osas kantud omandi puutumatuse printsiibist, sh aktsionäride ning osanike osaluste proportsioonide säilimise põhimõttest. Põhiseadus annab õiguse omandi nõusolekuta võõrandamiseks ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. ÄS § 345 lg 11 kohaselt on märkimisõigus aktsiaga samaväärselt võõrandatav. Kuna aktsiate ülevõtmisega riivatakse tugevalt vähemusaktsionäride õigusi, on selline aktsiate ülevõtmine lubatud üksnes seltsides, kus põhiaktsionär võib tulenevalt enamuse aktsiate omamisest nagunii sisuliselt üksi otsustada seltsi puudutavate küsimuste üle, ning üksnes vähemusaktsionäridele makstava õiglase hüvitise eest. Seega oli apellandi märkimisõiguse välistamine õigusvastane ning apellandil on kahjuhüvitise nõudeõigus. Kahju tekkimise tõendamiseks esitas apellant audiitorihinnangu, mis tõendab talle kuuluva osaluse väärtuse vähenemist seoses kapitali suurendamise otsustamisega. Kohus ei ole neid tõendeit uurinud ega põhjendanud nende mittearvestamist. Maakohus pani alusetult apellandile koormuse ümber lükata vastustajate poolt viimasel kohtuistungil esitatud väite, et vaidlusaluse kapitali suurendamisega saab sellest kasu ka apellant, kuna aktsionärina oleks tema tulu rahalises väljenduses tulevikus suurem või vähemalt võrdne sellega, mis oleks saadud siis, kui apellandi osaluse proportsioon oleks säilinud. Sellise tulu ja selle põhjusliku seose kohta juhtkonna motiveerimisega kohta puuduvad tõendid. Vastustaja väide on eksitav juba seetõttu, et sõltumata ühingu majandusedu suurusest on apellandi osa tulevikus tekkivast kasust võrreldes teiste aktsionäridega tema tahte vastaselt vähenenud. Riigikohus leidis ülevõtmise korral õiglase hüvitise määramise vaidluses, et tulenevalt aktsionäri piiratud võimalustest saada infot ühingu majandustulemuste kohta, on põhiaktsionäril kohustus tõendada, et hind on määratud õiglaselt. Kirjeldatud tõendamiskoormuse jaotus on kohaldatav

ka praegusel juhul – kui vähemusaktsionär on esitanud aktsia väärtuse osas arvestuse, millega vastustajad ei nõustu, on teistsuguse väärtuse tõendamise koormus vastustajatel. ÄS § 3631 kohaselt tuleb ülevõtmisel maksta õiglast rahalist hüvitist. Hüvitist saab õiglaseks pidada, kui see kompenseerib vähemusaktsionärile täielikult tema aktsiaosaluse kaotuse aktsiaseltsis. Antud juhul on apellandi poolt tõendina esitatud audiitori hinnanguga tõendatud tuleviku rahavoogudest lähtuv aktsiate väärtus. Selle hüvitamist apellant soovibki, sest temalt on õigusvastaselt see võimalus ära võetud ja see risk lasub täielikult kostjatel. ÄS § 289 lg 1 kohaselt vastutab aktsionär aktsionärina aktsiaseltsile, teisele aktsionärile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Antud juhul on enamusaktsionäriks olev vastustaja otsustanud võimaldada märkida uusi aktsiaid nominaalhinnaga nii, et ühing ei ole saanud aktsiate õiglasele hinnale vastavat vastusooritust. Selle tagajärjel on tekkinud kahju ühingule ning seega ka apellandile, kuivõrd apellandi aktsiatele vastava osaluse väärtus on vähenenud. Seega isegi juhul, kui aktsionäri aktsiate märkimisõiguse välistamine tema tahte vastaselt peaks olema õiguspärane, on tal sellest hoolimata kahjuhüvitusnõue. Apellant leiab, et kuivõrd ÄS § 289 puudub sõnaselge solidaarse vastutuse välistamise klausel, kohaldub ka aktsionäride vastutusele VÕS § 137. Seega vastutab vastustajast aktsionär solidaarselt ühinguga apellandile tekkinud kahju eest. ÄS § 294 lg 1 kohaselt saadetakse teade koosolekust tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Antud juhul ei ole 24.09.2008 erakorralisele koosolekule eelnenud 11.09.2008 toimuma pidanud üldkoosoleku kutse edastatud apellandi aktsiaraamatusse kantud aadressil. Seega rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Kuna 11.09.2008 koosolekul ei võinud osanikud otsuseid vastu võtta, ei olnud õiguspärane ka ÄS § 297 lg-s 2 ettenähtud lühendatud etteteatamisega uue koosoleku kokkukutsumise korra kohaldamine. Uue koosoleku kokkukutsumisel oleks pidanud kutse edastatama tavapärase 3-nädalase etteteatamisega. On tõendamata, et kutse 24.09.2008 koosolekule on enne koosoleku toimumist apellandile kätte toimetatud ning et olukorras, kus apellant on loonud võimaluse saata teateid endale advokaadi vahendusel ja andnud sellest selgelt teada, on kostja seda eiranud, vaatamata raskustele kutsete kättetoimetamisel. 24.09.2008 toimunud aktsionäride üldkoosoleku protokollist nähtub, et koosolekul arutati apellanti esindava advokaadi poolt esitatud nõudeid erakorralise koosoleku ning erikontrolli osas. Samuti on juhatus andnud omapoolse seisukoha nõuete osas. Sellest nähtub, et ühing oli teadlik asjaolust, et apellanti esindab aktsionäri õiguste teostamisel advokaat, kes oli korduvalt esitanud päringu üldkoosoleku aja osas. Sellest hoolimata jättis ühing teate advokaadile edastamata. ÄS § 296 kohaselt saavad koosoleku, mille kokkukutsumise korda on rikutud, otsused olla kehtivad üksnes siis, kui selle otsuse kiidavad heaks aktsionärid, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti. Seega ei ole võimalik anda kehtivust tühisele otsusele aktsionäride hilisema heakskiitva otsusega, mille poolt ei ole hääletanud aktsionärid, kelle osalemisõigust oli rikutud. Kuivõrd hageja hääletas 09.10.2008 koosolekul aktsiakapitali suurendamise otsuse ülekinnitamise vastu, ei muutunud viidatud tühine otsus sellega kehtivaks. Apellandil on õigus vaidlustada nimetatud otsust ning apellant on seda teinud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seda on sedastanud ka maakohus, kuid täiesti arusaamatuks jääb arutluskäik, et kuna hagejale saadeti kutse seaduslikult, siis puudub alus hagi rahuldamiseks otsuse tühisuse tuvastamise kaudu. Hageja ei väidagi 09.10.2008 otsuste tühisust koosolekule kutsumata jätmise tõttu, vaid 24.09.08 otsuste tühisust ebaõige koosolekule kustumise tõttu. Majandusaasta aruande mitteesitamine tutvumiseks enne 09.10.2008 koosolekut on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis toob kaasa otsuste tühisuse analoogselt ÄS §

2931 lg 1 ja lg 5 koostoimest järelduvaga, et juhatuse poolt otsuse eelnõu esitamata jätmine on oluline kokkukutsumise korra rikkumine. Et apellant esitas hagi kolme kuu jooksul 09.10.2008 otsuse vastuvõtmisest, on apellandil õigus nõuda 24.09.2008 otsuse tühisuse tuvastamist ja 09.10.2008 otsuse kehtetuks tunnistamist. Vastustajate seisukoht Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega rahuldada esimesena esitatud alternatiivne nõue kahju hüvitamiseks. Käesolevas asjas on hageja esitanud alternatiivselt kaks nõuet, millest esimeses on ta palunud kohtul välja mõista kostjatelt solidaarselt kahju hüvitise, ja juhul, kui seda nõuet ei ole alust rahuldada, siis palub hageja kohtul lahendada nõue kostja II aktsionäride üldkoosolekutel vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Tulenevalt hageja poolt määratletud nõuete järjekorrast kontrollib ringkonnakohus esiteks maakohtu poolt kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist. Hageja palus solidaarselt Nixor AD AS-lt (kostja II) ja Milvi-Melanie Alevilt (kostja I) välja mõista kahju hüvitamiseks 94 780,97 eurot ja VÕS § 113 lg 1 järgi viivis. Kahju oli hageja väidetel talle tekkinud seoses kostja II aktsionäride 24.09.2008 toimunud üldkoosolekul, millel hageja ei osalenud, vastuvõetud otsusega aktsiakapitali suurendamise kohta. Kostja II aktsiakapitali otsustati 24.09.2008 otsusega suurendada 185 000 krooni võrra ja emiteerida 185 uut aktsiat, mille märkimisõigusest oli hageja jäetud ilma. Eeltoodu tõttu hageja osalus aktsiaseltsis vähenes. Hageja väitis, et tegemist oli aktsionäride ebavõrdse kohtlemisega, kuna muist kostja II juhtivtöötajaid, kellel oli aktsiate märkimisel eelisõigus, olid aktsionärid. Hageja väidetel oli kostja II aktsiakapitali suurendamine 24.09.08 üldkoosolekul otsustatud viisil vajalik eelkõige selleks, et välistada hageja võimalus nõuda erikontrolli läbiviimist. Kostja I on kostja II enamusaktsionär, kes oli aktsiakapitali suurendamise otsuse poolt ja vastutab hagejale põhjustatud kahju eest ÄS § 289 järgi. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et kostja II üldkoosoleku otsused aktsiakapitali suurendamise kohta on seaduslikud ja üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Kuna otsused on kehtivad, siis ei ole alust nõuda kahju hüvitamist. Aktsionäril on kahju hüvitamise õigus ainult äriseadustikus toodud juhtudel. Vaidlust ei ole alljärgnevates asjaoludes:

OÜ ipMedia) majandusnäitajatega, audiitor on ebaõigesti kostja II ja tema tütarettevõtete andmeid konsolideerinud ja arvestatud ei ole kostja II peamiste äripartnerite, kelleks on Tallinna Kaubamaja AS ja Tallink Grupp AS, aktsiate väärtusega, mis on olnud languses. Kolleegium ei nõustu kostjate vastuväidetega ja leiab, et need on jäänud paljasõnalisteks. Kostjad on esitanud küll vastuväited, kuid ei ole toonud esile, milliseks võiks kujuneda kostja II aktsia väärtus esiletoodut arvestades. Seda ei selgu ka kostjate poolt esitatud vannutatud audiitor Urmas Liivanurme arvamusest (I kd lk 129-130). Audiitor Urmas Liivanurm on selgitanud, et informatsiooni lisandumisel võib olla arvamus osaluse väärtuse kohta erinev, kuid arvamusest ei nähtu, milline see olla võiks. Kostja II 2% osaluse väärtuse 1 483 000 krooni õigsust seisuga 30.09.2008 eeldusel, et esitatud raamatupidamisdokumendid on õiged, on kinnitanud Ksenia Lukkanen ka 19.01.2011 esitatud täpsustuses (I kd lk 217). Kostjad väitsid, et aktsiate tegeliku väärtuse saab tuletada ainukesest kostja II aktsiatega toimunud tehingust, millega Kaido Tomasberg võõrandas mais 2008 oma aktsiad hagejale mitterahalise sissemaksena hageja osakapitali hinnaga 1 799 976 krooni, mis teeb 2% aktsiate väärtuseks 302 517 krooni. Kolleegiumi arvates ei saa ühe tehingu põhjal teha järeldust, et tehingupoolte poolt kokkulepitud hind on igal juhul võrdne turuhinnaga. Sellise järelduse saaks teha, kui kostja II aktsiad oleksid börsil vabalt kaubeldavad ja tehinguid oleks tehtud rohkem. Seda, kas Kaido Tomasbergi poolt mitterahalise sissemaksena üleantavate aktsiate väärtus oli piisav hageja osa omandamiseks, hindas vannutatud audiitor Katrin Kaasik. Katrin Kaasiku 01.06.2009 kirjaliku selgituse kohaselt lähtus ta kostja II konsolideerimata majandustulemustest ja selle tõttu võib konsolideeritud bilansi järgi arvamus erineda tema poolt antust ning lisaks oli tema arvamuse eesmärgiks tuvastada see, kas aktsiate väärtus on piisav osa eest tasumiseks. Seega ei olnud Katrin Kaasiku arvamuse eesmärgiks määrata Kaido Tomasbergi aktsiate väärtus. Audiitor Ksenia Lukkanen on oma arvamuses lähtunud kontserni ettevõtete näitajatest, mis tähendab, et tegemist on konsolideeritud andmetega, mis kajastavad täpsemalt kostja II majanduslikku seisundit. Asjaolule, et konsolideeritud andmete järgi võib saadud tulemus olla erinev sellest, mis saadakse ainult kostja II majandusnäitajaid hinnates, on viidanud ka vannutatud audiitor Urmas Liivanurm oma arvamuses (I kd lk 129). Samas ei ole Urmas Liivanurm näidanud, milline võiks see erinevus olla. Konsolideeritud andmete kasutamine on põhjendatud ka seetõttu, et kostja II äritegevus on 2007. aastal viidud olulises mahus üle tütarettevõttesse Nixor Eesti AS. Eeltoodu tõttu ei ole kolleegiumi arvates alust lähtuda 2% osaluse väärtuse määramisel Kaido Tomasbergi ja hageja vahelises tehingu hinnast. Kostjad rõhutasid, et seoses kostja II juhtivtöötajatele aktsiaemissiooni suunamisega on suurenenud nende motivatsioon tulu teenida ja selle tõttu hageja mitte ei kanna kahju, vaid tema kasu saamise võimalus suureneb ja võimalikku tulu tuleks arvestada kahju hüvitise määramisel. Kolleegiumi arvates on kostjate väide jäänud paljasõnaliseks. Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et juhtivtöötajatele suunatud aktsiaemissioon tõstab kostja II majandusnäitajaid ja seeläbi ka hageja tulu. Maakohus on eeltoodud väite osas tõendamiskoormise jaganud ebaõigesti. Hageja kostjate väitega ei nõustunud ja seetõttu oleks pidanud kostjad TsMS § 230 lg 1 järgi oma väidet tõendama. Maakohus on aga heitnud hagejale ette, et ta pole kummutanud kostjate väidet. Kolleegium märgib, et hagejale kuuluvate aktsiate väärtust mõjutab ka see, kui suur on tema osalus aktsiaseltsis. Enne aktsiakapitali suurendamist kuulus hagejale üle 10 % aktsiatest, mis andis talle võimaluse ÄS § 330 järgi nõuda erikontrolli läbiviimist ja ÄS § 292 lg 1 p 2 järgi õiguse nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist, kuid osaluse vähenemisel 2% võrra tal enam

neid õigusi ei ole. Seega on seoses osaluse vähenemisega vähenenud hageja võimalus sekkuda aktsiaseltsi juhtimisse ja otsustusprotsessi, mis mõjutab ka osaluse väärtust. Eeltoodut kokku võttes leiab kolleegium, et kostja II aktsiakapitali suurendamisel hageja märkimisõiguse välistamisega ja tema osaluse vähenemisega tekkis hagejale kahju 1 483 000 krooni. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kostjad vastutavad hagejale tekkinud kahju eest. Hageja on palunud kohtul kahju välja mõista kostja II enamusaktsionärilt Milvi-Melanie Alevilt (kostja I). ÄS § 289 lg 1 järgi aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile, teisele aktsionärile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest ning lõige 2 sätestab, et vastutuse välistab see, kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu. VÕS § 115 lg 1sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on otsuse 3-2-1-7-10 p-s 31 leidnud, et aktsionäride suhe äriühinguga ei ole tehinguline õigussuhe. Tulenevalt osanike või aktsionäride sisulisest liikmesusest ühingus, ei piirdu nende suhe äriühinguga ja omavahel samas üksnes TsÜS § 138 järgse üldise hea usu põhimõtte järgimise kohustusega ja deliktiõigusest tuleneva regulatsiooniga, mis esmajoones keelab üldiselt teistele isikutele kahju tekitamise. Aktsionäridevahelise suhte määrab eelkõige TsÜS § 32, millest tulenevalt peavad aktsionärid omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti tuleb aktsionäre ÄS § 272 järgi võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt, mis paneb esmajoones kohustuse aktsiaseltsile aktsionäride suhtes. Aktsionäridel on nii omavahelises suhtes kui ka suhtes aktsiaseltsiga kohustus vastavalt panustada aktsiaseltsi juhtimisse ja mitte kahjustada aktsiaseltsi või teiste aktsionäride õigustatud huve. Selle kohustuse kui seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine võib mh kaasa tuua aktsionäri vastutuse VÕS § 115 lg 1 alusel. Seda kinnitab erinormina ÄS § 289 lg 1, mille järgi vastutab aktsionär just aktsionärina nii aktsiaseltsile kui ka teisele aktsionärile süüliselt tekitatud kahju eest. See ei välista aga VÕS § 1044 lg 1 järgi vastutust deliktiõiguse alusel, s.t paralleelselt saab nõude esitada ka VÕS § 1043 alusel. Aktsionär saab oma aktsiast tulenevaid õigusi teostada teiste aktsionäride suhtes läbi tegevuse aktsiaseltsi organites, eelkõige läbi aktsionäride üldkoosolekute otsuste. Otsuste vastuvõtmisel peab aktsionär lisaks seadusest tulenevatele nõuetele jälgima, et ta ei kahjustaks teiste aktsionäride huve ja järgiks hea usu põhimõtet. Vaidlust ole, et kostjale I kuulus 24.09.2008 kostja II aktsionäride üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel 71% aktsiatest, mis oli piisav ÄS § 341 lg 1 järgi aktsiakapitali suurendamise otsustamiseks. ÄS § 345 lg 1 järgi võis aktsionäride eesõiguse uute aktsiate märkimiseks välistada otsusega, mille poolt oli vähemalt 3⁄4 üldkoosolekul esindatud häältest. Arvestades, et hageja 24.09.2008 üldkoosolekul ei osalenud, siis oli otsuse vastuvõtmiseks piisav kostja I poolt otsuse poolt hääletamine. Seega oli kostja I olulist mõju omav aktsionär ja ilma tema poolthääleta ei olnud kostja II 24.09.2008 aktsionäride üldkoosolek võimeline otsuseid vastu võtma. Kolleegiumi arvates rikkus 24.09.2008 otsus ÄS §-s 272 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda aktsionäre võrdselt. 24.09.2008 otsusega anti

emiteeritavate aktsiate märkimisõigus kostja II töötajatele, kelle isikute ringi määramise õigus anti juhatusele. Õiguse märkida uusi aktsiaid said juhatuse liige Imre Reinson, kes ei omanud eelnevalt kostja II aktsiaid, ning Andrus Alev ja Janno Aser, kes olid eelnevalt kostja II aktsionärid. Seega oli välistatud aktsiate märkimise õigus ainult hagejal ja kostjal I. Kolleegiumi arvates ei anna ÄS § 345 lg 1 alust otsustada aktsionäride aktsiate märkimise eesõiguse välistamine ainult mõnede aktsionäride suhtes. Sellisel viisil märkimisõiguse välistamine on vastuolus ÄS §-s 272 sätestatuga. Riigikohus on otsuses 3-2-1-6-03 leidnud, et osaühingu puhul võib üksikute osanike märkimisõiguse välistada ainult nende endi nõusolekul. Kolleegiumi arvates ei ole alust aktsiaseltsi puhul teha teistsugust järeldust. See, et aktsiaseltsi juhatus peab eelnevalt aktsionäridele selgitama eelisõiguse välistamise vajadust, ei tähenda, et nõusolekut poleks vaja. Tekitades vastuvõetud otsusega hagejale kahju on kostja I rikkunud ka TsÜS §-s 32 sätestatut, mille kohaselt juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kostja I on 24.09.2008 aktsiakapitali suurendamise otsuse poolt hääletades kahjustanud hagejat ja pole käitunud hageja huve arvestades. Kostjad väitsid, et samal viisil, nagu 24.09.2008, on kostja II aktsiakapitali muudetud ka varem, mistõttu on tegemist tavaga. Kostjad oma väiteid tõendanud ei ole. Hageja selgitas, et 1996. aastal oli märkimise eesõigus antud seltsi töötajatele, kes ei olnud eelnevalt aktsionärid. Seega ei saa 1996. aastal toimunud kostja II aktsiate emissioonist järeldada, et äriühingus oli tavaks osade aktsionäride õigus aktsiate märkimisel välistada. Lisaks sellele märgib kolleegium, et usutav on hageja väide, et 24.09.2008 aktsionäride üldkoosolekul toodud viisil akstiakapitali suurendamise ja aktsiate märkimise välistamise eesmärgiks oli ka hageja osaluse vähendamine määrani, kus hagejal ei oleks õigust nõuda erikontrolli läbiviimist. Hageja on 04.06.2008 ja 16.07.2008 nõudnud kostja II juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumist ja erikontrolli läbiviimist (I kd lk 14-15). Kostja II 24.09.2008 aktsionäride üldkoosolek jättis erikontrolli läbiviimise taotluse rahuldamata. Aktsiakapitali suurendamine ja aktsiate märkimisõiguse andmine viisil, kus hageja osalus väheneb alla ÄS § 330 lg-s 1 ja § 292 lg 1 p-s 2 sätestatud määra, ei ole kolleegiumi arvates tegevus, mis oleks vastavuses TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusega kasutada oma õigusi vastavuses hea usu põhimõttega. Kostja I tegevuse vastuolu hea usu põhimõttega kinnitab veelgi see, et ka 09.10.2008 koosolekul hääletas ta 24.09.2008 otsuse kinnitamise poolt vaatamata sellele, et hageja oli selgitanud otsuse vastuolu ÄS §-ga 272 ja seda, et vastuvõetud otsus tekitab talle kahju. Kolleegium leiab, et kostja I tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, kuna juhul, kui kostja I ei oleks olnud 24.09.2008 kostja II aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsuste poolt, ei oleks hageja osalus vähenenud ja talle kahju tekkinud. Kostjal I oli võimalus tekkinud kahju ära hoida, kui ta oleks hääletanud otsusele vastu. Järelikult on kostja I tekitanud hagejale süüliselt kahju 1 483 000 krooni ja ta vastutab hagejale tekkinud kahju eest ÄS § 289 ja VÕS § 115 lg 1 järgi. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist ka kostjalt II. Kostja II vastu nõude alusnormiks on VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Eelnevalt on kolleegium tuvastanud, et hagejale on kostja II aktsionäride 24.09.2008 üldkoosoleku otsuse tagajärjel tekkinud kahju. Lisaks tekkinud kahjule ja põhjuslikule seosele peab olema kostja II tekitanud kahju õigusvastaselt. Kolleegium nõustub hagejaga, et kostja II poolt aktsiakapitali suurendamine ja aktsiate märkimise võimaldamine viisil, kus aktsiate märkimise võimalus osadel aktsionäridel välistati, on vastuolus ÄS §-s 272 sätestatuga, mille kohaselt tuleb kohelda aktsionäre võrdsetel tingimustel võrdselt. Seega on täidetud VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 sätestatud eeldus, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane ka siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. Kolleegiumi arvates on hageja osaluse vähenemine kostja II aktsionäride hulgas, mille tagajärjel vähenes hageja osaluse väärtus, käsitletav kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisena. Kostja II ei ole tõendanud, et ta ei olnud süüdi hagejale kahju tekitamises. Eeltoodut kokku võttes leiab kolleegium, et kostja II vastutab hagejale tekkinud kahju eest ja peab selle hagejale hüvitama. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist kostjatelt solidaarselt. Kolleegium leiab, et kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1, mis sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kolleegiumi arvates ei tulene ÄS §-st 289, et aktsionäri ja äriühingu suhtes ei ole võimalik kohustus solidaarselt kahju hüvitada. Kostjate sellekohane väide, millega ka maakohus nõustus, ei ole õige. Kostjate solidaarvastutust ei välista see, et kahju hüvitamise aluseks olevad nõudenormid ja osaliselt ka asjaolud on erinevad. Kolleegium ei nõustu kostjate käsitlusega, mille kohaselt on aktsionäril, kelle õigusi on üldkoosoleku otsusega rikutud, õigus vaidlustada ainult üldkoosoleku otsuseid ja kahju hüvitamist saab ta nõuda seaduses toodud piiratud juhtudel (näit. ÄS § 403 lg 6). Äriseadustiku järgi on aktsionäril õigus vaidlustada äriühingute organite otsuseid, tuginedes nende tühisusele või kehtetusele, kuid kolleegiumi arvates ei piira seadus aktsionäri võimalust esitada olenemata otsuste vaidlustamisest kahju hüvitamise nõuet äriühingu või aktsionäri vastu. Kostjate poolt viidatud juhtudel on tegemist äriseadustikust tuleneva erikorraga, mis sätestab kahju hüvitamise nõude esitamise erijuhud, kus äriühingu otsust, millega aktsionärile kahju tekitati, ei ole võimalik vaidlustada. VÕS § 101 lg 2 järgi ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus on jätnud hagi kahju hüvitamiseks rahuldamata VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel põhjusel, et hageja ei ole tähtaegselt vaidlustanud 24.09.2008 üldkoosoleku otsuseid, mistõttu on ta ise endale põhjustanud kahju ja tal ei ole õigust nõuda selle hüvitamist kostjatelt. Kolleegium maakohtu selle käsitlusega ei nõustu. Kolleegium märgib, et maakohus ei täpsustanud, kas ta kohaldas VÕS § 139 lõiget 1 või 2, mistõttu tuleb mõlema lõike kohaldamist kontrollida.

VÕS § 139 lg 1 järgi, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist ja lõige 2 kohaselt lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks kolleegiumi arvates aluseid ei ole esile toodud. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et hagejale tekkinud kahju oleks tulenenud kas osaliselt või täielikult hageja enda tegevusest. Kõne alla võiks tulla VÕS § 139 lg 2 kohaldamine, kuna 24.09.2008 otsust vaidlustades oleks hageja saanud kahju ära hoida. Kolleegium leiab, et VÕS § 139 lg 2 kohaldamisel tuleb lisaks hageja käitumisele hinnata ka kostjate käitumist. Hageja on pärast 24.09.2008 otsusest teadasaamist pöördunud kostja II poole ja selgitanud, et vastuvõetud otsused on teda kahjustavad ja nende vastuvõtmisel on rikutud seadust. Seega on hageja juhtinud kostjate tähelepanu võimalusele, et 24.09.2008 otsuse alusel aktsiaemissiooni läbiviimisel võib talle tekkida kahju ja kostjatel oli võimalus kahju tekkimist vältida. Vaatamata sellele on kostja II aktsionärid, välja arvatud hageja, kinnitanud 09.10.2008 otsusega 24.09.2008 vastuvõetud otsust. Hagejalt ei saanud mõistlikult oodata, et ta 24.09.2008 otsuse kohtus vaidlustab, kuna kahju oleks saanud vältida ka viisil, kus kostja II aktsionärid oma 24.09.2008 otsust muudavad. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi kahju hüvitamiseks rahuldada ja solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista 94 780,97 eurot (1 483 000 krooni). Hageja on palunud kostjatelt välja mõista kahju hüvitise väljamõistmisega viivitamise tõttu viivise VÕS § 113 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti TsÜS § 147 lg 2 ja § 150 lg 1 järgi muutub kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks ajast, millal kahju hüvitama kohustatud isik sai teada kahjust. Kolleegium nõustub hagejaga, et hiljemalt 09.10.2008 pidid kostjad olema teadlikud, et 24.09.2008 aktsionäride üldkoosoleku otsusega on hagejale tekitatud kahju. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär kuni 01.01.2009 oli 2,5%. Seega viivise määraks oli 9,5 %. Kostjad olid kahju hüvitamisega perioodil 10.11.2008 kuni 31.12.2008 viivituses 83 päeva. Ühe kalendripäeva viivis oli 0,026%, see on 24,64 eurot. 83 päeva eest viivis on seega 2 045,12 eurot. Alates 01.01.2009 kuni 01.01.2011 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1%. Seega viivise määr aastas oli 8%. Kahe aasta eest on viivis 15 164,96 eurot. Alates 01.01.2011 on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 1,25 %, seega VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivis on 8,25% aastas ja päevas arvestav viivis 0,0226%. Viivis tuleb arvestada kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 06.12.2011. Kostjad on viivitanud 2011. aastal kahju hüvitamisega 340 päeva ja viivis selle aja eest on (94 780,97 x 0,0226% x 340 päeva) 7 282,97 eurot. Kokku kuulub väljamõistmisele 24 493,05 eurot. Alates 07.12.2011 kuni kohustuse täitmiseni tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hageja on esitanud nõuded viisil, kus ta palub esmalt lahendada kahju hüvitamise nõude ja juhul, kui kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata, siis lahendada nõuded kostja II 24.09.2008 aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks ja 09.10.2008 vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hagejal on õigus sellisel viisil nõudeid esitada tulenevalt TsMS § 370 lg-st 2. TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus tegema otsuse kõigi esitatud nõuete kohta. Kolleegium leiab, et seoses esimesena esitatud nõude rahuldamisega tuleb ülejäänud hageja nõuded jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldas hageja nõude kahju hüvitamiseks, siis tulenevalt TsMS § 442 lg-st 8 ei põhjenda kolleegium hageja nõude kostja II aktsionäride üldkoosoleku 09.10.2008 otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja 24.09.2008 otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata jätmist. Samas ei tähenda eeltoodu hagi osalist rahuldamist, kuna hageja eesmärk oli saavutada ühe alternatiivselt esitatud nõude rahuldamine. Käesoleva tsiviilasja läbivaatamisel kantud menetluskulud tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostjate kanda solidaarselt.

Ülle Jänes

Fred Fisker

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.