lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-42530/25

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 29.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-42530/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1820
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113ViivisTLS § 100 lg 4Ülesütlemise hüvitisTLS § 21 lg 1TöölähetusTLS § 28 lg 2Tööandja kohustusedTLS § 29 lg 8Töötasu suurusTLS § 40 lg 2Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisusTLS § 5Töötaja teavitamine töötingimustestTLS § 71Kasutamata puhkuse hüvitamineTLS § 91 lg 2Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-42530

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2011. a Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-42530

Tsiviilasi

Vello Kingumets ja Ulvi Järva hagi Optinar OÜ vastu töövaidluses 21 722.21 eurot; 28 011.07 eurot

Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja Vello Kingumets Hageja Ulvi Järva Hagejate esindaja advokaat Tiia Tafenau Kostja Optinar OÜ (registrikood 11514860, asukoht Mustamäe tee 44, 10621 Tallinn) 15.11.2011.a • • • •

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Optinar OÜ-lt Vello Kingumetsa kasuks välja 16 868.12 eurot (kuusteist tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa eurot 12 senti).
3.Mõista Optinar OÜ-lt Ulvi Järva kasuks välja 23 358.30 eurot (kakskümmend kolm tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa eurot 30 senti).
4.Kohus mõistab Optinar OÜ-lt Vello Kingumetsa kasuks välja viivised 382.41 eurot (kolmsada kaheksakümmend kaks eurot 41 senti).

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
5.Kohus mõistab Optinar OÜ-lt Ulvi Järva kasuks välja viivised 583.23 eurot (viissada kaheksakümmend kolm eurot 23 senti). Menetluskulude jaotus Jätta 80 % menetluskuludest Optinar OÜ, 10 % Vello Kingumetsa ja 10 % Ulvi Järva kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Vello Kingumets ja Ulvi Järva esitasid Optinar OÜ vastu hagi, milles palusid kostjalt välja mõista: • Vello Kingumetsa kasuks töötasu 7476.13 eurot, lähetuste päevaraha 4854.09 eurot, puhkuse hüvitis 1409.07 eurot, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 3 kuu töötasuna 7982.92 eurot ja viivised. Kokku on hageja põhinõude suuruseks 21 722.21 eurot; • Ulvi Järva kasuks töötasu 11 665.67 eurot, lähetuste päevaraha 4652.77 eurot, puhkuse hüvitis 1754.25 eurot, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 3 kuu töötasuna 9938.38 eurot ja viivised. Kokku on hageja põhinõude suuruseks 28 011.07 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kumbki hageja 10.08.2009.a kostjaga töölepingud, mille kohaselt hagejad asusid alates 10.08.2009.a tööle täistööajaga maaler-viimistleja ametikohale. Pooled leppisid kokku, et töötasu makstakse vastavalt tööpindadele. Soome Vabariigis töötamise ajal pidi makstama töötasu Soome Vabariigis kehtiva Ehitustöötajate Kollektiivlepingu IV palgarühma alusel, s.t tunnitasu 13.63 eurot. Hagejad läksid 2009.a augustis tööle Soome, kus töötasid kuni lepingu lõppemiseni 30.04.2010.a. Hagejatele laekus kogu aeg vähem palka kui lepingus ette nähtud ning 2010.a aprillis ütlesid hagejad töölepingud üles. Hagejate viimane tööpäev oli 30.04.2010.a. Hagejad esitasid töölepingute ülesütlemise avalduse kahel korral. Esimene avaldus esitati 14.03.2010.a ning pärast seda veenis kostja hagejaid tööle jääma. 2010.a aprillis esitati uued avaldused, mille Riho Kingumets tõi Eestisse ja Urve Kingumets saatis tähitud postiga kostjale. Kostja ei ole esitanud hagejatele töötasu arvestusi. Kuna töö tegemise kohaks oli töölepingu järgselt Tallinn, on hagejatel õigus nõuda välislähetuse päevaraha. Vello Kingumets viibis välislähetuses 217 päeva, Ulvi Järva 208 päeva ning päevaraha suurus oli Vabariigi Valitsuse 25.06.2009.a määrusest tulenevalt 22.37 eurot. Hagejatel oli õigus seadusest tulenevalt saada puhkust 28 kalendripäeva aastas, hagejad puhkust ei kasutanud. TLS § 71 kohaselt on tööandja kohustatud hüvitama kasutama jäänud 1 päeva puhkuse rahas. Kuna hagejad ütlesid lepingu üles kostjapoolse rikkumise tõttu, paluvad nad kostjalt välja mõista kolme kuu keskmise töötasu. Lisaks eelnevale paluvad hagejad välja mõista viivised.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja nõustus, et Vello Kingumetsal on saamata kasutamata jäänud puhkusepäevade eest hüvitis 903.39 eurot ja Ulvi Järval 322.21 eurot. Ülejäänud osas vaidles kostja hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt olid pooled sõlminud tükitöö, mitte ajatöö järgi tasu arvestamise kokkuleppe ning Soomes töötamise ajal maksis kostja kollektiivlepingu IV palgarühma alusel. Hagejate esitatud tööaja arvestuse tabelid ei ole õiged, töötunnid on ebareaalselt suured ning keskmine töötundide arv on rohkem kui 9 tundi tööpäevas. Kostja teada hagejad nii pikki päevi ei teinud, hagejate tööaeg oli lepingu kohaselt 40 tundi nädalas. Tulenevalt töölepingute p 2.2 pidid hagejad tegema tööd ka väljaspool Tallinna ning lepinguid sõlmides teadsid hagejad, et asuvad tööle Soomes. Seega ei saa hageja nõuda töölähetuse kulusid. Hagejatel pole õigus nõuda töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitist. Hagejad esitasid 14.03.2010.a kostjale avalduse töölt vabastamiseks alates 29.03.2010.a. Avaldused ei vastanud TLS

§ 95 lg 2 nõuetele, kuna hagejad ei põhjendanud ülesütlemist, samuti jätkasid nad töö tegemist. Ebaõige on hagejate väide, et 2010.a aprillis ütlesid nad töölepingud üles. Kuna kostja vaidleb hagile vastu, on ka viiviste nõue alusetu.

KOHTU SEISUKOHAD

3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • Vello Kingumets sõlmis 10.08.2009.a kostjaga töölepingu, mille kohaselt hageja asus alates 10.08.2009.a tööle maaler-viimistleja ametikohale (tl 11-13); • Ulvi Järva sõlmis 10.08.2009.a kostjaga töölepingu, mille kohaselt hageja asus alates 10.08.2009.a tööle maaler-viimistleja ametikohale (tl 14-16); • hagejate töökohaks oli 10.08.2009.a kuni 30.04.2010.a Soome Vabariik; • hagejad töötasid kostja juures kuni 30.04.2010.a; • hagejad ei ole saanud puhkusekompensatsiooni. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Seega olid pooled sõlminud töölepingu TLS § 5 kohaselt.
4.Sõlmitud töölepingute p 4.1 nähtuvalt makstakse töötasu vastavalt tööpindade suurustele tööandja poolt kehtestatud tööhinnete alusel, kuid mitte vähem, kui 5000 krooni brutos kuus. Pooled on Soomes töötamise osas sõlminud lepingu p 6.2, mille järgi Soome Vabariigis töötamise ajal makstakse töötajale töötasu vastavalt Soome Vabariigis kehtiva Ehitustöötajate Kollektiivlepingu IV palgarühma alusel. Hageja väitel on kollektiivlepingu järgi makstav tasu 13.63 eurot tunnis ning kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et pooled oli Soomes töötamise ajaks kokku leppinud tunnitasus 13.63 eurot. Hagejad on esitanud töötundide arvu tõendamiseks koopiad tööaja arvestuse tabelitest (tl 37-79). Kostja ei ole vaatamate kohtu 04.11.2010.a määrusele ja 26.01.2011.a meeldetuletusele esitanud omapoolseid töötasu arvestusi 10.08.2009.a kuni 30.04.2010.a kohta. Samuti ei ole kostja vaatamata kohtu ettepanekule esitanud oma seisukohta hagejate esitatud tööaja tabelite suhtes. Kohus leiab, et hagejate poolt jooksvalt täidetud tööaja tabelitega on tõendatud, et hagejad on nende poolt väidetud mahus tööd teinud. Kuna kostja ei ole viidanud, et hagejate nõue oleks arvutuslikult ebaõige, rahuldab kohus mõlema hageja töötasu nõuded täies ulatuses. Kohus mõistab TLS § 28 lg 2 p 2 alusel kostjalt Vello Kingumetsa kasuks välja 7476.13 eurot ja Ulvi Järva kasuks 11 665.67 eurot.
5.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista lähetustasu. TLS § 40 lg 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha. TLS § 21 lg 1 järgi tähendab töölähetus seda, et töötaja täidab tööülesandeid väljapool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Poolte vahel sõlmitud töölepingute p 2.2 kohaselt on töö tegemise koht Tallinn, lisaks on töötajatel kohustus täita tööülesandeid väljaspool tavapärast töö tegemise kohta. Kuna pooled ei ole kohtu ettepanekust hoolimata tõendanud oma töölepingu sõlmimisel avaldatud tahet, lähtub kohus töö tegemise koha osas ainult lepingus sätestatust. Kohus leiab, et töölepingu p-st 2.2 tuleneb töölepingu järgse töö tegemise kohaks küll Tallinn, samas nähtub töölepingu sisust, et pooled on kokku leppinud erisused ka Soome Vabariigis töötamise jaoks. Pooled on sõlminud töölepingu p 6, mis kohaldub Soome Vabariigis töötamise ajal. Töötajate enda ütluste kohaselt oli nende töökohaks 10.08.2009.a kuni 30.04.2010.a, s.t kogu lepingute kehtivuse aja, Soome Vabariik. Hagejad ei ole kostjale Tallinnas tööd teinud. Kohus loeb

eeltoodu alusel tõendatuks, et pooled on töö tegemise kohaks kokku leppinud ka Soome Vabariigi. Hagejad ei viibinud TLS § 21 lg 1 kohasel lähetusel ja nende nõue päevaraha väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

6.Vello Kingumets ja Ulvi Järva on palunud välja mõista puhkusekompensatsiooni kasutamata 16 puhkusepäeva eest. Kostja on võtnud omaks, et hagejad ei ole saanud puhkust ning tal on tekkinud puhkuse eest hüvitise tasumise kohustus, kuid on vastu vaielnud hüvitise suurusele. Puhkuse tasu arvutatakse TLS § 29 lg 8 ja Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 4 kohaselt keskmise kalendripäevatasu alusel. Hagejad on oma nõude esitamisel sellest ka lähtunud, võttes aluseks ka saamata töötasu summad. Kuna kohus rahuldab hagejate nõude töötasu väljamõistmiseks, loeb kohus hagejate arvutused õigeks. Kostja on ebaõigesti lähtunud puhkusetasu arvutamisel ainult nendest summadest, mis on hagejatele töötasuna välja makstud. Kohus mõistab kostjalt TLS § 28 lg 2 p 3 ja § 71 alusel välja kasutamata puhkuse eest hüvitise Vello Kingumetsa kasuks 1409.07 eurot ja Ulvi Järva kasuks 1754.25 eurot.
7.Hagejad on esitanud nõude mõista kostjalt nende kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et töölepingud on lõppenud. Poolte selgituste kohaselt esitasid hagejad kostjale 14.03.2010.a avaldused töölt vabastamiseks alates 29.03.2010.a (tl 28, 29). Kuna hagejad jätkasid töötamist, siis tuleb lugeda, et poolte kokkuleppel töölepingud sellega ei lõppenud. Kohus loeb tunnistajate ütluste ja Eesti Posti kviitungitega (tl 80) tõendatuks, et hagejad saatsid kostjale 05.04.2010.a tähitult avaldused, milles palusid enda töölt vabastamist alates 01.05.2010.a. Hagejate selgituste kohaselt esitati töölepingute lõpetamise avaldused seoses sellega, et kostja ei maksnud lepingujärgset töötasu. Seega lõppesid töölepingud 01.05.2010.a. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et töötajad ütlesid TLS § 91 lg 2 p 2 alusel lepingud erakorraliselt üles alates 01.05.2010.a. Hagejatel on õigus TLS § 100 lg 4 alusel nõuda, et tööandja maksaks neile kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Hagejad on töölepingu lõpetamist põhjendanud vähem makstud töötasuga. Kostja on töötasu vähem maksnud alates hagejate tööle asumisest ning ei ole hagejatega probleemi lahendanud ka pärast seda, kui ta sai teada lepingute ülesütlemise soovist 2010.a märtsis. Kohus loeb antud asjaoludel põhjendatuks välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses – Vello Kingumetsale 7982.92 eurot ja Ulvi Järvale 9938.38 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt välja Vello Kingumetsa kasuks 16 868.12 eurot ja Ulvi Järva kasuks 23 358.30 eurot.
8.Hagejad paluvad saamata töötasult, puhkusekompensatsioonilt ja lähetuskuludelt välja mõista viivised seadusjärgses määras (tl 17-19). Kostja ei ole viivistele muid vastuväiteid esitanud peale selle, et ta põhinõudeid ei tunnista. Kohus mõistab VÕS § 113 alusel viivised välja hagiavalduse rahuldatud osalt, s.t töötasult ja puhkusekompensatsioonilt. Viiviseid tuleb tasuda alates maksekohustuse tekkimisest, s.t töötasult alates igakuisest palga saamise ajast, puhkusekompensatsioonilt alates töölepingute lõppemisest 01.05.2010.a. Kohus on kontrollinud hagejate esitatud viiviste arvestust ja leidnud, et see põhineb õigetel alustel. Kohus mõistab kostjalt Vello Kingumetsa kasuks välja viivised 382.41 eurot ning Ulvi Järva kasuks viivised 583.23 eurot.
9.Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hagejate esitatud neljast nõudest rahuldas kohus 3 (summaliselt umbes 80%), tuleb 80% menetluskuludest jätta kostja ja 10% kummagi hageja kanda.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-25-22503/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja