Tsiviilasi nr 2-09-7856
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
11. november 2011, Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasi
AS E. L. I. hagi K. I. 315,08 euro (4 930,00 krooni) väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
315,08 eurot (4 930 krooni) Hageja: AS E. L. I. – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxx xxx xx-xx xxxxxxx xxxxx Kostja: K. I. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x-xx xxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:
korral nõuda viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas asjas on hageja lepinguliseks esindajaks olnud volikirja alusel A. K. .9). Eeeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1165 krooni (1150+1180 x 50 %) ehk 74,46 eurot eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.