Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Lõuna tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 12.10.2010 otsusega rahuldati töötaja nõuded. Töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel loeti kehtivaks ja tööandjalt mõisteti välja töötajale maksmata töötasu 113 550 krooni, hüvitis 27 000 krooni ja viivis 6 662 krooni, kõik brutosummadena. OÜ Manglusson pöördus kohtusse taotlusega vaadata töövaidlus läbi hagimenetluse korras, välja arvatud H. Pavesile maksmata töötasu 50 944 krooni ulatuses. Seda töötaja nõuet tööandja ei vaidlusta.

MAAKOHTU LAHEND

tööülesannetega. Töölepingu muutmine on lepingupoolte vahel sõlmitud kokkulepe. Eeltoodu alusel jättis kohus rahuldamata hageja nõude vaidlusaluse nelja kuu eest 9 000 krooni suuruse töötasu väljamõistmiseks. Alates märtsist 2010 pidi hageja saama jälle töötasu 9 000 krooni kuus. 03.05.2010 e-kirjavahetuse kohaselt on H. Paves teatanud, et tööandja poolt kehtestatud 4-kuuline periood töötasu vähendamiseks on möödunud. A. Manglus on vastanud, et kohe kui (olukord) paremaks läheb, saab (töötasu maksmine) tasa tehtud. Seega kehtis tööandja ja töötaja kokkulepe 9 000 krooni suuruse töötasu maksmise kohta alates 2010 märtsist, s.o pärast 4-kuulist töötasu vähendamise kokkuleppe lõppemist. Hagejale on arvutatud 2009 novembrikuu eest töötasu 4 350 krooni brutopalgana, detsembrikuu eest 4 350 krooni brutopalgana ning 2010 jaanuarikuu eest 4 350 krooni brutopalgana ja ta on töötasu 3 813 krooni vastavas kuus netotöötasuna kätte saanud. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppest on hageja kätte saanud kokkulepitud töötasu. 2010 veebruarikuu eest ei ole hagejale kokkulepitud töötasu – 4350 krooni kuus brutopalgana – välja makstud. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks koos muude maksmata jäänud töötasudega välja mõista. H. Pavesi arvutatud saamata jäänud brutotöötasust tuleb seega maha arvata kostja poolt vaidlustamata 50 944 krooni ja töötasu vähendatud osa 4 650 krooni kuus nelja kuu eest, kokku 69 544 krooni. H. Pavesil on tööandjalt saamata töötasuna veel 2 812.50 eurot (44 006 krooni). Nimetatud summast tuleb maha arvata töötaja maksukohustus, tulenevalt TLS §-st 29 lg 3. OÜ Manglusson on viivitanud töötajale töötasu maksmisega. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivise arvutusele. Kohus mõistis kostjalt töötasu maksmisega viivitamise tõttu välja viivise 394.27 eurot (6 169 krooni) tulenevalt väljamõistetud töötasust. Kohus vähendas hageja poolt arvutatud viivist hageja koostatud tabeli nr 1 positsiooni 238, 239, 240 võrra, s.o kokku 402 krooni ulatuses, sest hageja on kokkulepitud töötasu kätte saanud ning 2010 veebruarikuu eest maksmata 4 350 krooni suuruse, mitte 9 000 krooni suuruse, töötasu tõttu veel 91 krooni võrra (4650 krooni x 0,02 % x 128 päeva). Kohus on tunnustanud hageja õigust saada töölepingu ülesütlemise tõttu hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 alusel. Hageja ütles töölepingu üles 19.07.2010. Sellele eelnenud kuudel jaanuaris ja veebruaris oli hageja töötasu 4 350 krooni kuus, märtsist kuni juunini 9 000 krooni kuus. Hageja keskmine töötasu oli seega (44 700:6) 7 450 krooni kuus, kolme kuu keskmine brutotöötasu on kokku (3 x 7 450) 22 350 krooni, so 1 428.43 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab TsÜS § 77 lg 3 esimese lause kohaselt muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 83 lg 1 rakendub ka tehingu muutmise vormile. Töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Maakohus ei ole järginud Riigikohtu eelmainitud lahendit ning arvestanud asjaoluga, et pooled saavutasid suulise kokkuleppe töölepingu tingimuste muutmise osas. Kuna pooled olid nõus töölepingu tingimuste muutmisega, siis ei ole kostja poolt toimunud töölepingu tingimuste rikkumist. Seega puudus hagejal õigus töölepingut üles öelda. Kostja on korduvalt rõhutanud, et nõustub töösuhte jätkamisega H. Pavesiga ning soovib tema poolt koostatud planeeringute lõpetamist. Tänaseks on H. Pavesi koostatud planeeringute menetlus ajutiselt seiskunud kuni H. Pavesi taas tööle naasmiseni. Kostja on jätkuvalt nõus H. Pavesiga töösuhet jätkama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kuna Tartu Maakohtu 21. veebruari 2011 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ning kohaldanud materiaalõiguse normi ning ükski apellandi poolt apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.