Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-11-20339
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
14.10.2011.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi Rxxxxx Pxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn); Hageja esindaja: Marge Goldberg (elektronpost: [email protected]); Kostja: Rxxxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
2-11-20339
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Võtta vastu Swedbank AS-i loobumine hagist Rxxxxx Pxxxxx vastu võla ja viivise nõudes ning lõpetada asja menetlus. Menetluskulude jaotus
Asjaolud ja menetlused käik Swedbank AS esitas 02.05.2011.a kohtule hagiavalduse Rxxxxx Pxxxxx vastu võlgnevuse 246,65 eurot nõudes. Võlgnevusest moodustab põhivõlg 212,24 eurot, intress 7,57 eurot ja viivis 26,84 eurot. Kohus võttis hagi 11.05.2011. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja sai hagimaterjalid isiklikult kätte 13.05.2011.a. 31.05.2011.a esitatud kirjalikus vastuses selgitas kostja võlgnevuse tekkimise asjaolusid. 11.10.2011. a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna kostja tasus 10.10.2011.a kogu hagis nõutud võlgnevuse. Hageja palus kohtul võtta vastu hagist loobumine, lõpetada asja menetlus ning tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohtu hinnangul ei riku avaldusest loobumine olulist avalikku huvi ja on kooskõlas TsMS § 429 sätetega. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kostja on nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, seega jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja taotles poole hagivalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist menetluse lõpetamisel. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et hagiavalduse esitamisel tasus Swedbank AS 02.05.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumber 2900072699 riigilõivu 63,91 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 31,95 eurot.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.