Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-47697
Tsiviilasi
Alina & Ko OÜ ja Alina Gorjunovi hagi KÜ Tareva vastu üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
1 595 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alina & Ko OÜ ja Alina Gorjunovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20. september 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (hagejad) – Alina & Ko OÜ (registrikood: 10252932) ja Alina Gorjunov (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Mati Janter Vastustaja (kostja) – KÜ Tareva (registrikood: 80120379) esindaja Heigo Petsi
esindajad
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluses kantud kulud solidaarselt Alina & Ko OÜ ja Alina Gorjunovi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
lg 3 alusel pöörduda teadasaamisest 3 kuu jooksul kohtu poole üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks. Hagi on esitatud tähtaega järgides. Hagejad on esitanud hagi alusena ehituse aktid 27.02.1998 korteri 1 kohta, mis lubab XXX kaupluse- ja bürooruumid ekspluatatsiooni. KÜ Tareva juhatuse protokoll nr 21 lubab avada korteris 1 kangapoe, määrates kindlaks hooldustasu 10 krooni ruutmeetrilt + kommunaalteenused (küte, soe vesi, külm vesi, üldelekter, maamaks, prügivedu). Tartu linn on andnud loa Kalda tee 30 korterite 15 ja 26 rekonstrueerimistöödeks (tl 10, 50), antud loale on eelnenud KÜ Tareva juhatuse nõusolek 03.10.1995. Korteritele on väljastatud ehitise kasutusload. Hagile on lisatud Termopilt OÜ energiaaudit ja kinnistusraamatu väljavõte hageja omandiõiguse kohta. Kohus leidis, et antud tõendid ei kinnita elektriküttele üleviimist. Projekti kui alusdokumenti pole hagejad esitanud. Üldkoosolek ei ole elektriküttel olevate korteriomandite omanikele heitnud ette seda, et tegu oleks olnud omavolilise ümberehitusega. Ühistu on aastaid aktsepteerinud alternatiivküttel olevaid kortereid. Põhjus, miks üldkoosolek sellise otsuse vastu võttis, on soov edaspidi küttesüsteem tasakaalu viia ja seda tulenevalt energiaauditist. Ühistu on pidanud vajalikuks parandada hoone küttesüsteemi. Hinnangu järgi on küttesüsteemi tasakaal ja projektijärgne toimimine seoses kaheteistkümne korteri elektriküttele üleviimisega rikutud. Asja arutamisel on ilmnenud, et koostöös ühistuga on teised liikmed asunud oma elektriküttel olevaid kortereid ümber ehitama (tl 79). Ka üldkoosoleku otsuse p 9 ütleb, et abi tuleb korteriühistult. Õige on kostja seisukoht selles, et küttesüsteemi osa, s.o keskkütte torud ja radiaatorid, on korterühistu teiste liikmetega kaasomandis. AÕS § 72 lg 1 alusel valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 alusel on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistuseaduse § 13 lg 4 alusel on ühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohutuslikud. Seega on KÜ Tareva 18.06.2009 kordusüldkoosoleku otsuse p 9 kooskõlas korteriühistuseaduse ja korteriühistu liikmete huvidega, s.o enamuse tahe vähemuse üle, ja hagi ei kuulu rahuldamisele.
4) märgib kohus, et põhjus, miks üldkoosolek sellise otsuse vastu võttis, on soov küttesüsteem tasakaalu viia ja seda tulenevalt energiaauditist. Energiaaudit keskküttele üleviimise soovitust ei anna, vaid soovitab paigaldada tasakaalustusventiilid, radiaatoriventiilid ja radiaatorite termostaatventiilid, teha torude katmata osade isoleerimine villkoorikutega ning süsteem rekonstrueerida kahetorusüsteemiks; 5) rikub kohtuotsus ka õiguse üldprintsiipe, eelkõige hea usu ja seaduslike ootuste kaitse põhimõtteid. Kostja ei järgi AÕS § 72 lg-s 5 ja VÕS §-s 6 sätestatut, kuna püüab panna hagejatele kohustusi ja kulutusi, mida peavad kandma kõik kaasomanikud koos; 6) on sama vaidluse kohta (elektriküttel olevate korterite ühtsele keskküttesüsteemile üleminekuks kohustamine) samade poolte vahel olemas jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-26014, millega apellandi hagi rahuldati. Kostja esitas (küll pärast kohtuistungit) ka hagi õigeksvõtmise avalduse. Mingeid uusi asjaolusid käesolev kohtuasi ei sisalda (peale uue üldkoosoleku kuupäeva); 7) soovib apellant esitada uued tõendid – XXX elektriseadmete projekt, XXX bürooruumide 2-tariifsete elektriseadmete projekt, tsiviilasja nr 2-06-26014 kohtutoimiku materjalid (kohtuotsus, hagiavaldus, hagiavalduse täiendus, arvamuse nõue küttesüsteemi reguleerimise võimalikkuse kohta OÜ-le Amecon, OÜ Amecon arvamus, kostja hagi omaksvõtmise avaldus). Tõendid jäid esimese astme kohtule esitamata, kuna hageja ei orienteeru õiguslikes küsimustes ja ei mõistnud nende tõendite kohtule esitamise vajadust; hageja ei oska eesti keelt ja tõlki tal ei olnud. Hageja esindaja jättis oma kohustused täitmata ja temale üle antud dokumendid kohtule esitamata, samuti ei vastanud ta hageja telefonikõnedele ning hagejal polnud võimalik teda kätte saada mitmel korral ka kontorist.
6) on pooled menetluses vaielnud küttesüsteemi taastamise seaduslikkuse üle. Otsuse seaduslikkus ei ole vahetult seotud selle majandusliku, tehnilise vms põhjendatusega. Otsuse seaduslikkuse küsimus on kohtu pädevuses, selle põhjendatus aga üksnes kostja pädevuses; 7) ei ole vaidlustatud otsus vastuolus hea usu põhimõttega ja suunatud hagejate õiguste kahjustamisele. Ühtne küttesüsteem tagab ühtlase elamu soojustamise ehk säilimise; 8) on tsiviilasjas nr 2-06-26014 vaidlustatud teist üldkoosoleku otsust; 9) ei nõustu vastustaja apellantide poolt uute tõendite esitamisega.
korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem. Juhul kui kõigi kaasomanike nõusolek oli olemas, siis vajas kõigi kaasomanike nõusolekut ka küttesüsteemi taastamine selle esialgsel kujul.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.