Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht
Piret Rõuk 05. september 2011.a Tallinnas
Tsiviilasja number
2-10-66448
Tsiviilasi, hageja nõue
SG hagi IEOÜ vastu saamata jäänud töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks, millele on liidetud tsiviilasi 2-10-67166
Menetlustoimingud
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SG(isikukood: XXX asukoht: XXX)
Resolutsioon
1.2 Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
29. august 2011.a, Tallinnas, Kentmanni kohtumajas
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Kostja: IEOÜ (registrikood: lepinguline esindaja AA)
XXX,
asukoht:
XXX,
Kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu see kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 alusel. Kohus välistab TsMS 661 lg 4 alusel ja tulenevalt poolte kokkuleppest kohtumääruse edasikaebamise võimaluse. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus SG hagis IEOÜ vastu saamata jäänud töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks, millele on liidetud tsiviilasi 210-67166, lõpetamisele. 11.05.2011.a määruses on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud seisukohale, et kuigi riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-s 1 ei ole hageja taotletud hüvitisi otsesõnu loetletud, on sellised nõuded riigilõivuvabad, kuna need on seotud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega. Põhjendatud ei ole tõlgendada RLS § 22 lg 2 p 1 selliselt, et lisaks töötasu- või palganõudele ning ennistamise ja formuleeringu muutmise nõudele on riigilõivu tasumisest vabastatud üksnes nõue tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Juhul, kui töötaja nõuab töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu tööandjalt hüvitisi, ei ole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise iseseisvaks hagi esemeks. Töötaja eesmärgiks sellisel juhul on saada tööandjalt töölepingu ülesütlemise tühisusest tulenevaid hüvitisi. Kolleegium leiab, et riigilõivuvabad on ka töötaja hüvitisnõuded, mille rahuldamise eeldusena peab kohus tuvastama kohtuotsuse põhjendavas osas töölepingu ülesütlemise tühisuse. Riigikohtu seisukohast tulenevalt on kohus ekslikult kohustanud kostjat tasuma riigilõivu nõudelt, mis on vastavalt riigilõivuseaduse RLS § 22 lg 1 p-le 1 riigilõivu tasumisest vabastatud ning kostjale tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enamtasutud riigilõiv tagastada. Juhindudes TsMS § 150 lg 1 p 1 tuleb kostjale tagastada enamtasutud riigilõiv. Kostja tasus 27.12.2010.a maksekorraldusega nr 70198 riigilõivu 3 000,00 krooni, s.o 191,73 eurot, arveldusarvele nr XXXXXXXX, viitenumber 2900072123. FBG OÜ tasus kostja eest 01.04.2011.a maksekorraldusega nr 13 riigilõivu 351,51 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072123. Kostja taotlusel kuulub riigilõiv 191,73 + 351,51 = 543,24 eurot tagastamisele pangakontole nr XXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Riigilõivu tagastab Kohtute Raamatupidamiskeskus.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.