2-06-28597
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kaija Kaijanen
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. august 2011. a. Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-28597
Tsiviilasi
A T kaebus kohtutäituri Hille Sadam 26.09.2006.a otsusele nr 035/2006/1063
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagita asi, mille hinda ei ole võimalik kindlaks määrata TsMS § 122 lg 3 alusel Avaldaja: A T (isikukood: xxx elukoht: xxx) Huvitatud isik I: Tallinna kohtutäitur Hille Sadam (asukoht: Narva mnt 7d, Tallinn; e-post: [email protected]) Huvitatud isik II: AT (isikukoodxxx, elukoht: xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
sundtäitmist ega olnud kaebajal võimalik kohtuotsust ka vabatahtlikult täita. Sel põhjusel on ebaõige ka kohtutäituri tasu nõudmine. 09.03.2007 kirjalikus vastuses pidas kohtutäitur Hille Sadam kaebust põhjendamatuks ning palus kohaldada aegumist. Kaebuse lahendamisel ei saa olla vaidluse all asjaolu, kas kohtutäituril oli õigust täitetoimingut teha või mitte, sest seda küsimust lahendatakse tsiviilasjas nr 2-06-35657. Sissenõudja AT vastuse kohaselt on võlgnik valinud oma väidetavate õiguste kaitseks väära õiguskaitsevahendi. Sisuliselt ei kaeba võlgnik kohtutäituri tasu otsusele, vaid vaidleb vastu täitemenetluse algatamisele üldiselt. Selleks peaks võlgnik esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja tõendama, et ta on sundtäidetava nõude rahuldanud (TMS § 222 lg 1). Kuna võlgnik ei ole seda teinud, ei ole tal õigust nõuda täituri otsuse tühistamist kaebuses toodud motiividel. Kuid ka juhul, kui täituri tasu otsuse vaidlustamine täitemenetluse lubamatuse motiivil oleks võimalik, tuleks kaebus jätta rahuldamata, sest selles toodud väited on tõendamata.
tsiviilasjas on vaidluse all sama täitetoimingu seaduslikkus, mille eest on kaevatava otsusega kohtutäituri tasu välja mõistetud. Kui kohus leidis, et ta ei saa hinnata täitetoimingu seaduslikkust, sest see on lahendamisel teises tsiviilasjas, oleks tulnud kaaluda asja menetluse peatamist (või asjade liitmist TsMS § 374 alusel). Kuna kaebuse esitaja tugines asjaolule, et täitemenetluse alustamiseks puudus vajadus (mistõttu oli ebaõige ka kohtutäituri tasu väljamõistmine), sest kohtuotsus oli juba eelnevalt täidetud, ei olnud kohtul võimalik jätta seda asjaolu hinnanguta. See, et seadus võimaldab täitetoimingu õigusvastaseks tunnistamisel ka kohtutäituri tasu tagastamist, ei saa õigustada käesoleva asja formaalset lahendamist.
tegemist, st pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks lugemist. Seadusest ei tulene võlgniku kohustus kanda täitemenetluse kulusid ja maksta kohtutäituri tasu, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist. Seadusest ei tulene võlgniku kohustus kanda täitemenetluse kulusid ja maksta kohtutäituri tasu, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist. Seega peab kohus kohtutäituri tasu otsuse õiguspärasuse hindamiseks tuvastama, kas avaldaja on vaidlusaluse kinnistu valduse õigustatud isikule üle andnud enne esmase täitetoimingu tegemist 26.09.2006. a. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-s 7 tuvastanud, et kinnisasja valduse vabatahtliku üleandmise akt ei olnud allkirjastatud A T poolt. Samuti on kohus tuvastanud, et 25.10.2006. a. kinnisasja valduse äravõtmise aktist nähtuvalt toimus valduse üleandmine avaldajate A T ja AZ, sissenõudja, politsei ja tunnistaja juuresolekul. Aktis fikseeriti, et elamu interjöör on väljalõhutud, võtmed andis üle naaber NN, A T ja AZ. A T ja AZ keeldusid aktile alla kirjutamast. Antud asjaolud annavad alust järeldada, et avaldaja lahkus kinnisasjalt enne 25.10.2006. a. jättes võtmed NN kätte palvega need sissenõudjale või kohtutäiturile anda. Kohus on kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2007. a. määruses tsiviilasjas nr 2-06-35657 väljendatuga seisukohal, et avaldajate elamust lahkumisega ei kandunud valdus automaatselt üle sissenõudjale, vaid üleandmise tahteavaldus tuleb suunata selle saamiseks õigustatud isikule. Antud juhul keeldusid avaldajad tegemast tahteavaldust, väites, et nad ei ole enam valdajad ning ei saa valdust üle anda. Samuti ei saa lugeda NN AÕS § 33 lg 3 alusel asja valdajaks, kuna avaldajad andsid võtmed talle üle palvega need sissenõudjale või kohtutäiturile anda, st enda korralduse alusel. Seega tuleb kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2007. a. määruses tsiviilasjas nr 2-0635657 väljendatuga asuda seisukohale, et avaldaja ei ole vaidlusaluse kinnistu valdust õigustatud isikule üle andnud enne esmase täitetoimingu tegemist 26.09.2006. a. Muus osas ei ole avaldaja kohtutäituri tasu määramist vaidlustanud. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 7 tuvastanud, et 26.09.2006. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega mõistis kohtutäitur A T välja kohtutäituri tasu 2065.00 krooni. Kohtutäituri tasu väljamõistmine vastab KS §-idele 21, 22, 242, 2511 ja 2513 p 6. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu väljamõistmine vastab seadusele ja puudub alus tasu otsuse tühistamiseks.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.