Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kxxxx Rxxxxx esitas 03.08.2011. a kohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks. Avalduse põhjal soovib Kxxxx Rxxxxx pöörduda kohtusse hagiga majanaabri vastu seoses õiguste piiramisega kinnistu territooriumil ja avaldaja korteris. Kohtusse pöördumine on vajalik, kuna naaber on sulgenud II korrusel elavale avaldajale vee- ja kanalisatsiooni. Avaldaja tervis on väga halb ning ta ei ole ennast ise võimeline kohtus esindama. Avaldaja soovib, et temale määrataks tema esindamiseks asja kohtueelses menetluses ja kohtus advokaat riigi kulul. Positiivse kohtulahendi saamisel on avaldajal võimalik oma korteris ja kinnistul elada ja tunda end turvaliselt. Avaldajal ei ole võimalik enda pensionist advokaati palgata. Avaldaja majandusliku seisundi teatise põhjal on tema sissetulekuks pension summas 300 eurot kuus ja puudega inimese sotsiaaltoetus 26,85 eurot kuus. Registreeritav vara avaldajal puudub ja igakuised vältimatud püsikulud on kokku 256 eurot, millele lisandub 400 kuni 500 eurot küttepuudele aastas.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Kxxxx Rxxxxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. RÕS § 6 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg.1 p 1 järgi riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Et teha kindlaks, kas avaldaja on võimeline tasuma õigusteenuse eest, tuleb kohtul õigusteenuse osutaja tasu prognoosida. Avalduses toodud asjaolude alusel võib järeldada, et tegemist on kinnistu kaasomanike või –naabrite vahelise vaidlusega. Kohus hindab, et esmaseks asjaoludega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks, konsultatsiooniks hagejaga ning vajadusel hagiavalduse koostamiseks võib kuluda aega ligikaudu 6 tundi. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ punktile 36 on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtueelses menetluses osalemise eest 15.98 eurot iga poole tunni kohta. Seega kujuneks õigusteenuse tasuks esmastele õigustoimingutele minimaalselt 191,76 eurot. Nimetatud summale võivad lisanduda tasu hageja esindamise eest kohtus ja kulud seoses kohtuistungil osalemisega. Avaldaja sissetulekuks on pension 300 eurot kuus ja puudega inimese sotsiaaltoetus 26,85 eurot kuus. Vältimatuteks püsikuludeks eluasemele, toidule, transpordile, sidele ja tervishoiule on avaldaja märkinud ligi 256 eurot kuus, millele lisandub kulu küttepuudele ca 400-500 eurot kuus. Kohus eeldab kostja poolt toodud andmete õigsust. Kohus ei arvesta avaldaja majandusliku seisundi hindamisel sissetulekuna puudega inimese toetust, kuna see on sihtotstarbeline ja mõeldud puudega kaasnevate kulude katmiseks. Igakuiste vältimatute püsikulude katmisel jääb avaldaja pensionist vabaks kasutuseks 44 eurot. Sellest nähtub, et avaldaja pole võimeline tasuma vajaliku õigusteenuse eest ühe korraga. Avaldajal puudub ka

registreeritav vara, mida oleks võimalik õigusteenuse ostmise eesmärgil suuremate raskusteta realiseerida. Arvestades avaldaja vanust xxxxxx ja tervislikkus eisundit (avaldaja kirjeldab, et tervislik seisund on väga halb), ei ole avaldaja ilmselt võimeline ise kaitsma oma õigusi vajalikul määral ega koostama õiguskaitsevahendite kohaldamiseks õigusdokumente (sh hagi kohtule). Seega leiab kohus, et on täidetud riigi õigusabi saamise tingimused. Samas, arvestades asjaolusid, ei tule kohtu arvates anda avaldajale riigi õigusabi täielikult kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Avaldajal on olemas igakuine sissetulek pensioni näol ning vältimatute püsikulude tasumisest ülejäävast osast on võimalik tasuda õigusabi eest osamaksetena. Kohus annab avaldajale riigi õigusabi vastavalt RÕS § 8 lg-le 3 kohustusega osamaksetena osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Arvestades avaldaja majanduslikku seisundit määrab kohus, et tal tuleb õigusabi eest tasuda 120 eurot. Summa tuleb tasuda osamaksetena nelja kuu jooksul 30 eurot kuus. Esimene osamakse tuleb maksta hiljemalt kolme kuu möödudes, alates käesoleva määruse kättesaamisest. Vastavalt RÕS § 18 lg-le 1 määrab õigusabi osutava advokaadi advokatuur. Kohus selgitab: Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (TsMS § 190 lg 2). Kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigi tuludesse täies ulatuses välja (TsMS § 190 lg 4).

Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.