2-11-13587/10 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-11-13587 avalikult teatavakstegemisest (19.07.2011). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 1.JL (hageja) esitas 24.03.2011 Harju Maakohtule hagi RL(kostja I) ja LF(kostja II) (koos kostjad) vastu solidaarselt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ründas 14.08.2010 kella 08:30 paiku Saku alevikus Laane ja Põdra tänava nurgal hagejat ja tema jalutusrihma otsas olevat segaverelist koera GS, kiipkoodi numbriga XXX, kostjatele kuuluv ilma suukorvi ja kaelrihmata Põdra tänava 6 hoovist ära jooksnud Kesk-Aasia lambakoer. Kostjate koer pures hagejat paremast jalast, samuti hammustas kostjate koer korduvalt hageja koera, tekitades talle rohkelt vigastusi. Koera ründe tulemusena tekitati hagejale varalist ja mittevaralist kahju. Hagejale on tekkinud järgnev mittevaraline kahju: üleelamised, kannatused ja valu pärast koera rünnet; ärevus ja kartus võõraste koerte suhtes; kehalise terviklikkuse rikkumine, mis väljendub armides jalal, mis takistab tema vaba eneseväljendust, kuna ei võimalda tal soovikohaselt riietuda. Käesoleva ajani hageja jalg valutab, ta ei saa kanda kõrgeid saapaid jala säär ei saa õhku ja hakkab valutama, samuti peab ta endiselt kandma ravipõlvikuid. Hageja hindab mittevaraliseks kahjuks 1 000 eurot. Hammustuse tagajärjel on tekkinud hageja paremal sääremarjal armid, mis teevad hagejal võimatuks kleitide ja seelikute kandmise, samuti suvel avalikes randades päikese võtmise. Otstes on arm hüpertroofiline ja armi koht valutab tänaseni. Varaline kahju väljendub kulutustes, mida hageja kandis seoses tervisekahjustusega ning sellega seotud raviga, samuti ärajäänud puhkusereisis. Seisuga 03.02.2011 on hageja teinud järgnevaid kulutusi: 14.08.2010 - 61.20 krooni (3.91 eurot) OÜ Invaru küünarkarkude üür; 14.08.2010 - Saku Loomakliinik visiiditasu, narkoos, haavade õmblus ja puhastus ravimid 984 krooni (62.88 eurot); 17.08.2010 - Gadox AS Bohaco-Medical ravi, põlvikud ja ravipõlvik - 39.94 eurot; 23.08.2010 - Saku Loomakliinik krae koerale - 85 krooni (5.43 eurot); 30.08.2010 - Helsingi Linna Tervisekeskuse tasu - 13.70 eurot; 11.08.2010 - kahe (2) nädalane puhkusereis Maldiividele - 1 990 eurot. Hagejal oli planeerinud sõita oma sünnipäevaks (18. august) koos oma elukaaslasega puhkusereisile Maldiividele ning oli soetanud piletid. Kostjate koera hammustusest tekkinud kehavigastuse tõttu oli tema sunnitud loobuma ostetud puhkusereisist - värske koerahammustus aheldas hageja karkude külge ega võimaldanud tal puhkusereisile sõita. Tasutud puhkusereisi raha reisikorraldaja hagejale ei tagastanud, kuna etteteatamistähtaeg oli liiga lühike. Reisitõrke kindlustust ei olnud hageja aga jõudnud veel sõlmida. Hageja on seisukohal, et kostjad on kohustatud hüvitama hagejale ka ärajäänud puhkusereisi maksumuse 1 990 eurot. Seega kokku on hageja kandunud kahju summas 2 115.86 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 3 115.86 eurot.

15.Vastavalt TsMS § 168 lg 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kõnesoleva paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 1 990 euro nõude menetluse lõpetamise osas jäävad menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 4 tulenevalt. Kostja II on hagi 450 euro nõudes (s.o 15 % ulatuses) rahuldanud menetluse käigus. Vaatamata sellele, et kostja II maksis hagejale sellesarnases ulatuses, nagu oli kohtumenetluses kompromissina pakkunud kohus (t lk 35), on põhjendatud jätta hageja menetluskulud 15 % ulatuses kostja II kanda, sest hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse seetõttu, et kostja II kohtuväliselt kulutusi, sh ka osaliselt, ei olnud hüvitanud. Varalise kahju 1 990 euro nõudest loobumise tõttu ja hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel kostja II menetluskulud 85 % ulatuses hageja kanda. Sealhulgas märgib kohus, et TsMS § 175 lg 2 tulenevalt nõustaja kulusid ei hüvitata. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.