Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
(Tagaseljaotsus)
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo 30.mai 2011.a Paide 2-10-38460 BIGBANK AS-i hagi K. S. ja R. S. vastu võlgnevuse solidaarnõudes
Hagihind
91 499.39 EEK / 5847.88 EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu, lepinguline esindaja Artur Maljukov Kostja: K. S., isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx Kostja: R. S., isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx
Menetlus
30.mai 2011.a kirjalikus eelmenetluses
BIGBANK AS võib esitada tagaseljaotsusele peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. K S ja R S ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada (TsMS § 420 lg 1). K S ja R S võivad 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, esitada otsuse peale kaja, kui hagile vastamata jätmiseks oli mõjuva põhjus (TsMS § 415 lg 1). Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 või kontole nr 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Tsiviilasi nr 2-10-38460
BIGBANK AS esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse K S’ ja R S vastu 07.09.2007.a hageja ja K S vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxxxxxxxxxxxxx ja samal kuupäeval hageja ja R S’ vahel sõlmitud käenduslepingust tuleneva 91 499.39 krooni (ehk 5847.88 €) tagastamata krediidisumma, 19 136.31 krooni (ehk 1223.03 €) sissenõutavaks muutunud intressi, 1700 krooni (ehk 108.65 €) võla sissenõudmise kulu ja 35 306.39 krooni (ehk 2256.49 €) sissenõutavaks muutunud viivise, lisaks ka veel sissenõutavaks muutumata viivise solidaarnõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjatele kätte – K S kättetoimetamisega temaga samas eluruumis elavale abikaasale R S (TsMS § 322 lg 1) ja R S isiklikult. Kohus määras kostjatele tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas kostjaid, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kumbki kostja hagile ei vastanud, ei teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostjad ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad kohtu antud tähtajaks hagile ei vasta.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited poolte vahel 07.09.2007.a sõlmitud tarbijakrediidi- ja käenduslepingust tulenevate kostjate rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostjate poolt omaksvõetuks, on hageja nõue kõigi nõudeliikide osas ja hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb kostjate suhtes solidaarselt rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostjad. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus tehti solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagiavalduses märgitu kohaselt koosneb hageja menetluskulu 10 230 kroonist (ehk 653.82 €) riigilõivust, ja 1500 kroonist (ehk 95.87 €)lepingulise esindaja kulust (õigusabikulu). Arvestades, et riigilõivu tasumise kohustus ja suurus tulenevad seadusest, on hageja kulutus riigilõivule kantud ulatuses põhjendatud. Arvestades tsiviilasja hinda, hageja lepingulise esindaja töömahtu ja kvaliteeti, on lepingulise esindaja kulu hageja kantud ulatuses igati mõistlik ja põhjendatud. Kostjad peavad hageja põhjendatud menetluskulu hüvitama solidaarselt (TsMS § 165 lg 3).
Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.