Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD, NÕUE JA MENETLUSE KÄIK Hagiavalduse (tl 2) kohaselt sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06-106217-RK (tl 7-8, mille alusel andis hageja kostja kasutusse xxxxxxxxxxxxxxxx*(x)), mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxx ja teenindava arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 35 000 krooni ulatuses, intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Kostja kohustus kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 01. kuupäeval. Lepingu p 5.7. kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p 5.8. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määras. 01.05.2009.a kuni 01.08.2009.a kostja intressi makseid ei tasunud (tl 914). 01.01.2009.a kuni 01.03.2009.a kostja kaardikasko makseid ei tasunud (tl 9-14). 09.10.2009.a saatis hageja kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta (tl 15). Kostja ei ole lepingulisi kohustusi täitnud, samuti ei ole hagejale teada andnud kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest. 08.11.2010.a esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis jäeti rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada (tl 16). Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele: 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 ning TsMS §-dele: 79, 133 lg 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367, 407. 11.05.2011.a kostja esitatud vastusest (tl 49) nähtuvalt võtab kostja hagi õigeks, vastuväiteid ei ole, nõustub kirjaliku menetlusega ning loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. 17.05.2011.a hageja arvamusest kostja vastusele (tl 57-58) nähtub, et hageja nõustub kirjaliku menetlusega ja loobub appellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust summas 239,67 eurot. Hageja palub maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 65,26 eurot ja teise poole hagiavalduse esitamisel riigilõivust summas 239,66 eurot jätta täies ulatuses kostja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asja läbivaatamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. TsMS § 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

MENETLUSKULUDE JAOTAMINE

Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud pool riigilõivu summas 239,66 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 65,26 eurot. Kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 6 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS § 630 lg 2 ei saa antud otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis kuulub juhindudes TsMS §-st 150 lg-st 2 p-st 3 kuulub hagejale taotluse alusel tagastamisele pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 239,67 eurot, mis on tasutud 14.02.2011.a, maksekorraldusega nr 22284, kogusummas 479,33 eurot, Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072699, selgitusega „E. M. ,14-FEB-11, hagiavalduse esitamine“. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses on menetlus lõpetatud ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei ole arvatud käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu hulka, ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv pooles ulatuses käesolevas tsiviilasjas tagastamisele. Rahandusministri 29.12.2006.a määruse nr 68 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt.

Hele Ilisson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.