lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-37421/26

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 25.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-10-37421/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1407
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 325 lg 1, 2Elu- ja äriruumi üürilepingu ülesütlemise vormVÕS § 334 lg 1, 2Üüritud asja tagastamineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 186Võlasuhte lõppemise alusedVÕS § 271Üürilepingu mõiste

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-37421/23Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja11.04.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-37421

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

25.05.2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-37421

Tsiviilasi

Indrek Sarapuu hagi Janne Õunpuu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

210,90 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Janne Õunpuu apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Indrek Sarapuu (isikukood XXXXXXXXX)

Harju Maakohtu 11.04.2011 otsus

Kostja Janne Õunpuu (isikukood XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Janne Õunpuu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.
2.Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud Indrek Sarapuu (hageja) esitas 04.08.2010 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Janne Õunpuu (kostja) vastu, mis anti 5.10.2010 määrusega üle hagimenetlusse. Hageja üüris kostjale korterit. Esitatud hagis nõudis hageja kostjalt korteri sanitaarremondi

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 292 lg 1Kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud
VÕS § 313Üürilepingu erakorraline ülesütlemine

maksumuse hüvitamist 10 032 krooni, külmkapi ukse vahetus eest 2000 krooni ja koristusteenuse 1800 krooni. Kostja ei tasunud 05.05.2010 üüri juunikuu eest ja tal tekkis üürivõlg 6000 krooni. Kostja jättis tasumata KÜ Uue Maailma 19 väljastatud kommunaalteenuste arved summas 11 877 krooni ja tarbitud elektrienergia eest 500 krooni. Hageja palus mõista kostjalt välja võlgnevus 32 209 ehk 2058,53 eurot. Hageja vähendas nõuet 10.02.2011 avaldusega 759,60 euro võrra, nõudes kostjalt 1298,93 euro väljamõistmist. Kostja vaidles hagile vastu, kuid tasus menetluse kestel kõrvalkulude võla. Maakohtu otsus

1.11.04.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja üüri 178,95 eurot ja kõrvalkulud 31,95 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 255,64 eurot. Muus osas jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid tähtalalise üürilepingu, samuti ei ole vaidlust üüri suuruse ja kõrvalkulude tasumise kohustuse üle. Kostja tasus menetluse käigus hageja nõutud kõrvalkulud osaliselt, seega on selles osas hageja nõue täidetud ja kohus kõrvalkulude nõuet summas 759,60 eurot ei analüüsinud.
3.Poolte vahel on vaidlus üüri tasumise kohustuse ja elektrienergia eest arvestatud kõrvalkulude tasumise üle ning kahju olemasolu ja selle suuruse üle.
4.Tähtaegse üürilepingu lõpetamine enne tähtaja saabumist on võimalik läbi erakorralise ülesütlemise, mille alused on reguleeritud VÕS § 313, mille lõige 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Ülesütlemisavalduse vorm on reguleeritud VÕS § 325 lg 1, mis sätestab, et üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üürniku ülesütlemisteade ei pea sisaldama endas küll VÕS § 325 lg 2 p 14 nimetatud asjaolusid, kuid ülesütlemiseks peab siiski olema mõjuv põhjus ning see peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
5.Kostja väitel ütles ta lepingu üle suuliselt, sellkohaseid tõendeid ei ole kostja esitanud ning selline ülesütlemisavaldus ei vasta ka seaduse vorminõuetele ning on seega tühine. Kohtule esitatud kostja 31.05.2010 e-kirja sisust on võimalik aru saada, et kostja ütles üürilepingu üles, kuid ülesütlemise põhjust e-kirja sisust tuvastada ei ole võimalik. Kohtuistungi teatas hageja, et tema jaoks lõppes üürileping ajast, mil ta sai kostjalt korteri võtmed. Sellist hageja seisukohta on võimalik tõlgendada kui lepingu lõpetamise heakskiitmist, millega tuleb leping lõppenuks lugeda poolte kokkuleppel, mis on võlasuhte lõppemise aluseks VÕS § 186 p 4 mõttes. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai korteri võtmed kätte 14.06.2010. Seega tuleb üürileping lugeda lõppenuks alates 14.06.2010.
6.VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üüri tasumise kohustus ei tulene eluruumi tegelikust kasutamisest, vaid lepingu kestvusest. Lepingu kehtivuse ajal oli kostjal kohustus tasuda üür, olenemata sellest, kas ta kasutas üüritud asja või mitte. Kostjal oli kohustus tasuda üüri kuni lepingu lõppemiseni. Asjaolu, et juunikuu üüri nõue muutus sissenõutavaks 06.05.2010, ei tähenda, et kostja oleks kohustatud tasuma üüri

2(4)

kogu juunikuu eest, kui leping lõppes 14.06.2010. Kostjalt kuulub VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi väljamõistmisele juuni üür proportsionaalselt lepingu kehtivuse ajaga juunis, seega 178,95 eurot (6000/30*14=2800 krooni ehk 178,95 eurot).

7.VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Pooled on lepingu p 3.1. kokku leppinud kõrvalkulude tasumise kohustuses. Kohtule esitatud Eesti Energia AS arvest nähtub, et elektrienergiat on üürilepingu kehtivuse ajal kasutatud 500,20 krooni eest. Kostja kohustuseks on tõendada, et ta on kõrvalkulude tasumise kohustuse täitnud. Kostja sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole ja seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi välja mõista 31,95 eurot kõrvalkulude (elektrienergia) katteks.
8.VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohtule esitatud fotodega, mis on tehtud enne korteri ülendamist kostjale ja pärast korteri valduse tagasisaamist, nähtub, et korteri seintel on värvikahjustusi ning uksepiit on samuti lõhutud. RV Buliding Solutions OÜ hinnakalkulatsioonist nähtub värvikahjustuste ja uksepiida parandamise hind ning Uus Haldus OÜ hinnapakkumistest remondijärgse koristuse hind. Kohtule esitatud lepingu lisast 1 nähtub, et kostja kasutuses oli ka külmkapp, seda on näha ka fotolt (tlk 78) ning ukse kahjustumine on näha samuti fotolt (tlk 109). Külmkapi ukse maksumus on näha Simson Teeninduskeskus hinnapakkumisest. Hageja nõue kahjude hüvitamiseks ei ole põhjendatud, sest seinavärvi ja uksepiida kahjustuste ning külmkapi ukse kahjustuste näol on tegemist tavapärase kulumisega. Värvikahjustused on diivani seljatoe kohal ning väljaulatuvatel nurkadel. Nii diivani taguse seina kui ka fotodel näha olevad nurgad on tavapäraselt intensiivses kasutuses, ukse piitade ja läbipääsukohtades on kergesti võimalik erinevate kodumasinatega (tolmuimeja) ning tavapärase kasutuse käigus esemeid liigutades puutuda nurkade vastu ning värvikahjustused on kerged tekkima. Külmkapp on samuti tavapäraselt sagedases kasutuses olev kodumasin ning kahjustused sellel kerged tekkima.
9.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi jaotada selliselt, et kostja peab hüvitama hagejale riigilõivu proportsionaalset välja mõistetud ning menetluse käigus kostja poolt tasutud üüri ja kõrvalkulude eest (970,50 eurot) summas 255,64 eurot. Muus osas tuleb menetluskulud jätta poolte kanda. Apellatsioonkaebus
10.Kostja ei nõustunud Harju Maakohtu 11.04.2011 otsusega ja esitas selle peale 16.05.2011 apellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 210,90 eurot ja menetluskulud ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3(4)

Ringkonnakohtu seisukoht

11.Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Janne Õunpuu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
12.Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt 1298,93 eurot. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Tiit Kollom

Reet Allikvere

Kaupo Paal

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja