Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
13.mai 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-36786
Tsiviilasi
M. K. S. T. võlgnevuse summas 6907,50 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
441,47 eurot (6907,50 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M. K. xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xxx xxxxx : S. T. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx x-xxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx
esindajad Kirjalik menetlus
1.Välja mõista S. T. M. K. 441 (nelisada nelikümmend üks) eurot 47 senti võla katteks. 2.Määrata kindlaks S. T. M. K. hüvitatavate menetluskulude suurus 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot 48 senti. 3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva
põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja hüvitatavate kulude suurus kindlaks määrati. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja S. T. 1.09.2005.a. Põlvamaa Hoiu-Laenuühistuga ( edaspidi HLÜ) laenulepingu nr.05-141 tarbimislaenu saamiseks summas 7000 krooni. Intressimääraks oli kokku lepitud 20 protsenti aastas laenu jäägilt ja viivise määraks 0,5 protsenti päevas tähtajaks tasumata laenult ja intressilt. Samal kuupäeval sõlmis hageja Põlvamaa HLÜ eelnimetatud laenulepingu tagamiseks käenduslepingu nr.2005-141, mille punkt 2.2. kohaselt kohustus hageja vastutama laenusaaja kohustuste eest täies ulatuses. Põlvamaa HLÜ 26.11.2007.a. täiendava kokkuleppe kohaselt kostjaga pidi kogu laenusumma olema tasutud hiljemalt 15.novembriks 2008.a. Kostja seda kohustust ei täitnud ning Põlvamaa HLÜ pöördus maksekäsu kiirmenetluse korras kohtusse. Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 20.10.2009.a. tsiviilasjas nr 2-09-43680 kohustati nii hagejat kui ka kostjat solidaarselt tasuma Põlvamaa HLÜ-le põhinõuded summas 6466 krooni, kõrvalnõudeid summas 2868 krooni ja riigilõiv 750 krooni. Täitemenetluse käigus tasus hageja Põlvamaa HLÜ-le võlgnevuse katteks 4892 krooni ja täitemenetluse kulude katteks 2015,50 krooni, kokku 6907,50 krooni. Tuginedes võlaõigusseaduse §-le 152 lg 1 taotleb hageja kostjalt 6907,50 krooni väljamõistmist ning menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 8.oktoobril 2010.a.kätte toimetatud S. T. , kes on S.T. laste vanaema (tl.15). lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
2 (4)
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja esitanud 27.04.2011 kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks (tl.16). Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS 145 lg 2 alusel käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 152 lg 1 sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendavate dokumentidena laenulepingu ja käenduslepingu ärakirja (tl.6-9) ja kohtutäitur A. K. (tl.11), mille kohaselt M. K. solidaarvõlgnevuses S. T. tasunud Põlvamaa Laenu-Hoiuühistule võlgnevuse katteks 4892 krooni ja täitemenetluse kulude katteks 2015,50 krooni. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduse palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Seetõttu määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka S. T. M. K. . Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulu on hagilt tasutud riigilõiv 1400 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on esitanud maksekorralduse riigilõivu, summas 1400 krooni tasumise kohta 02.08.2010.a. (tl.12). 3 (4)
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.