Võlaõigus › Võõrandamislepingud

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühisuses kehtestatud või kehtestatavatele majanduskulude arvestamise alustele ja suurustele. Pooled kohustuvad edaspidises elamu xxxxxxxxx majandamisel ja sellega seotud kohustuste täitmisel arvestama seaduses sätestatud nõudeid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MTÜ Lillevere esitas 27.10.2010.a Tartu Maakohtule hagi Txxxx Kxxx vastu võlgnevuse 5980,62 krooni ja viivise 701,92 krooni nõudes. Hagi on esitatud järgmistel asjaoludel: kostja omab korterit nr . x aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Elamu valitseja on MTÜ Lillevere, soojuse varustamise teenust osutab AS Fortum Termest. Kostjal xxxxxxxxx korter x omanikuna on kohustus tasuda ühingule arvelduskuu jooksul eelmisel kuul osutatud teenuste - elamu küte, prügivedu, osamaks, hiljemalt jooksva kuu 22.kuupäevaks. Kostja ei ole tasunud määratud summasid alates septembrist 2005, seisuga 24.10.2010 on kostja poolt tasumata lepingust tulenevate kommunaalteenuste näol võlgnevus 5980,62 krooni. Fortum Termest AS arvestab tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,1%. Viivisarve seisuga 24.10.2010 on 701,92 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 10. detsembriks 2010.a. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 22.11.2010.a. 09.12.2010.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistas kostja hagi osaliselt. 21.04.2011.a esitati kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel. Sõlmitud kompromissis on pooled toonud välja nende jaoks olulised asjaolud, mis on olnud kompromissi sõlmimise aluseks ja avaldanud kohtule muid selle kohtuasjaga seotud olulisi asjaolusid.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 206 lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. Sõlmitud kompromissis on pooled toonud välja need olulised asjaolud, mida arvesse võttes on nad kompromissi sõlmimiseni jõudnud. Neid asjaolusid kohus kompromissi kinnitavas määrus ei esita, kuna need asjaolud ei moodusta kompromissi kui täitedokumendi sisu. Kompromiss, mis kehtib täitedokumendina, ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt TsMS § 431 lõpetab asja menetluse. Pooled on kompromissis avaldanud, et nad on teadlikud, et kompromiss kehtib täitedokumendina. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud ja taotlenud kohtult menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist ühe päevani. Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Pooled on kompromissi p.8 leppinud kokku mitte avaldada käesoleva kompromissi tingimusi kolmandatele isikutele ilma teise poole nõusolekuta. Selle kokkuleppe kohta märgib kohus, et see kokkulepe on siduv pooltele endile ja kohtulahend avalikustatakse kohtu poolt vastavalt TsMS §-le 462. Menetluskulude jaotus: TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude teistsugust jaotust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Pooled taotlesid hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist hagejale pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja 24.10.2010.a maksekorraldusega nr 245 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072699 (selgitus „Txxxx Kxxx, hagi RL 1200.-“) riigilõivu 1200 krooni (tl 46). Kohus leiab, et hagejale tuleb vastavalt esitatud taotlusele tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 600 krooni, millele vastab 38,35 eurot. Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 150 lg 2 p 1; § 428 lg 1 p 4; §-d 430-433, § 489 lg 2, § 661 lg 4.

Kohtunik Ü. Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.