lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-45061/24

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 20.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-08-45061/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1429
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 6ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 637 lg 21, 3Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsÜS § 92 lg 1, 2EksimusVÕS § 396 lg 1, 2Laenulepingu mõisteVÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

20.04.2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-45061

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Irja Teearu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

1018,77 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Irja Teearu apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht Jõe tn 3, Tallinn), esindaja Ene Solovjev; Kostja Irja Teearu (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXXXXX XX/X-X, XXXXXX XXXX, XXX XXXX,

XXXXXXXX), esindaja Margus Venesaar.

Harju Maakohtu 15.03.2011 otsus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Irja Teearu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.
2.Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
1.13.07.2008 esitas OÜ Aktiva Finants maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Irja Teearu vastu 23 808,44 krooni väljamõistmiseks. 29.09.2009 kohtumäärusega andis kohtunikuabi OÜ Aktiva Finants avalduse üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 11.11.2009 esitas OÜ Aktiva Finants (hageja) maakohtule hagi Irja Teearu (kostja) vastu 24 932,66 krooni väljamõistmiseks.
2.04.04.2006 sõlmisid pooled laenulepingu, mille p. 1.1 kohaselt andis hageja kostjale laenu

summas 12 466,83 krooni, mille kostja kohustus vastavalt maksegraafikule tagastama. Laenulepingu p. 2.1 järgi kohustus kostja laenu ja intressid tagastama hiljemalt 15.03.2007. Kostja pole tasunud ühtegi laenulepingu maksegraafiku kohast makset. Hageja palub mõista kostjalt välja kokku 1593,47 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 796,77 eurot, intressid 222 eurot ja viivis 574,70 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja asutas 2004 OÜ Amicale, mille juhatuse liikmeks kostja oli. 14.02.2005 sõlmiti OÜ Amicale ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) vahel koostööleping, mille kohaselt KBFI andis OÜ Amicale käsutusse puhvet-söökla ruumid instituudi hoones aadressil Akadeemia tee 23. 22.08.2005 lõpetati koostööleping. Kostja jõudis tasuda tarnijate poolt esitatud arved, kuid ei jõudnud tasuda võlgnevust KBFI-le. Koostöölepingu lõpetamise otsuse kohaselt oli võlgnevus 9720,10 krooni. Kohtule esitatud laenuleping on sõlmitud eksimuse tõttu ja seega tühine. Hageja esindaja ei lasknud kostjal tutvuda lepingu sisuga, vaid nõudis kohest allakirjutamist. Hageja esindaja tuli kostja töökohta ning ei lasknud kostjal töötada. Kostja ei saanud aru, miks ta peab sõlmima laenulepingu, kuna ta ei kavatsenud laenu võtta. Seisuga 08.09.2009 on OÜ Amicale registrist kustutatud. Kohustus oli OÜ-l Amicale, mitte kostjal. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4.15.03.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 1018,77 eurot, menetluskulud jäid 63,93 % ulatuses kostja ja 36,07 % ulatuses hageja kanda.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et 04.04.2006 allkirjastas kostja hagejaga laenulepingu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
6.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi, 04.04.2006 laenulepingu, kohaselt on hageja kostjale andnud laenu summas 12 466,83 krooni. Hageja andis kostjale laenu põhjusel, et tema esindaja AS Julianuse Inkasso Agentuur oli 12.12.2005 omandanud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudilt (KBFI) nõude summas 9720,10 krooni, mis tulenes KBFI ja OÜ Amicale vahelisest KBFI ruumide kasutamise koostöölepingust. Kohtule esitatud 12.12.2005 teatise kohaselt loovutas KBFI AS-ile Julianuse Inkasso Agentuur nõude OÜ Amicale vastu kogusummas 9720,10 krooni, mis põhineb arvetele nr 41 kuupäevaga 16.05.2005 summas 4330,70 krooni, nr 49 kuupäevaga 07.06.2005 summas 4 328,75 krooni ja nr 59 kuupäevaga 07.07.2005. summas 1060,65 krooni. Koos nõude loovutamisega läks AS-ile Julianus Inkasso Agentuur üle ka õigus nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
7.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et on sõlminud eelpool viidatud laenulepingu ja et laenulepingust tulenevalt on tema korraldusel laenusumma kantud KBFI-le kostjale kuuluva äriühingu OÜ Amicale võlgnevuse katteks. Kostja väidetel on poolte vahel sõlmitud laenuleping tühine, kuivõrd kostja on sõlminud lepingu eksimuse tõttu. Kostja ei saanud laenulepingut allkirjastades aru millele ta alla kirjutab. OÜ Amicale on registrist kustutatud. Laenulepingu p 1.2 alusel on laenu saanud OÜ Amicale, mitte kostja. Nõue on esitatud vale isiku vastu. Kohus nimetatud kostja vastuväidetega ei nõustunud. TsÜS § 92 lg 1 järgi eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 kohaselt tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades

2(4)

võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Seega eksimuse alusel tehingu tühistamise aluseks saavad üldjuhul olla teise poole esitatud ebaõiged asjaolud või asjaolude esitamata jätmine. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis kinnitaks, et kostja on lepingu sõlminud eksimuse tõttu.

8.04.04.2006 sõlmitud laenulepingu poolteks on hageja laenuandjana ja kostja laenusaajana. Kostja on sõlmitud laenulepinguga kustutanud OÜ Amicale võlgnevuse KBFI-i ees. Kostja võib laenulepingus määrata, kuidas laenuandja-hageja laenu väljamaksmise kohustuse täidab. Kostja on vastava tahteavalduse teinud laenulepingu p. 1.2. ja 1.3. Laenuleping on sõlmitud kostja kui füüsilise isikuga ning vastupidine ei ole millegagi tõendatud. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei saanud aru millele ta alla kirjutas ei kinnita, et leping on sõlmitud eksimuse tõttu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-99 asunud seisukohale, et eksimuseks pole seaduse mittetundmine ja ebaõige ettekujutus tulevikus saabuvatest asjaoludest.
9.VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 396 lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Vaidlust ei ole selles, et kostja lepinguga võetud kohustust täitnud ei ole. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 796,77 eurot.
10.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb hageja kostjalt intresside summas 222 eurot ja viivise summas 574,70 eurot väljamõistmist vastavalt laenulepingu p. 3.1 ja 5.1. Viivise väljamõistmisel tuleb antud juhul arvestada asjaoluga, et kostja poolt võetud laen on võetud kolmanda isiku kohustuse katteks ja OÜ Julianus Inkasso 30.04.2006 arvest nr 35663 nähtub, et kostja on võtnud laenu kohustuse katteks, mis juba sisaldab viivist ja kahjuhüvitist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 6 ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eeltoodu alusel on viiviselt viivise arvestamine VÕS § 113 lg 6 alusel seadusega sätestatud keelu rikkumise tõttu tühine ja viivise nõue tuleb jätta rahuldamata. Laenulepingu p. 3.1 tulenev intress summas 222 eurot tuleb kostjalt välja mõista. Samuti ei ole kostja nimetatud summa suurusele vastuväited esitanud. Apellatsioonkaebus
11.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hagi ja menetluskulud jäeti 63,93% ulatuses kostja kanda ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Irja Teearu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
13.Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt 23 808,44 krooni (1521,64 eurot) väljamõistmist. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s

3(4)

21 sätestatud alustel.

14.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja