Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

STOLICHNAYA

ja

Mõlemas kaubamärgis omab visuaalselt, foneetiliselt ja semantiliselt olulist ja domineerivat tähtsust nende kaubamärkide sõnalised osad (STOLICHNAYA vs S ), kuna esimene on sõnamärk ning kombineeritud märgis on üldjuhul esmatähtsaks selle eristav sõnaline osa. Hageja ühe kaubamärgi ainsaks osaks on ladina tähestikus sõna STOLICHNAYA, teisel on peamiseks domineerivaks elemendiks kirillitsas СТОЛИЧНАЯ, kuna märgi kujutis (Moskva hotelli kujutis) ja sõna ВОДКА on määratud märgi mittekaitstavaks osaks. Kostja kaubamärk koosneb stiliseeritud ja ruumilisest pudeli kujutisest, mille etiketil on esitatud kirillitsas sõna СТОЛЬНАЯ (transliteratsioonis S ), mis omab antud märgis kõige tähtsamat eristavat rolli, kuna toote nimetuse järgi tarbija nimetab toodet ja valdavalt ka just nimetuse järgi mäletab seda. Rääkimata olukorrast, kus näiteks alkohoolse joogi nimetus esineb toitlustusasutuse menüüs – sellisel juhul on toote nimetus ainsaks tunnuseks, mille alusel konkureerivaid tooteid üksteisest eristada. Toote väliskuju ehk pakend (antud juhul viinapudel) ei ole võimeline iseseisvalt täitma kaubamärgi funktsiooni – so eristama ühe ettevõtja tooteid teistest. Sellest annab tunnistust ka suur hulk vastavaid Euroopa Kohtu lahendeid (C-238/06P p 80, C-136/02 P p 24, 25). Kostja kaubamärgi puhul ei ole pudeli enda kuju domineerivaks elemendiks, kuna toote väliskuju (pakend) ei ole see, mille järgi väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tarbija toodet eristab. Pudelile kantud kujundelemendid ei ole visuaalselt domineerivad, lisaks ei toimi antud pudelil kasutatud abstraktsed kujundelemendid märgi foneetilisel ja semantilisel eristamisel ja kujundelemendid (nagu ka pudeli kujutis) ei ole asjassepuutuvad alkohoolsete jookide olulises tarbimiskeskkonnas - restoranides ja baarides, kus toodet eristatakse kas üksnes või peamiselt menüüs sisalduva toote nimetuse alusel. Märgi sõnaline osa on iseseisva eristusvõimega (selle tõenduseks on S sõnamärgina registreerimine (taotlus nr 9901646), millise taotluse kostja võttis tagasi alles Apellatsioonikomisjonis vaidlustusavalduse nr 475 menetluse käigus) ja peamine element mille järgi tarbija alkohoolset jooki eristab teistest samaliigilistest toodetest.

Seetõttu leiab hageja, et kostja kaubamärgi domineerivaks elemendiks on peamiselt sõna S (kirillitsas). Hageja kaubamärk on ladina tähtedes kirjutatud sõna STOLICHNAYA, millel eesti keeles tähendus puudub. Tegemist on transliteratsiooniga venekeelsest sõnast “столичная”, mille tähenduseks on “pealinna”. СТОЛИЧНАЯ on ka hageja registreeringu nr XXX peamiseks eristavaks ja domineerivaks elemendiks. Kostja kaubamärk sisaldab domineerivat kirillitsas kirjutatud sõnalist osa СТОЛЬНАЯ, mille tähenduseks võib olla “laua-, trooni- valitsus-, valitsemis-, pealinn”, kusjuures eeltoodud nimistu ei ole esitatud esinemissageduse või prioriteetsuse järjekorras. Seega ilmneb, et sõna СТОЛЬНАЯ üheks laialt levinud tähenduseks on ka “pealinna”, kuid lisaks muud [riigi] valitsemisega seonduvad tähendused (trooni- valitsus-, valitsemis-), mis samuti viitavad pealinnale, kust üldreeglina riiki valitsetakse. Kostja varasem osundus, et sõna “стольная” tähenduseks on “laua-“, ei ole korrektne, kuna sõna “laua-“ korrektseks vasteks on “столoвая”. Juhul, kui tõesti S tähenduseks oleks “laua-“, siis selline kaubamärk ei omaks sõnamärgina eristusvõimet, kuid kostja on varasemalt esitanud taotluse nr 9901646 sõnalise kaubamärgi S registreerimiseks ja Patendiamet on selle märgi ka kunagi otsustanud registreerida, st tunnistada ka selle eristusvõimet. Samal ajal on kaubamärgiregistreeringus nr 37573 STOLOVAYA RUSSIAN+kuju määratud märgi mittekaitstavaks osaks sõna STOLOVAYA (tõlkes “laua-„) ja kaubamärgiregistreeringus nr 35358 LAUA VIIN+kuju määratud märgi mittekaitstavaks osaks LAUA VIIN. Venekeelsel sõnal “стол” on kaks tähendust – laud ja pealinn, kuid selle sõna käänamisel sõna muutub: sõna “стол” (tähenduses “laud”) käänatakse “столoвый, столoвая, столoвoe” (laua-); sõna “стол” (tähenduses “pealinn”) käänatakse “стольный, стольная, стольнoe” (pealinna), vt Vene keele sõnaraamat (Moskva 1963). Seetõttu on korrektne väita, et sõna СТОЛЬНАЯ korrektseks semantiliseks tähenduseks on “pealinna” ning tegemist on hageja kaubamärgi sünonüümiga. Eeltoodust tulenevalt peab hageja vaadeldavaid kaubamärke kontseptuaalselt identseteks või vähemalt väga sarnasteks. Foneetiliselt on võrreldavad märkide sõnalised osad – STOLICHNAYA ja СТОЛЬНАЯ, mida ühendab foneetiline identsus märkide alguses ja lõpus. Ainus erinevus esineb märkide keskosas, mis on teadupärast väiksema eristusvõimega märgi osa, seda eriti pikemates sõnades nagu ka praegu. Hageja kaubamärk STOLICHNAYA koosneb 11 häälikust [stolitšnaja], kostja kaubamärk 8 häälikust [stolnaja]. Kostja kaubamärgi kõik häälikud esinevad ka hageja kaubamärgis, kostja kaubamärk on hageja omast lihtsalt 3 hääliku võrra lühem (puuduvad sõnade keskel häälikud – ICH-). Seega kokkulangevad on märkide algusosad STOL- ja märkide lõpuosad –NAYA. Hageja ladina tähtedes kaubamärki silbitatakse STO-LICH-NA-YA, kostja kaubamärk silbitatakse СТОЛЬ-НА-Я. Teisalt on foneetiliselt võrreldavad СТОЛИЧНАЯ ja СТОЛЬНАЯ, mida ühendab veelgi suurem foneetiline sarnasus – identsed on märkide algusosad СТОЛ- ja lõpuosad –НАЯ. Erinevus esineb sõnade keskel, kus hageja märgis on lisaks häälikud –ИЧ–. Kostja märgis sisalduv –Ь– ei ole häälik. Hageja kaubamärk silbitatakse СТО-ЛИЧ-НА-Я ja kostja oma СТОЛЬ-НА-Я. Eeltoodust tulenevalt peab hageja vaadeldavaid kaubamärke foneetiliselt väga sarnasteks. Visuaalselt omab tähtsust hageja sõnaline kaubamärk STOLICHNAYA ja kombineeritud märgi domineeriv element СТОЛИЧНАЯ ning kostja kaubamärgi reproduktsioon – stiliseeritud ruumiline pudel, millel sõna СТОЛЬНАЯ. Vaatamata asjaolule, et kostja kaubamärgi reproduktsioonil on kujutatud lisaks sõnalisele osale ka kujundelemente (stiliseeritud pudeli kujutis), siis vastavalt ülaltoodud domineerivate elementide analüüsile on oluline eelkõige visuaalne võrdlus hageja kaubamärkide ja kostja kaubamärgi sõnalise osa – СТОЛЬНАЯ –

vahel. Visuaalselt on need sõnad identsed alguse- (СТОЛ-) ja lõpuosas (-НАЯ) ja erinevused esinevad vaid märkide keskosas, mis on tarbijale vähem silmatorkavad (ИЧ vs Ь). Kirillitsas sõnade pikkuse erinevus (9 tähte vs 8 tähte) ei ole niivõrd pikkade sõnade puhul enam niivõrd oluline, kui lühematest sõnadest koosnevate kaubamärkide puhul. Kuna hageja STOLICHNAYA kaubamärk on kaitstud sõnalise kaubamärgina, siis tarbija eeldab, et seda märki võidakse kasutada igasuguses kujunduses, seega ei lisa СТОЛЬНАЯ pudeli ega sildi kujutus antud juhul olulist täiendavat eristusvõimet, mille alusel tarbija ostuhetkel (mäletades varasemat üldtuntud STOLICHNAYA sõnamärki) suudaks kostja kaubamärki eristada hageja omast. Kaubad on samaliigilised alkohoolsed joogid, s h viin. Arvestades sarnasusi märkide domineerivates ja eristavates elementides ning hinnates märke tervikuna, leiab hageja, et esineb märkimisväärne tõenäosus kaubamärkide STOLICHNAYA/ СТОЛИЧНАЯ ja СТОЛЬНАЯ+kuju äravahetamiseks tarbija poolt, st esineb tõenäosus, et tarbija ajab segamini vaadeldavad kaubamärgid (otsese äravahetamise tõenäosus) või seostab vaadeldavate kaubamärkide omanikke (kaudse äravahetamise tõenäosus). Äravahetamise tõenäosust suurendab asjaolu, et tegemist on osaliselt identsete kaupadega ja ülejäänud osas on kaubad väga lähedased, olles omavahel otseselt konkureerivad tooted (C39/97 p 17). Seega vaadeldavate kaupade identsusest ja suurest sarnasusest tulenevalt on käesolevas vaidluses kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse oht suurendatud. Äravahetamise tõenäosust suurendab veelgi hageja kaubamärgi STOLICHNAYA ülemaailmne tuntus ning tuntus Eestis (C-251/95 p 22, C-342/97 p 20). TUAS poolt läbi viidud küsitlus näitas, et kuigi valdav enamus tarbijaid märke STOLICHNAYA vs S segamini ei ajaks, esineb märkide otsese segiajamise tõenäosus siiski märkimisväärse osa (29%) tarbijate jaoks. Kaubamärkide kuuluvuse (kaudne assotsieerumine) osas leiab 22% vastanutest, et need märgid kuuluvad kindlasti või pigem kuuluvad samale tootjale või tootjate grupile. Märkimisväärne on, et väga suur osa vastanutest (30%) ei osanud seisukohta kujundada. Hageja hinnangul on 29% segiajamise tõenäosus piisav tuvastamaks kostja kaubamärgi suhtes õiguskaitset välistavate asjaolude esinemist, kuna 29% tarbijatest moodustab märkimisväärse osas tarbijaskonnast, keda märkide segiajamise eest kaitsta ning samas moodustab see märkimisväärse osas hageja kaupade tarbijatest, kes segaduse tõttu võiksid kaupluses valida hageja kauba asemel hoopis kostja kauba. Samas 41% vastanutest on leidnud, et peavad S sõna pudeli sildil hageja kaubamärgi STOLICHNAYA kaubamärgi jäljendiks. Hageja leiab, et nimetatud uuring näitab, et antud juhul esineb märkimisväärne kaubamärkide äravahetamise tõenäosus, mis peaks olema piisav kaubamärgi S õiguskaitset ja registreerimist välistava asjaolu tuvastamiseks. Hageja on varasemate kaubamärkide omanik KaMS § 11 lg 1 p 1 ja 2 mõistes, kuna kaubamärgi STOLICHNAYA (reg nr XXX) taotluse kuupäev (29.10.1997) on varasem kostja kaubamärgi СТОЛЬНАЯ+kuju hilisema märkimise kuupäevast (13.08.2003); kaubamärgi СТОЛИЧНАЯ ВОДКА+kuju (reg nr XXX) taotluse kuupäev (14.12.1994) on varasem kotja kaubamärgi СТОЛЬНАЯ+kuju hilisema märkimise kuupäevast (13.08.2003); STOLICHNAYA on Eestis üldtuntud kaubamärk, mis on omandanud üldtuntuse enne kostja kaubamärgi СТОЛЬНАЯ+kuju hilisema märkimise kuupäeva (13.08.2003). Tulenevalt kaubamärgi STOLICHNAYA üldtuntusest Eestis tugineb hageja Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklile 6bis, mille lg 1 kohaselt liidu liikmesriigid kohustuvad ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel, tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui

käesoleva konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Käesolev säte laieneb ka juhtudele, kus märgi oluline osa kujutab endast niisuguse üldtuntud märgi taasesitust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga. Esitatud turu-uuringu (TUAS, veebruar 2007) kohaselt on STOLICHNAYA sõnamärgi aidatud tuntuseks Eestis 82% ja STOLICHNAYA kujutismärgi (sildi mille osaks on ka registreeringu nr XXX reproduktsioon) aidatud tuntuseks Eestis 85% ning märgi keskmine mäletamine ulatub aastasse 1985 (vastanute individuaalne märgi mäletamine jäi aastatevahemikku 1945 kuni 2007). STOLICHNAYA märki on Eestis ja ülemaailmselt ka aktiivselt kasutatud ja reklaamitud, mille kohta on esitatud arvukalt tõendusmaterjali. Lisaks, esitatud turu-uuringu (TUAS, märts 2007) kohaselt pidas 41% vastanutest sõnamärki S (ladina tähtedes) kaubamärgi STOLICHNAYA jäljendiks ning 29% vastanutest nägi võimalust märkide segiajamiseks ning 22% uskus märkide pärinemist samast allikast. Seetõttu leiab hageja, et täidetud on Pariisi konventsiooni artikli 6bis rakendamise tingimused. Hageja leiab ülaltoodule tuginedes, et S (kirillitsas)+kuju rahvusvahelise kaubamärgi registreeringu nr XXX Eestis õiguskaitse andmise otsuse vastuvõtmisel esines kaubamärgi kaitset välistav asjaolu, seda vastuolu näol kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 p-ga 2 ja Pariisi konventsiooni artikliga 6bis, kuna eksisteerib kaubamärgi S äravahetamise tõenäosuse oht registreeritud ning üldtuntud kaubamärgiga STOLICHNAYA, ning kaubamärk S on üldtuntud kaubamärgi STOLICHNAYA jäljendiks. Juhindudes KaMS § 10 lg 1 p 2, Pariisi konventsiooni artiklist 6bis taotleb hageja kaubamärgi S (kirillitsas)+kuju (rahvusvahelise reg nr XXX) õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu tuvastamist klassi 33 kuuluvate kaupade osas ning mõista kostjalt välja menetluskulud hageja kasuks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostjale kuulub kombineeritud, ruumiline kaubamärk “СТОЛЬНАЯ+kuju” (RU reg nr 244841, prioriteedikuupäevaga 04.11.2002) registreeriti rahvusvaheliselt 30.04.2003 reg nr XXX all, sh Eesti suhtes hilisema märkimise kuupäevaga 13.08.2003, klassi 33 kuuluvate alljärgnevate kaupade osas: alkoholjoogid (v.a õlu), puuvilju sisaldavad alkoholjoogid, piiritusjoogid, mõdu, piparmündiliköörid, sake, riisipiiritus, džinn, rumm, kibedad nastoikad, liköörid, viski, brändi, aperitiivid, viin. Hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda kaubamärgi “СТОЛЬНАЯ+kuju” õiguskaitset välistava asjaolu esinemist. Patendiameti otsus ruumilise kaubamärgi “СТОЛЬНАЯ+kuju” registreerimise kohta on kooskõlas KaMS § 10 lg 1 p-ga 2, kuna puuduvad selle sätte kohaldamiseks vajalikud asjaolud. Kostja kaubamärgi puhul ei ole tegemist hageja sõnalise kaubamärgiga STOLICHNAJA“ ja/või kombineeritud kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase kaubamärgiga ning ei ole tõenäoline nende kaubamärkide äravahetamine, sealhulgas kostja ruumilise kaubamärgi assotsieerumine tarbijate poolt varasemate kaubamärkidega, mis on registreeritud identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks. Puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja nimele klassis 33 “viin” registreeritud sõnaline kaubamärk „STOLICHNAJA“, reg nr XXX ja kombineeritud märk „Столичная водка+kuju“, reg nr XXX, on varasemad ja klassi 33 kuuluvad kaubad, mille tähistamiseks on ette nähtud võrreldavad kaubamärgid, on samaliigilised ja osaliselt identsed, viina osas, kuid see fakt üksi ei ole õiguskaitset välistavaks asjaoluks. Kostja nõustub hageja viitega Euroopa Kohtu otsusele asjas C-251/95, mille kohaselt vastandatavate märkide segiajamise tõenäosust peab hindama globaalselt, arvesse võttes kõiki tegureid, mis on asjakohased juhtumi asjaoludega; globaalsel hindamisel tuleb asjaomaste

kaubamärkide visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse osas tugineda kaubamärkidest jäävale üldmuljele, arvestades nende eristavaid ja domineerivaid komponente. Keskmine tarbija tajub tavapäraselt kaubamärki tervikuna ega analüüsi erinevaid detaile” (otsuse p 23). Globaalse hindamise puhul eeldatakse, et asjaomaste kaupade keskmine tarbija on tavapäraselt informeeritud ning mõistlikult tähelepanelik ja hoolas. KaMS § 12 lg 1 p 2 kohaselt on kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon. Seega tuleb võrreldavate kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel tugineda kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse osas nende üldmuljele, arvesse võttes kõiki nende eristavaid elemente, sh ruumilisi, sõnalisi ja kujutislikke, seejuures lähtudes kaubamärkide reproduktsioonidest. Hageja kaubamärkide puhul on tegemist sõnalise märgi STOLICHNAYA (reg nr XXX) eestikeelse vastega “pealinna” ja kombineeritud kaubamärgiga „Столичная водка+kuju“ (reg nr XXX). Kombineeritud kaubamärgi reg nr XXX reproduktsioonil on neljakandiline etikett kirillitsas sõnadega “Столичная водка” (pealinna viin) ja hotelli “Moskva” kujutisega, kusjuures mittekaitstav osa on määratud järgmises sõnastuses: kaubamärgi sõnaline osa “vodka” ja hotelli “Moskva” kujutis ei kuulu kaitse alla, seega kaubamärgi õiguskaitse ulatus on piiratud reproduktsioonil toodud etiketiga, arvestades mittekaitstava osa määramist. Kostjale kuuluva rahvusvahelise registreeringu nr XXX kaubamärgi reproduktsioonil on aga toodud ruumiline kombineeritud tähis, mis koosneb stiliseeritud neljakandilisest toobikujulisest pudelist, mis meenutab kuju poolest Vana-Venemaa kirikut, ja vanaaegses stiilis kujundatud ümmargusest etiketist, millel on vanaaegses stiilis kirillitsas suurte tähtedega sõna СТОЛЬНАЯ ja selle kohal on kolme vene kiriku kupli stiliseeritud kujutis. Seega kujutab kostja kaubamärk endast omavahel mõtteliselt seotud ruumilise, sõnalise ja kujutislike elementide kompositsiooni – ruumilist kombineeritud märki. Tervikuna on kaubamärk vaieldamatult eristusvõimeline ning sellega nõustub ka hageja oma 28.07.2010 hagiavalduses (lk 5, kolmas lõik). EK otsusest asjas C-251/95 teeb hageja eksliku järelduse kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse (foneetilises, visuaalses ja semantilises aspektis) kohta üksnes sõnaliste elementide (STOLICHNAYA/ Столичная ja СТОЛЬНАЯ) alusel, millega kostja ei nõustu. Kostja ei nõustu hagejaga, et sõnaline element СТОЛЬНАЯ on ruumilises kombineeritud kaubamärgis СТОЛЬНАЯ+kuju domineeriv osa ja üksnes sellest lähtuvalt tuleb teha järeldus. Kuigi sõnalise osa tähtsus kaubamärgis on suur, tuleb segiajamise tõenäosuse hindamisel tugineda kaubamärkidest eesti tarbijatele jäävale üldmuljele, võttes arvesse vaidlustatud kaubamärgi kõiki eristusvõimelisi elemente, sh originaalne pilkupüüdev pudelikuju ja etiketi graafiline kujutis, ja nende koosmõju kaubamärgi (märkide) poolt tekitatavale üldmuljele. Kostja kaubamärgi sõnaline element, milleks on slaavi tähtedega arhailine (vananenud) sõna СТОЛЬНАЯ, ei ole mingil juhul varasema märgi osa või element või jäljend ja ka vastupidi, ükski varasem kaubamärk või selle sõnaline element ei ole kostja märgi elemendiks. Oluline on ka asjaolu, et kostja kaubamärgi koosseisu kuuluv kujutislik element, vanaaegses stiilis lainelise servaga etikett kolme kirikukupliga, on registreeritud Eestis iseseisva kaubamärgina reg nr 32645, prioriteedikuupäevaga 08.12.1998, vastavalt registrisse kantud reproduktsioonile. Seega on see kujutislik tähis kostja ruumilise kaubamärgi eristusvõimeliseks elemendiks. Hageja väide, et pudelikuju ei ole võimeline eristama ühe ettevõtja tooteid teistest ning seoses sellega viide Euroopa Kohtu otsusele C-238/06P ei ole antud juhul asjakohane, kuna kostja kaubamärk ei ole puhtruumiline, küll aga kujutab endast sõna, kujutiste ja originaalse pudelikuju kombinatsiooni.

Seejuures on kostja ruumilis-kombineeritud kaubamärgi iga element eristusvõimeline ning kõik elemendid koos moodustavad üldmuljelt tugeva eristusvõimega ühtse kontseptsiooniga terviku, mis väljendub nii foneetilises kui ka visuaalses ja tähenduslikus aspektis, viidates kaudselt VanaVenemaa traditsioonile alkoholjookide (viina) osas. Iga elemendi eristusvõimelisuse taseme kindlaksmääramine ei ole tähtis, kuna hinnang vastandatavate kaubamärkide äravahetamise või assotsieeruvuse tõenäosusele peab tuginema kaubamärkide üldmuljel. Kaubamärgi ühtse kontseptsiooni all mõistetakse antud kontekstis mitte üksnes sõna tähendust, aga ka kaubamärgi üldist ideed – piltlik vihje viina valmistamise traditsioonile (vanaaegsel retseptil põhinev) VanaVenemaal. Ruumiline kaubamärk СТОЛЬНАЯ+kuju ei ole üldmuljelt sarnane kummagi varasema kaubamärgiga tähendusliku, visuaalse ja foneetilise aspekti suhtes ning seetõttu ei ole tõenäoline selle kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh kaubamärgi assotsieerumine varasemate kaubamärkidega. Kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse ja assotsieeruvuse hindamisel tähenduslikust aspektist tuleb eespool nimetatud varasemate märkide sõnalist osa STOLICHNAYA ja/või Столичная водка võrrelda vaidlusaluse märgi sõnalise elemendiga СТОЛЬНАЯ. Vaatamata sellele, et võrreldavad sõnad on venekeelsed omadussõnad ning nende sõnade algusosad STOL-/СТОЛ- ja lõpp “-NAYA/-НАЯ” on samad, on need sõnad tähenduslikult erinevad. Hageja sõnalise kaubamärgi (reg nr XXX) STOLICHNAYA eestikeelne vaste on pealinna, s o kaasaegne venekeelne naissoost omadussõna „cтоличная”, mis on kirjutatud ladina tähtedega ning tuletatud venekeelsest sõnast cтолица (pealinn). Hageja teise kaubamärgi (reg nr XXX) kirillitsas sõnalise osa Столичная водка - eestikeelne vaste on pealinna viin, kuigi sõna “vodka” on määratud kaubamärgi mittekaitstavaks elemendiks, mõjutab see sõna ikkagi märgi tähendusliku üldmuljet. Sõna STOLICHNAYA ehk Столичная (pealinna) on tänapäeval keelekasutuses nii kirja- kui ka kõnekeeles. Seega Eesti tarbijale on kirillitsas Столичная ja selle transliteratsioon STOLICHNAYA üheselt mõistetav kui "pealinna". Lähtuvalt sõna tähendusest on mõeldav, et "STOLICHNAYA" tähistatud viin on pealinnas valmistatud või mingil muul viisil pealinnaga seotud viin. Kostja kaubamärgi kirillitsas sõnaline element „СТОЛЬНАЯ" on arhailine naissoost omadussõna, mis on tuletatud venekeelsest sõnast „cтол" - eesti keeles laud, ajalooliselt troon, ja mis on semantiliselt seotud eestikeelse omadussõnaga laua-, kuid seda arhailist sõna ei kasutata tänapäeval tavapärases keeles mõistes laua ehk vene keeles cтолoвая. Võib aga leida mõnes vene-eesti sõnaraamatus vananenud sõna “cтольный” kohta toodud tähendusi: “van. trooni-, valitsus-, valitsemis-“. Hageja väide, et СТОЛЬНАЯ üheks laialt levinud tähenduseks on pealinna, ei vasta tõele. Hageja, viidates sõnaraamatule, väidab ekslikult, et sõna “СТОЛЬНАЯ” tähenduseks on pealinn (hagiavalduse lk 6, 2. lõige). See on sõnaraamatutes toodud väljendi “ ~ град – pealinn” hagejapoolne ekslik tõlgendus, kuna tavapäraselt kasutatav asendusmärk „~” asendab sõna cтольный ning see koos sõnaga град (van. linn) tuleb mõista kui „cтольный град”, mille kaasaegseks vasteks on pealinn (cтолица ). Samas, ei saa internetis ligipääsetavaid sõnaraamatuid lugeda usaldusväärseteks allikateks. V. Dali seletussõnaraamatus, millele hageja viitab, on antud sõna „cтольный” tähendus „к столу, престолу,относяще”, mille vasteks on eesti keeles lauale-, troonile kuuluv (ehk laua-, trooni-). Vene keele sõnamoodustamise sõnastikust nähtub, et arhailine sõna cтольный (cтольная) kuulub sõnast “stol” moodustatud sõnade ritta: “... cтолoвый, cтольный, заcтольная, наcтольная ...”, kuna nad kõik on sama mõistega: laua- (sh van. laud kui troon) või laualekuuluv. Selles reas puudub sõna "cтоличная”. Vene-Eesti sõnaraamat annab tänapäeval

kasutatavatele sarnastele sõnadele “заcтольный/-ая” ja “наcтольный/-ая” järgmisi vasteid laua, lauatagune. Kaasaegses B.B. Lopatini jt seletussõnaraamatutes (Moskva, „Русский язык“, 1998), mis on mõeldud laiale kasutajate ringile, puudub vananenud sõna „cтольная”, kuid samuti on sõna “заcтольный ” tähendusega lauatagune või (pidu)lauale kuuluv. Nendes sõnaraamatutes, kus cтольный veel eksisteerib, on märkus, et tegemist on vananenud või VanaVene või ajaloolise sõnaga. Hageja väide, et СТОЛЬНАЯ ja STOLICHNAYA (ehk cтоличная) on sünonüümid ehk identse tähendusega, ei vasta samuti tõele. Mitte üheski usaldusväärses allikas ei ole toodud see sõnapaar sünonüümidena või üksteise vasteks. Näiteks on esitatud kaasaegne "Vene keele sünonüümide sõnaraamat", 1997, kus puudub sõnapaar cтольная – cтоличная (samuti puudub sõnal cтолица sünonüüm), mis tähendab, et neid ei käsitleta sünonüümidena (on ainult toodud sünonüümid: “ cтол – питание ”). Arhailist sõna СТОЛЬНАЯ kasutatakse tänapäeval üksnes ajaloolises kirjanduses seoses VanaVenemaaga. Seega on sõna СТОЛЬНАЯ tänapäeval piisavalt eristusvõimeline, et olla kaubamärk või kombineeritud või ruumilise kaubamärgi osaks ning hageja väide, et cтольная ei oma eristusvõimet, on alusetu. Seda tõestab fakt, et päritoluriigis Venemaal (kus riigikeel on vene keel) on S registreeritud sõnalise kaubamärgina, reg nr 173064, seega on tunnistatud eristusvõimeliseks. Samuti on Eesti Patendiamet tunnistanud sõnamärgi S (taotlus 9901646) iseenesest piisavalt eristusvõimeliseks, et registreerida seda kaubamärgina klassis 33. Taotleja aga loobus sellest üksnes praktilistel majanduslikel põhjustel, arvestades asjaolu, et kasutab S (СТОЛЬНАЯ) alati kombineeritud ruumilise kaubamärgi koosseisus kombinatsioonis teiste elementidega. Silmas pidades tõsiasja, et arhailine sõna cтольная ei ole tänapäeval keelekasutusel ja keskmine tarbija ei pruugi olla teadlik võõrkeelse sõna ajaloolisest ehk vananenud tähendusest, on loogiline arvata, et keskmisel tarbijal võib see sõna assotsieeruda pigem omadussõnaga laua- või millegagi lauale kuuluvaga, nimelt alkoholjooke tähistava kaubamärgi puhul (pidu)lauale sobiva alkohoolse joogiga, aga mitte sõnaga "pealinna". Esitatud tõendite alusel võib järeldada, et vaatamata sarnasusele (vene päritoluga naissoost omadussõnad) on sõnad СТОЛЬНАЯ ja STOLICHNAYA/Cтоличная, mis on tuletatud erinevatest nimisõnadest, vastavalt cтол ja cтолица (laud ja pealinn), erinevad kontseptuaalselt ehk tähenduse poolest, eriti seoses alkoholijookidega, nt viin. Samale seisukohale on jõudnud ka Apellatsioonikomisjon oma 28.04.2010 otsuses nr 834-o. Vaidlustatud ruumiline kaubamärk „СТОЛЬНАЯ+kuju“ erineb visuaalselt oluliselt varasemast sõnamärgist STOLICHNAYA: - eelkõige omapärase ja visuaalselt domineeriva neljakandilise toobikujulise pudeli vormi poolest, - ümmarguse vanaaegses stiilis lainelise servaga kujundatud etiketi poolest, mille taustal on kolme kirikukupli kujutis, - sõnalise elemendi erineva pikkuse (vastavalt erinevatele tähtede arvule) ja kirjapildi poolest. Slaavi tähtedega (kirillitsas) kirjutatud sõnaline element СТОЛЬНАЯ, mis on teostatud vanaaegses kirjastiilis etiketi taustal, erineb vaidlustaja ladina tähtedes sõnamärgist STOLICHNAYA ja ka kombineeritud märgi sõnalisest osast Столичная водка; sõnad on moodustatud visuaalselt erinevast tähekombinatsioonist ja on kirjutatud erineva šriftiga. Kostja kaubamärgi sõnaline osa СТОЛЬНАЯ sisaldab keskel visuaalselt omapärast vene tähe „Ь“ ning ei sisalda tähekombinatsiooni ICH- või –ич_, puudub ka sõna “ водка ”. Kuna nende sõnade lõpp –NAYA või -НАЯ on üldkasutatavad vene päritoluga klassis 33 registreeritud kaubamärkide puhul, mis kujutavad endast naissoost omadussõnu, siis tulevad visuaalselt esile võrreldavate sõnade erinevad põhiosad, seeläbi viidates erineva tähendusega nimisõnadele

vastavalt: cтолица (pealinn) versus CTOЛ (van. CTOЛЪ), eesti keeles laud, troon või vastavalt tuntud omadussõnadele (pealinna ja laua). Tänu olemasolevale visuaalsele erinevusele on vastandatud kaubamärkide sõnalised osad üksi piisavalt eristuvad üksteisest ning nende äravahetamine tarbija poolt ei ole tõenäoline. Kui aga arvesse võtta kõiki asjakohaseid tegureid, so kostja märgi koosseisu kuuluvat vana-vene kirikut meenutavat toobikujulist (neljakandiline) pudelit ja etiketti stiliseeritud vana-vene suurtähtedes kirjutatud sõnaga СТОЛЬНАЯ, mille põhjaks on kostja nimele registreeritud kujutismärk reg nr 32645, siis on ilmne kostja ruumilise kaubamärgi „СТОЛЬНАЯ+kuju“ oluline visuaalne erinevus varasematest hageja kaubamärkidest. Vaidlusaluste kaubamärkide reproduktsioonide võrdlemisel on ilmne nende üldmuljelt visuaalne erinevus, mistõttu nendevaheline assotsieerumine on välistatud. Samuti on ebatõenäoline kostja ruumilise kaubamärgi ning hageja sõnalise kaubamärgi STOLICHNAYA äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kostja kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Hageja väide, et kuna STOLICHNAYA kaubamärk on kaitstud sõnalise kaubamärgina, siis tarbija eeldab, et märki võib kasutada igasuguses kujunduses (28.07.2010 hagiavalduse lk 7 seitsmes lõige), on väär ja asjakohatu. Tarbija näeb ja tajub kaubamärki nii nagu seda turustatakse, mitte ei kujuta seda ette kõikides võimalikes kujundustes (KaMS § 12 lg 1 p 2). Selleks, et tarbija oleks võimeline eeldama, et mõni kaubamärk võiks olla kujundatud teisiti, kui konkreetsel hetkel poe- või baariletilt näha, siis peab tarbija teadma, kuidas nimetatud kaubamärk üldse registreeritud on. Igapäevast kaubamärgiregistriga tutvumist enne poodi või restorani/baari minekut ei saa aga isegi kõige hoolsamalt tarbijalt oodata. Samuti ei ole võimalik hagejapoolne kostja kaubamärgil olevate ruumilise ja/või kujutislikke elementide kasutamine enda kaubamärgil ehk oma kaubamärgi kasutamine „igasuguses kujunduses“, kuna nagu on eespool mainitud, etiketi graafiline kujutis kolme vana-vene kirikukupli kujuga on registreeritud kostja nimele iseseisva kujutusliku kaubamärgina reg nr 32645, prioriteedikuupäevaga 8.12.1998, RU. Kaubamärkide foneetiline erinevus väljendub vastandatavate märkide sõnaliste elementide tasemes: STOLICHNAYA/Столичная водка võrrelduna СТОЛЬНАЯ. Nende foneetiline erinevus on tingitud erinevate häälikute ja silpide koosseisust ning sõnade erinevast hääldamisest: 1) STOLICHNAYA - 11 häälikut (sh 7 kaashäälikut ja 4 täishäälikut) ja Столичная водкa [stolitšnaja vodka] – 16 häälikut (s.o lähtuvalt transliteratsioonist); СТОЛЬНАЯ [stolnaja] – 8 häälikut, sh 5 kaashäälikut ja 3 täishäälikut. Lähtuvalt nende sõnade ladina transliteratsioonist on СТОЛЬНАЯ [stolnaja] foneetiline erinevus varasematest kaubamärkidest piisavalt märgatav, vastavalt 3 ja 8 hääliku võrra. 2) silpide arv ja koosseis on sõnadel erinev: STO-LICH-NA-YA - 4 silpi ja Столичная водка 6 silpi aga sõnal СТОЛЬНАЯ [stol-naja] on 3 silpi ja puudub silp –LICH-[-litš-], eristavatel sõnadel on esimene ja teine silp erinevad. 3) rõhk langeb sõnadel erinevatele silpidele. Ülaltoodud märkide foneetilised erinevused välistavad võrreldavate kaubamärkide äravahetamise või assotsieeruvuse foneetilises aspektis. Kostja ei ole nõus hageja järeldusega, et erinevus esineb märkide keskosas, mis on väiksema eristusvõimega. Kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga ei ole tõenäoline. Eeltoodud võrdlusanalüüs tõestab, et vastandatud märgid erinevad oluliselt nii visuaalses ja foneetilises aspektis kui ka tähenduse poolest. Hageja väiteid, et pudeli kuju kostja kaubamärgil ei ole see, mille järgi tarbija eristab toodet, on väär. Vastupidiselt on ebatavaline vana-vene kirikut meenutav neljakandiline pudelikuju, mis on suuruse ja omapärasuse poolest domineerivaks elemendiks ja esmapilgul märgatav ning võimaldab tarbijal eristada kostja toodet teiste seast, eriti hageja toodetest, mida müüakse

tavapärastes silindrilistes pudelites (C-251/95 p 26). Eeltoodut arvestades leiab kostja, et vaatamata märkide ühe sõnalise elemendi mõningale foneetilise ja semantilise sarnasusele loob kostja ruumiline kaubamärk СТОЛЬНАЯ+kuju kõikide eristusvõimeliste elementide, mis on omavahel kontseptsiooniliselt, kirjastiili ja graafilise teostuse poolest seotud, koosmõjul unikaalse üldmulje, mis viitab Vana-Venemaale ja on varasematest kaubamärkidest täiesti erinev. Varasematel kaubamärkidel oleva sõna tähendusest lähtuvalt on tarbija poolt loogiline mõelda, et märgiga STOLICHNAYA või Столичная водка tähistatud viin on pealinnas valmistatud või mingil muul viisil pealinnaga seotud viin. Sellest tulenevalt on vastandatud kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga ebatõenäoline või välistatud. Kostja leiab, et käesolevas vaidluses kõnealuste märkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel ei saa arvestada tõenditena hageja poolt TUAS-lt tellitud uuringute aruandeid sõnade STOLICHNAYA, S ja teiste sõnaliste märkide kohta, kuna neid ei saa lugeda korrektselt läbiviiduks. TUAS 08.03.2007–20.03.2007 uuringu aruandele lisatud kaardi 6 järgi näidati vastajatele kaarti 6 sõnapaariga STOLICHNAYA ja S , seejuures juhiti vastajate tähelepanu ainult vaidlustatud kaubamärgi sõnalisele elemendile. Reproduktsioonist nähtub, et kõik omavahel kontseptsiooniliselt ja teostuse stiili poolest seotud kostja kaubamärgi elemendid moodustavad tugeva eristusvõimega üldise kontseptsiooniga terviku, mis viitab Vana-Venemaa traditsiooni alkoholjookide vallas /mille iseärasus seisnes selles, et viin valmistati elavast allikast või arteesiakaevust saadud (mittedestilleeritud) veest/, vastupidiselt viina STOLICHNAYA valmistatakse nimelt destilleeritud veest. Just nimelt sellise ruumilise kombineeritud kaubamärgiga, mis esineb registrisse kantud reproduktsioonil, puutub tarbija kokku kaubanduses ja selle märgi poolt tekitatav üldmulje jääb tarbijale meelde. Seega, küsitluse käigus oleks pidanud näitama vastajatele kostja kaubamärki tervikuna nii, nagu ta on registrisse kantud ja toodete tähistamisel kasutatud. Samuti olid küsimused küsitluse käigus esitatud suunavalt (küsimus 5), mistõttu on küsitletute arvamus ja vastused mõjutatud ega ole erapooletud. Küsitluse käigus näidati kaarti 6 üksnes sõnadega STOLICHNAYA – S (ladina tähtedega) üksteise alla paigutatuna, aga mitte kostja ruumilist kaubamärki kirillitsas „СТОЛЬНАЯ+kuju” vastavalt reproduktsioonile. Samuti on kaheldav, et tavatarbijale on selge termini „jäljend“ (küsimuses 5) mõiste kaubamärkide kontekstis. On märkimisväärne, et isegi ebakorrektselt esitatud küsimusele vastas valdav enamus, 53% tarbijaid “ei nõustu üldse ja pigem ei nõustu”. Lisaks on ebakorrektne küsitluse küsimus 6, kuna mõiste “tootjate grupp” ei ole üheselt mõistetav, siis võivad vastajad seda tõlgendada näiteks kui “Venemaa päritoluga tootjate gruppi“, valides vastuse 1 üksnes sellepärast, et kaardil 6 olevad sõnapaarid on venekeelse kõlaga sõnad. Kuna eesti tarbija mäletab sõnamärki STOLICHNAYA endise NSV Liidu ajast, mil seda kasutasid mitmed erinevad tootjad, siis on loogiline eeldada, et tarbijad, eriti keskealised ja vanemad, valides vastuse 1, seostavad mõlemaid sõnu Venemaalt pärit tootjate grupiga, mis aga ei pruugi olla omavahel majanduslikult seotud. On oluline, et kõnealuse uuringu järeldus – valdav enamus 70% tarbijaid sõnu STOLICHNAYA ja S segamini ei ajaks (millega nõustub ka hageja) – annab alust eeldada, et kui valdav enamus tarbijaid ei aja isegi ladina tähtedega sõnu segi, siis seda enam ei aja tarbijad segi kostja ruumilist kaubamärki kirillitsas СТОЛЬНАЯ+kuju (sõna, pudelikuju ja etiketikujutise ühine kombinatsioon) hageja kaubamärgiga STOLICHNAYA ja/või Столичная водка+kuju. Ehk hoolimata uuringu väära läbiviimise tõttu rikutud andmetest selgub, et tarbijad ei seosta kostjat või kostja kaubamärki hagejaga või hageja kaubamärkidega. Käesolevas vaidluses ei saa varasema kaubamärgi üldtuntuse tuvastamisel arvestada tõendina TUAS veebruaris 2007 läbi viidud uuringute aruande “STOLICHNAYA” kaubamärkide üldtuntuse kohta, millele viitab hageja, kuna uuringud olid läbi viidud ajavahemikus 08.02. kuni 20.02.2007. Uuringu tulemus, et “STOLICHNAYA” on Eestimaa elanikele tuntud aastast 1985,

ei tõesta veel seda, et see on üldtuntud Pariisi Konventsiooni art 6 bis tähenduses “kui Pariisi Konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk”, st kui hagejale kuuluv märk, ning pole ka tõestatud, et see oli hästi tuntud kostja rahvusvahelise registreeringu nr XXX Eesti märkimise kuupäeval 13.08.2003. Uuringu järeldus, et “keskealised ja vanemad vastajad mäletavad neid märke enne nõukogude režiimi lõpuaastaid” (aastast 1985), oli oodatav. Kostja on varem Apellatsioonikomisjonile 10.02.2005 esitatud vastuses viidanud, et tähis “STOLICHNAYA” oli tuntud NSV Liidu ajast, mil seda tähist kasutasid mitmed erinevad viinatehased kindlate omadustega (Standardi järgi valmistatud) viina tähistamiseks, st see oli viina tähistamisel üldkasutatav. Vene Föderatsiooni Patendiamet käsitleb sõna STOLICHNAYA kaubamärgi mittekaitstava osana. Uuringu tulemustest ei selgu, millise tootjaga või päritolumaaga seostavad vastajad antud kaubamärki, võib olla mitme erineva tootjaga NSV Liidust (aastast 1985 enne režiimi lõppu) või mitme tootjaga Vene Föderatsioonist. Ei ole tõestust leidnud, et tarbija seostab märki STOLICHNAYA hagejaga või temaga majanduslikult seotud isikuga. Eesti turul, kus keskmine tarbija on küllaltki hoolas ja tähelepanelik, võivad võrreldavad kaubamärgid eksisteerida kõrvuti, tekitamata tarbijale arusaamatusi. Eesti tarbija on juba tuttav kostja kaubamärgiga tähistatud toodetega, kuna neid on Eestisse tarnitud alates esmakordsest alkoholiregistrisse kandmisest aastal 1999. Kuni käesolevani on kostja kaubamärgiga tähistatud tooteid turustatud Eesti kauplustes CTH Invest, Monotal AS ja teiste maaletoojate poolt. Selle aja jooksul ei ole täheldatud taotleja kaupade segiajamist vaidlustaja kaubamärgiga tähistatud kaupadega. Kostja ruumiline kaubamärk „СТОЛЬНАЯ+kuju“ tervikuna täidab edukalt kaubamärgi funktsiooni Eestis, st võimaldab tarbijatel eristada ühe isiku kaupa teise isiku identsest või samaliigilisest kaubast (KaMS § 3). Hageja viide Ameerika Ühendriikide kohtupraktikale on asjakohatu, kuna Eesti ei ole seotud Ameerika Ühendriikide praktikaga, eriti õigussüsteemide erinevuse tõttu. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist, kuna puuduvad rahvusvahelise ruumilise kaubamärgi „СТОЛЬНАЯ+kuju“ (reg nr XXX) õiguskaitset välistavad asjaolud (KaMS § 10 lg 1 p 2 ning Pariisi konventsiooni artikkel 6 bis) ning menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja vastuväidetega, uurinud esitatud tõendeid ja ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes 01.05.2004 jõustunud kaubamärgiseaduse § 72 lg 5 kohaldab kohus Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtub asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega kuulub kohaldamisele alates 01.05.2004 kehtinud KaMS redaktsioon. Hageja juhindus hagi esitamisel KaMS § 10 lg 1 punktist 2. KaMS § 10, mis sätestab suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud, lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Samas sõnastuses kehtib KaMS § 10 lg 1 p 2 ka käesoleval ajal. Kostja nimele on registreeritud järgmised vaidlusesse puutuvad kaubamärgid: 1) STOLICHNAYA reg nr XXX (taotlus esitati 29.10.1997, registreeriti 22.03.1999) klassis 33 viin (lk 25), 2) STOLITŠNAJA(kirillitsas)+kuju reg nr XXX (taotlus esitati 02.02.1993, registreeriti 14.12.1994) klassides 33, 35, 39 –kogu klasside ulatuses ja klassis 42 – hotellide, restoranide, kohvikute, baaride, einelaudade teenused, kaupade ost-müük (lk 26) ja 3) üldtuntud kaubamärk STOLICHNAYA, mille üldtuntuse tuvastamist taotleb hageja menetluses.

Mõlemad nimetatud kaubamärgid STOLICHNAYA on sõnalised kaubamärgid; Столичная водка+kuju on kombineeritud kaubamärk, mis koosneb sõnalisest osast stiliseeritud šriftis, mis paikneb hotelli „Moskva“ kujutise taustal, kusjuures sõnaline osa „водка“ ja hotelli „Moskva

kujutis ei kuulu kaitse alla. Kostja ruumilisele kaubamärgile S – rahvusvaheline registreering nr 0 XXX, registreeringu kuupäev 30.04.2003, avaldamise kuupäev 01.09.2004, klassis 33 – alkoholjoogid (v a õlu), puuvilju sisaldavad alkohoolsed joogid, mõdu, piparmündiliköörid, sake, riisialkohol, džinn, rumm, bitterid, liköörid, viski, brändi, aperitiivid, viin (lk 57) andis Eesti Patendiamet õiguskaitse Eesti territooriumil. Patendiameti otsus avaldati Eesti Kaubamärgilehes nr 9/2004. Otsusega mittenõustunud hageja esitas kaebuse Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonile (TOAK), milline jättis 28.04.2010 otsusega nr 834-o (lk 58-70) kaebuse rahuldamata. TOAK-i nimetatud otsusega mittenõustumise tõttu esitas hageja kohtule hagi ning taotleb tuvastada kaubamärgi S õiguskaitset välistavate asjaolude olemasolu juhindudes kaubamärgiseaduse (KaMS) §-st 10 ning leiab, et § 10 lg 1 p 2 ja Pariisi konventsiooni art 6 bis alusel esineb kostja kaubamärgi kaitset välistav asjaolu äravahetamise tõenäosuse tõttu hageja registreeritud kaubamärkidega ning kostja kaubamärk S on hageja üldtuntud kaubamärgi STOLICHNAYA jäljendiks. Kostja kaubamärgi S registreerimiseks KaMS § 10 lõikes 2 märgitud varasema kaubamärgi omaniku või muu varasema õiguse omaniku kirjalik luba puudub. Seega tuleb kindlaks teha, kas esinevad KaMS § 10 lg 1 p 2 nimetatud identsus või sarnasus varasema kaubamärgiga ning kas on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine hageja kaubamärkidega. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Tarbija poolt toote eristamisel tuleb hinnata eristamise võimalust mitte kahe tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi, kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi siis, kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte samaaegselt (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26). Vastavalt WIPO juhiste („Introduction to Trademark Law and Practice. The Basic Concepts”, Genf 1993) punktile 6.2.2 on kaubamärk äravahetamiseni sarnane varasema kaubamärgiga, kui neid kasutatakse samaliigiliste kaupade tähistamiseks ja kaubamärk on varasema kaubamärgiga nii sarnane, et on tõenäoline tarbija eksitamine kauba päritolu suhtes. Oluline ei ole eksitamise tahtlus ega ka tegelik eksitamine, vaid selle tõenäosus. Euroopa Kohtu praktika kohaselt kujutab endast äravahetamise tõenäosust risk, et tarbijad eeldavad kaupu või teenuseid pärinevat samalt ettevõttelt või asjaoludest sõltuvalt majanduslikult seotud ettevõttelt (C-342/97 LSM, p 17). Seega tuleb järgnevalt analüüsida, kas on tõenäoline, et kaubamärkide sarnasus võib tarbijat eksitada kauba päritolu suhtes. WIPO juhiste p 6.2.2.1. kohaselt tarbija üldjuhul ei kõrvuta kaubamärke. Keskmisel tarbijal on ka keskpärane mälu. Esmapilgul tarbija tavaliselt ei märka kaubamärkide vahelisi erinevusi, mida ta pakutavat toodet hoolikamalt uurides võiks tähele panna, seega on otsustav kaubamärgi esmamulje. Põhimõtteliselt sama seisukoht tuleneb ka Euroopa Kohtu praktikast (nt C-251/95 Sabel, p 23). Nii hageja kui kostja kaubamärgi puhul on tegemist osaliselt identsete (klass 33) kaupadega ning

kostja kaubamärgi registreerimiseks puudub hageja nõusolek. Tuleb hinnata, kas kostja kaubamärk assotsieerub hageja kaubamärkidega ning on nendega äravahetamiseni sarnane. Vastavalt KaMS § 5 lg 8 võetakse kaubamärkide õiguskaitse ulatuse määramisel aluseks kaubamärgi reproduktsioon. See hõlmab nii kaubamärgi visuaalselt tajutavat osa kui kaubamärgis sisalduvate sõnaühendite kaitset (Riigikohtu 05.11.2002 otsus nr 3-2-1-110-02, p 7). Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse, sh assotsieerumise hindamisel hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest, kuid seejuures pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele (C-342/97 LSM, p 25). Seejuures kaubamärkide assotsieerumine ei ole alternatiiv äravahetamiseni sarnasusele, vaid täpsustab äravahetamiseni sarnasuse astet (C-342/97 LSM, p 17; C-251/95 SABEL, p 18, 19). Segiajamise tõenäosuse hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-292/01 p 47, T-296/02 p 62) ja vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus neid märke ning kaupu ja teenuseid tajub, ning arvestades kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige märkide sarnasuse ning tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vahelist vastastikust sõltuvust (162/01 p-d 31-33, kohtuasja T-185/02 p-d 49-50). Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-22/04 p 20). Euroopa Kohtu praktika kohaselt risk, et tarbijad eeldavad kaupu või teenuseid pärinevad samalt ettevõttelt, kujutabki endast Euroopa Nõukogu kaubamärgi direktiivi 89/104/EEC 21.12.1988 art 5 (1) (b) tähenduses äravahetamise tõenäosust (kohtuasi C-342/97 p 17). Kaupade laadist tulenevalt moodustavad asjaomase avalikkuse lõpptarbijad. See tähendab, et avalikkuseks on keskmine tarbija. Keskmine tarbija on eeldatavalt piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26, Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-296/02 p 45). Segiajamise tõenäosus on seda suurem, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime. Segiajamise tõenäosus KaMS viidatud sätte tähenduses eeldab, et kaubad on identsed või sarnased. See eeldus on käesolevas asjas täidetud, kuna tegemist on identsete kaupadega. Kuna taotletava kaubamärgiga tähistatavad kaubad ja varesema kaubamärgiga tähistatavad kaubad on osaliselt identsed, tuleb kontrollida, kas kõnealuste märkide vaheline sarnasus on piisavalt suur järeldamaks, et nende kaubamärkide segiajamine on tõenäoline. Segiajamise tõenäosuse hindamisel lähtub kohus vastuolus olevate märkide visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse puhul nende märkide tekitatavast üldmuljest. Eelkõige võtab kohus arvesse nende eristavaid ja domineerivaid elemente juhindudes seda tehes Euroopa praktikast (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-292/01 p 47, T-29/04 p 42, 58-61). Sarnasuse analüüsil arvestab kohus asjaomase avalikkuse tajumist.

Kohtu arvates on kaubamärgid visuaalselt piisavalt erinevad, et võimaldada tarbijatel kauba päritolu kohta teha otsust, et tooted ei pärine samalt tootjalt. Hageja sõnaline kaubamärk STOLICHNAYA ja kostja ruumiline kaubamärk S on erinevad eelkõige seetõttu, et kostja kaubamärk koosneb nii sõnalisest osast – S – kui ka pudeli kujust. Seejuures on kostja kaubamärgi koosseisu kuuluva pudeli kujutis pudelist, mida hageja kasutab oma kaubamärgiga tähistatud viina pakendamiseks, täiesti erinev. Kostja kaubamärgi osaks olev pudel on kandiline (kostja kirjelduse kohaselt toobikujuline, mis meenutab kuju poolest Vana-Venemaa kirikut), ülevalt ümardatud, ning lõpeb lühikese kaelaga. Pudelil on vanaaegses stiilis kujundatud ümmargune etikett, millel on vanaaegses stiilis kirillitsas suurte tähtedega sõna СТОЛЬНАЯ ja selle kohal on kolme vene kiriku kupli stiliseeritud kujutis. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja kaubamärk kujutab endast omavahel mõtteliselt seotud ruumilise, sõnalise ja kujutislike elementide kompositsiooni –

ruumilist kombineeritud märki. Ka kaubamärkide sõnalised osad STOLICHNAYA ja S on visuaalselt erinevad, muuhulgas sõnade erineva pikkuse tõttu. Asjaolu, et mõlema sõna algus „stol“ ja „naya“ on samad, ei muuda kaubamärke äravahetamiseni sarnasteks visuaalsuse seisukohalt. Nagu ülal märgitud, tuleb võrrelda ka muid aspekte, mida allpool tehaksegi. Isegi kui tarbija märkaks kaubamärkide esimese ja viimase 4 tähe samasust, arvestades, et kooskõlas Euroopa Kohtu seisukohaga (otsus C-342/97 p 26) on keskmine tarbija eeldatavalt piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas ning arvestades ka seda, et tarbija võib poolte kaubamärke näha mitte kõrvuti ja mitte samal ajahetkel, ei pea kohus tõenäoliseks kaubamärkide segiajamise võimalust tarbija poolt kuna Eesti tarbijale on teada, et Eestis müüakse paljude erinevate tootjate alkohoolseid jooke, eriti viina. Seda teadmist arvestades on tarbija toodet ostes tähelepanelik tegemaks kindlaks, millise tootja toodet ta ostab. Arvestades ülalmärgitud erinevusi, on põhjendatud arvata, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija ei aja kaubamärke segi. Foneetiliselt on kaubamärgid identsed sõnalise osa esimese nelja ja viimase nelja tähe osas. See aga ei muuda neid foneetiliselt äravahetamiseni sarnasteks, kuna hageja kaubamärkide keskmine osa on „ich“, kostja kaubamärgil see puudub. Kostja kaubamärgi sõnaline osa koosnebki vaid kaheksast tähest, mille 4 esimest tähte langevad kokku hageja kaubamärgi esimese nelja esimese tähega ja viimased neli tähte langevad kokku hageja kaubamärgi nelja viimase tähega. Sõnaosa „ich“ hääldub eest keeles tugevalt, mistõttu ongi kaubamärgid foneetiliselt erinevad. Kontseptuaalse sarnasuse ja semantiline sisu kohta märgib kohus järgmist. Hageja kaubamärgid STOLICHNAYA ja STOLITŠNAJA (kirillitsas) eesti keeles tähendust ei oma. Vene keeles tähendavad mõlema pealinna, pealinnalikku. Kostja kaubamärgi sõnalisel osal esimesel osisel STOL on erinevaid tähendusi vene keeles – laud, troon (Vana Venes), kõnekeeles tala, post, valitsus-, valitsemis- ja koos järelliitega grad pealinna (Vene-eeti sõnaraamat, Eesti Keele Instituut, 2000, lk 650-652, toimiku lk 128-130). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et s üheks laialt levinud tähenduseks on „pealinna“. Viidatud sõnaraamatu kohaselt on sõna s võimalik pealinna tähenduses vaid koos järelliitega „-grad“, millel oli vanasti linna tähendus. Seega on sõnade tähendus erinev. Kohtu seisukoht põhineb poolte poolt esitatud erinevate sõnaraamatute väljavõtetest tehtud järeldustel. Valdav osa Eesti elanikkonnast ei tea vene keele arhailisi sõnu. Arvestada tuleb ka sellega, et kostja kaubamärk on ruumiline märk, mis koosneb erikujulisest pudelist, millel on etikett kaubamärgi sõnalise osaga. Etiketil ülemises osas on venekeelne kiri „valmistatud Venemaal“ ja alumises „eriline viin“. Vaidlusaluseid kaubamärke ülalmärgitud seisukohtadest tulenevalt igakülgselt hinnates, leiab kohus, et kostja vaidlusalune kaubamärk ei ole hageja kaubamärkidega äravahetamiseni sarnane ja tähelepanelik ja informeeritud tarbija on võimeline hageja ja kostja tooteid eristama. Asjaolu, et hageja poolt esitatud restoran „Troika“ menüüs on poolte toodetud viinad märgitud kujul „Stolichnaja“ ja „Stolnaja Osobaja“ ei tõenda iseenesest mingit asjas tähtsust omavat asjaolu. Menüüdes kirjutataksegi toitude ja jookide nimetused lühidalt, täiendavat informatsiooni menüüs oleva kohta saab tarbija praktika kohaselt kelnerilt. TUAS-i veebruaris 2007 tehtud 18-74 aastase Eesti elanikkonna küsitlus (lk 28-56) ei tõenda kostja poolt väidetud kaubamärkide segiajamise ohtu usaldusväärselt. Uuringu eesmärgiks ei olnud kostja kaubamärki puutuva tuvastamine (p 1). 2007 Märtsi elanikkonna küsitluse (lk 7189) järeldused põhinevad sõnade STOLICHNAYA ja S võrdlemisel. Nagu ülalmärgitud, on kostja kaubamärk ruumiline, mitte sõnamärk ja vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata kaubamärki kui tervikut, mitte vaid selle sõnalist osa.

Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja esitas ka taotluse KaMS § 7 alusel kaubamärgi STOLICHNAYA üldtuntuse tuvastamiseks. Kuna kohus asub seisukohale, et vaidlusalused kaubamärgid ei ole äravahetamiseni sarnased, puudub vajadus analüüsida hageja kaubamärki STOLICHNAYA üldtuntusse puutuvat problemaatikat. Hagihind on 25000 krooni - üks mittevaraline nõue. Hagi esitamise eest on tasutud riigilõivu RLS § 56 lg 8 alusel 5000 krooni – lk 90 Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.