Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-11-1351
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2011. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo JunolA.en
Kohtuasi
A. I.`i hagi AS VKG Oil vastu töövaidluses
Asja läbivaatamise kuupäev
05. aprill 2011. a
Hagihind Menetlusosalised
Hageja:
A. I. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
AS VKG Oil (RK 10528765, asukoht: Järveküla tee 14, Kohtla-Järve 30328)
Kostja esindaja:
Jätta A. I.`i hagi AS VKG Oil vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja saamata jäänud töötasu nõudes rahuldamata.
Menetluskulud jätta hageja A. I.`i kanda.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
täitma ettevõttes kehtestatud alkoholijoobe tuvastamise korda. Kostja ettevõtte on päästeameti peetava suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimekirjas, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. Suurõnnetuse ohuga ettevõttes on lubamatu alkoholijoobes isiku töötamine. Seetõttu ning vastavuses ettevõttes kehtiva alkoholijoobe tuvastamise korra ning töölepinguseadusega koostas AS G4S turvatöötaja I. V. ettekande saades teavet, et A. I.`il ilmnevad alkoholijoobe tunnused. A. I. toimetati valvepulti asjaolude kontrollimiseks, kus temaga joobe tuvastamise käigus puutusid kokku turvatöötajad I. V., D. K., I. M. ja teised. Tunnistajad I. V. ja D. K. omavad turvatöötaja kutsetunnistust, turvatöötaja kutsestandard näeb ette joobetuvastuse koolitust. Hageja oli väliste tunnuste põhjal vähemalt keskmises alkoholijoobes – hingeõhus tugev alkoholilehk, kõne segane, esines liigutuste koordinatsioonihäireid – hageja tuikus. Hageja keeldus ettevõtte valvepuldis alkotestist, samuti ekspertiisist ning ka alkoholijoobe tuvastamise akti allakirjutamisest. Kostja pidas hageja käitumist ning tunnistajate kogetut piisavaks, et lugeda tõendatuks hageja alkoholijoobes töölolek. Et kostja näol on tegemist suurõnnetuse ohuga ettevõttega, siis ei ole mõistlik kasutada töötaja eelnevat hoiatamist töölepingu ülesütlemise eeldusena, sest töötaja kohustuse rikkumise eriline raskus võib käesoleval ja teisel taolistel puhkudel kaasa tuua ulatusliku katastroofi ning reaalse ohu suure hulga inimeste elule ja tervisele. Tööandjalt ei saa oodata kirjeldatud põhjusel hea usu põhimõtte järgi, et töötaja enam ei riku erilise raskusega oma kohustusi.
öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis. TLS § 88 lg 3 kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus leiab, et käesolevas asjas oli tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda ilma eelnevat hoiatust tegemata TLS § 88 lg 3 alusel. Kohus nõustub kostjaga, et hageja töökohustuse rikkumine – tööl alkoholijoobes viibimine on eriliselt raske rikkumine. Kostja, AS VKG Oil on kantud kemikaaliseaduse alusel Päästeameti poolt peetava suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimekirja (tl 31-33) A kategooria ettevõttena ning kategooria määramise aluseks on mürgised, väga tuleohtlikud, keskkonnaohtlikud kemikaalid. Sellises ettevõttes joobes olekus töökohustuste täitmine võib põhjustada suure õnnetuse, looduskatastroofi ning reaalse ohu suure hulga inimeste elule ja tervisele.
on esitanud kohtule J. I.`i sünnitunnistuse (sündinud xxx. a), samas on hooldusleht antud hoopis haige lapse K. Ž. (sündinud xxx) põetamiseks.
Menetluskulude jaotus
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.