lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-20-11

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 13.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-20-11
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
13.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1702
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 336 lg 2, 3, 4Dokumendi esitamine elektrooniliseltTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 692 lg 2Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-17-15740/108Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.11.20192-14-10190/86Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.09.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-20-11 Tartu, 13. aprill 2011. a

Kohtukoosseis Kohtuasi

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Helve Annoki kaebus kohtutäitur Jane Rumjantseva tegevuse peale; kohtukulude kindlaksmääramise menetlus. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-16041 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Jane Rumjantseva määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Helve Annok (isikukood xxxxxxxxxxx) esindajad Riigikohtus Kohtutäitur Jane Rumjantseva, esindaja vandeadvokaat Gaabriel Tavits Asja läbivaatamise kuupäev 21. märts 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Muuta Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri 2010. a määruse (tsiviilasi nr 2-09-16041) põhjendusi. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Arvata määruskaebuselt 13. jaanuaril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Ringkonnakohus jättis 29. aprilli 2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-16041 avaldaja maakohtus kantud kohtuvälised kulud ja 50% tasutud riigilõivust tema enda kanda. Maakohtus avaldaja tasutud riigilõivust 50% jäeti kohtutäitur J. Rumjantseva kanda ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäeti kohtutäituri kanda.
2.Avaldaja esitas 5. juulil 2010 Tartu Maakohtule menetluskulude hüvitamise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga.
3.Maakohus saatis avalduse koos lisadega kohtutäiturile, kes kohtu määratud tähtajaks avaldusele ei vastanud.
4.Tartu Maakohus mõistis 19. oktoobri 2010. a määrusega kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulu 3500 krooni. Määruse põhjenduste kohaselt määratakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 järgi menetluskulud pärast kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (TsMS § 175 lg 1). Maakohus leidis, et nõustaja kulud vastavad asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale, asja keerukuse astmele ja nõustaja professionaalsetele teadmistele. Arvestades avaldaja esitatud

menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, tegi kohus järelduse, et avaldaja on esitanud menetluskulud põhistatud ulatuses.

5.Kohtutäitur J. Rumjantseva esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu
19.oktoobri 2010 määrus ning teha uus määrus. Kohtutäitur palus arvesse võtta tema 19. juulil 2010 esitatud seisukohad ning jätta hageja avaldus menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas rahuldamata. Ta leidis, et ta saatis maakohtule tähtaegselt oma seisukohad Merli Kesa e-posti aadressile, millelt maakohus saatis hageja avalduse. Sellelt e-posti aadressilt saadetud e-kirjas paluti kinnitust avalduse saamise kohta. Kohtutäitur kinnitas avalduse kättesaamist. Maakohus aktsepteeris seda kinnitust. Maakohus väitis, et M. Kesa oli puhkusel ja seetõttu ei olnud võimalik kohtul kohtutäituri vastuväiteid õigel ajal kätte saada. Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kinnitatud kohtule dokumentide esitamise korra § 5 kohaselt tuleb e-kirjaga kohtule menetlusdokumendi saatmiseks kasutada selleks ettenähtud e-posti aadressi, mis on avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel http://www.just.ee. M. Kesa e-posti aadress on samuti kantud nimetatud e-posti aadresside nimekirja. TsMS § 336 lg 3 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks, kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosaline varem esitanud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Kohtutäitur on varem suhelnud maakohtuga M. Kesa e-posti aadressil. Kuna maakohus on nõustunud menetlusdokumente vastu võtma ka eespool nimetatud aadressil, on kohtutäitur saatnud vastuväited õigel ajal ja õigel eposti aadressil. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 20. detsembri 2010. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. TsMS § 336 lg 2 järgi loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. TsMS § 336 lg 3 kohaselt kehtestab elektroonilise dokumendi kohtule edastamise täpsema korra ja dokumendiformaatidele esitatavad nõuded justiitsminister määrusega. Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 § 5 järgi tuleb e-kirjaga kohtule menetlusdokumendi saatmiseks kasutada selleks ettenähtud e-posti aadressi, mis on avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel. Viljandi kohtumaja puhul on e-posti aadressiks [email protected]. Määruskaebuse esitaja ei saatnud vastuväidet menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele sellele e-posti aadressile, vaid M. Kesa e-posti aadressile. Sellega võttis määruskaebuse esitaja ise riski, et saadetu ei ole TsMS § 336 lg 2 mõttes esitatud tähtaegselt juhul, kui M. Kesa on puhkusel või haige või esineb muu põhjus, mille tõttu ta viibib töökohast eemal. Vastuväite kohaselt on kohtutäitur 500 krooni riigilõivu juba avaldajale tasunud ning seetõttu tuleb jätta avaldus selles osas rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel. Avalduse alusel määratakse kindlaks hüvitatav summa. Juhul kui menetlusosaline on vabatahtlikult tasunud osa hüvitamisele kuuluvast summast, siis seda arvestatakse määruse täitmisel. Seega on maakohus õigesti kohtutäiturilt välja mõistnud 500 krooni riigilõivu avaldaja kasuks. Samuti on maakohus õigesti kohtutäiturilt välja mõistnud 3000 krooni õigusabikulu. Avaldaja kinnituse kohaselt on õigusabikulu kantud kohtumenetluse tõttu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulu, mõistab kohus kulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leidis, et avaldaja kantud õigusabikulu on vajalik ja põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kohtutäitur Jane Rumjantseva esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Kohtutäitur on veendunud, et ta esitas oma vastuväited menetlustähtaegu järgides. Üksnes kohtu töö organiseerimatuse tõttu ei võetud kohtutäituri esitatud vastuväiteid arvesse. Kui kohtutöötaja ei ole tööl, siis seadistab ta oma e-posti niisugusel viisil, et kirja saatja saab viivitamatult vastuse selle kohta, kas kohtuametnik on tööl või mitte. Kohtutäitur ei nõustunud ringkonnakohtu määrusega ka sisuliselt. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta rahuldas kohtukulude suuruse kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses ning miks ta ei arvestanud kohtutäituri vastuväidetega. Avaldaja esitatud arve-kviitung AA4 ei kinnita, et tegemist on õigusabikuludega, mis kanti menetluse tõttu ringkonnakohtus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, kuid TsMS § 692 lg 2 ja § 695 alusel (nende koostoimes) tuleb muuta ringkonnakohtu määruse põhjendusi. Kolleegium nõustub alama astme kohtutega selles, et kohtutäiturilt tuli välja mõista 3500 krooni menetluskulu avaldaja kasuks. Kohtud on aga ekslikult leidnud, et kohtutäitur ei ole vastuväidet avaldaja kohtukulude kindlaksmääramise avaldusele esitanud õigel ajal.
9.Kohtutäitur leiab, et ta esitas vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele õigel ajal. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus edastas kohtutäiturile avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 8. juulil 2010 (tlk 120), paludes vastuväited esitada hiljemalt 19. juuliks 2010. Sellele kirjale on alla kirjutanud kohtuistungi sekretär Merli Kesa, kes on märkinud e-posti aadressiks [email protected] ja palunud e-posti teel saadetud kirja kättesaamise kohta kinnitust. Sellise kinnituse on kohtutäitur saatnud Merli Kesa e-posti aadressile (tlk 121). 19. oktoobril 2010 määras maakohus avaldaja avalduse alusel menetluskulud kindlaks, märkides määruses, et kohtutäitur kohtu määratud tähtajaks maakohtule ei vastanud. Toimikust nähtub, et kohtutäitur on Merli Kesa e-posti aadressile esitanud vastuväited 19. juulil 2010 (tlk 124). Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja kantselei juhataja on 25. oktoobril 2010 kohtutäiturile selgitanud, et kuna Merli Kesa oli

19.juulil 2010 puhkusel ja seejärel haiguslehel, ei olnud tal võimalik dokumenti kantseleile edastada registreerimiseks. Edasi viitab kantseleijuhataja justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega kinnitatud "Kohtule dokumentide edastamise korra" §-le 5 ja TsMS §-le 336, mille järgi loetakse elektrooniline dokument esitatuks kohtule, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi, ja kohtudokumendi edastamiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud e-posti aadressi, mis on avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel. Tartu Ringkonnakohus jättis 20. detsembri 2010. a määrusega kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis TsMS § 336 lõigetele 2 ja 3 tuginedes, et vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele tulnuks esitada ametlikule kohtu e-posti aadressile, mis on avaldatud Justiitsministeeriumi kodulehel. Esitades vastuväited Merli Kesa e-posti aadressil, võttis kohtutäitur riski, et vastuväited ei ole esitatud TsMS § 336 lg 2 mõttes tähtaegselt juhul, kui M. Kesa on puhkusel või haige või esineb muu põhjus, mille tõttu ta viibib töökohast eemal.
10.Kolleegium ringkonnakohtu sellise käsitlusega ei nõustu. On küll õige, et TsMS § 336 lg 2 järgi loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. TsMS § 336 lg 3 järgi kehtestab justiitsminister määrusega elektroonilise dokumendi kohtule edastamise täpsema korra. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus tähelepanuta jätnud TsMS § 336 lg 4, mille järgi võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosaline varem esitanud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Maakohus on avaldaja kohtukulude kindlaksmääramise avalduse edastanud täiturile kirjaga, milles on märgitud kohtuistungi sekretäri e-posti aadress. Samuti on kohus aktsepteerinud kohtutäituri kinnitust avalduse kättesaamise kohta, mis on saadetud just kohtuistungi sekretäri e-posti aadressile. Kuna avalduse kaaskirjast ei nähtu maakohtu märget, et kohtutäituril tuleb vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitada maakohtu üldisele e-posti aadressile (kuhu tuleb saata menetluspost justiitsministri määruse järgi) ja kohus on nõustunud vastu võtma ka teistele aadressidele saadetud dokumente, ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et kuna kohtutäitur ei saatnud vastuväidet menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele sellele e-posti aadressile, vaid kohtuistungi sekretäri omale, ei ole ta vastuväidet tähtaegselt esitanud. Kolleegium leiab, et kui kohus loeb üksnes üldisele e-posti aadressile saadetud menetlusdokumendid esitatuks, siis tuleb avalduste ja teiste menetlusdokumentide edastamise kaaskirjas märkida, millisele e-posti aadressile tuleb menetlusosalisel dokumendid saata. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus valesti leidnud, et kohtutäitur ei vastanud kohtu määratud tähtajaks hageja avaldusele.
11.Kuna kolleegium loeb kohtutäituri vastuväite esitatuks kohtu määratud tähtajaks, siis annab kolleegium hinnangu kohtutäituri vastuväitele menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Kolleegium leiab, et kohtutäituri vastuväited avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ei anna alust

ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Kohtutäitur ei ole vaidlustanud avaldajale osutatud õigusabikulude mahtu, kuid on siiski leidnud, et 500 krooni (pool väljamõistetud riigilõivust) on tal avaldajale juba tasutud. Siinkohal nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et juhul, kui menetlusosaline on vabatahtlikult tasunud osa hüvitamisele kuuluvast summast, siis arvestatakse seda asjaolu määruse täitmisel ning selles osas ei pea jätma avaldust rahuldamata. Põhjendamatu on kohtutäituri väide, et tegemist ei ole õigusabikuludega, mis kanti praeguses menetluses, kuna seda ei kinnita arve-kviitung nr AA4. Asjaolu, et nimetatud arve-kviitung on välja antud 7. juunil 2010, ei välista seda, et õigusabi osutati asja menetluse tõttu ringkonnakohtus. Avaldaja on ise kinnitanud, et ta kandis 3000 krooni suuruse õigusabikulu praeguse kohtumenetluse tõttu ja kolleegiumil ei ole põhjust avaldaja väidetus kahelda. Kohtutäituri vastupidine seisukoht ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks õigusabikulu väljamõistmise osas.

12.Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.