Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
30. märts 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-63821
Tsiviilasi
LO hagi OÜ G vastu töövaidluses
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: LO(isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: MO, XXX; Kostja: OÜ G(registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: RN, XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja: MO Kostja lepinguline esindaja: RN
mitte mingisuguseid rahalisi ega mitterahalisi pretensioone ega nõudmisi ning tsiviilasja nr 2-09-63821 objektiks olev töövaidlus loetakse lõppenuks. 1.4 Hageja ja kostja lepivad kokku, et kompromissi kinnitava määruse tegemise kuupäevast arvates ei esita nad teineteise vastu ka mistahes muid nendevahelise lõppenud töösuhtega seotud pretensioone ega nõudmisi.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 (viis) kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-0963821, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu töölepingu ülesütlemise tuvastamiseks, saamata jäänud palga ja viiviste ning puhkuse kompensatsiooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.05.2008.a töölepingu nr 08/05, mille kohaselt oli töötaja põhipalk 13 000 krooni kuus, millele lisandus lisatasu. 06.08.2009.a saatis kostja hagejale e-kirja teel teate töölepingu lõpetamise kohta, millist hageja pidas seadusele mittevastavaks. Samuti oli kostja ühepoolselt alates 2009.a jaanuarist kehtestanud hageja põhipalgaks 5000 krooni kuus. Kostja on esitanud töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppe, kuid nimetatud dokument ei ole hageja poolt allkirjastatud. Hageja palus kohtul tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisust ning tunnistada kehtetuks töölepingu tingimuste ühepoolne muutmine. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu, viivised töötasu maksmisega viivitamise eest ning puhkuse kompensatsioon. Kohus võttis 23.03.2010.a määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis muuhulgas, et sõlmis hagejaga töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppe, millele hageja kirjutas alla 01.01.2009.a. Nimetatud kokkuleppe kohaselt oli hageja põhipalk 5000 krooni kuus. Kostja esitas kohtule taotluse määrata ekspertiis töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppel kostja allkirja ehtsuse tuvastamiseks. Hageja nõustus nimetatud taotlusega.
27.09.2010.a tegi kohus määruse ekspertiisi määramiseks kohustades kostjat tasuma ekspertiisi tasu määruses kehtestatud ulatuses. 11.11.2010.a ekspertiisi aktiga nr DK-0181-10/3762 tuvastati, et dokumendil ”Töölepingu tingimuste muutmine” kuupäevadega 01.01.2009.a ja 02.01.2009.a on allkirja töötaja LO nimelt tõenäoliselt kirjutanud LO. 28.03.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: Hageja ja kostja lepivad kokku, et käesoleva kompromissiga tsiviilasjas nr. 2-0963821 menetluse lõpetamiseks maksab kostja hagejale viimase poolt näidatud arveldusarvele netosummana 321,62 (kolmsada kakskümmend üks eurot ja kuuskümmend kaks senti) eurot (nimetatud summa vastab 5000 Eesti kroonile). Nimetatud summa tasumine kostja poolt toimub kompromissi kohtu poolt määrusega kinnitamise kuupäeval (määruse teatavaks tegemise kuupäev). Hageja ja kostja kinnitavad mõlemapoolselt, et nii hagejal kui ka kostjal oli alust pöörduda töövaidluskomisjoni, kuid hageja ja kostja lepivad kokku, et käesoleva kompromissi kohtu poolt kinnitamise kuupäevast arvates ei ole neil tsiviilasja nr. 2-09-63821 objektiks oleva töövaidlusega teineteise suhtes mitte mingisuguseid rahalisi ega mitterahalisi pretensioone ega nõudmisi ning eelnimetatud tsiviilasja objektiks olev töövaidlus loetakse lõppenuks. Hageja ja kostja lepivad kokku, et käesoleva kompromissi kohtu poolt kinnitamise kuupäevast arvates ei esita nad teineteise vastu ka mistahes muid nendevahelise lõppenud töösuhtega seotud pretensioone ega nõudmisi. Hageja ja kostja lepivad kokku, et tulenevalt TsMS § 168 lg 3 jäävad nende poolt tsiviilasjas nr. 2-09-63821 kantud menetluskulud poolte endi kanda ja selles osas ei esitata üksteisele käesoleva kompromissi sõlmimise järgselt mingisuguseid täiendavaid pretensioone ega nõudmisi. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud ja allkirjastatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda
ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-09-63821 kantud menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.