lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-6-11

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 29.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-6-11
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
29.03.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1887
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 82 lg 1, 2Töölepingust taganemise keeldITVS § 24 lg 2, 4TsMS § 405LihtmenetlusITVS § 25 lg 1TLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajalTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (32)

lahend.ee
2-25-102648/42Pärnu Maakohus Paide kohtumaja20.02.20262-21-3824/62Viru Maakohus Rakvere kohtumaja14.02.20242-17-16221/87Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.11.20192-17-13363/52Riigikohtu tsiviilkolleegium10.04.20192-16-16904/56Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja07.11.20172-16-12281/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.09.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-6-11 Tartu, 29. märts 2011. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu Aleksei Zuiko hagi OÜ Ingermika vastu 21 000 krooni saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-40167 Osaühingu Ingermika määruskaebus Hageja Aleksei Zuiko (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Edith Sassian Kostja osaühing Ingermika (registrikood 10706787), esindaja vandeadvokaat Asko Pohla 28. veebruar 2011. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-40167. Saata asi samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Osaühingule Ingermika 2. novembril 2010 kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).
4.
2-17-750/31
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
09.06.2017
2-16-12281/11Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja17.03.2017
2-16-5559/23Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus04.11.2016
2-15-18673/18Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja31.03.2016
2-15-15916/10Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja31.03.2016
2-15-8961/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.12.2015
2-14-60715/22Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja16.10.2015
3-2-1-176-14Riigikohus04.03.2015
2-14-56309/17Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja02.03.2015
2-14-60308/16Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja30.01.2015
2-14-52148/27Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.01.2015
2-14-52542/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja19.11.2014
3-2-1-79-14Riigikohus15.10.2014
2-13-17344/26Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja09.01.2014
2-12-23148/51Tallinna Ringkonnakohus20.11.2013
2-12-19785/32Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus11.02.2013
2-12-23148/33Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus05.02.2013
2-12-1753/63Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.01.2013
2-11-56815/9Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja07.03.2012
2-11-18992/9Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus06.02.2012
2-11-2799/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval07.11.2011
2-10-15098/18Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.10.2011
2-10-44839/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval11.08.2011
3-2-1-44-11Riigikohus07.06.2011
Määrata ADVOKAADIBÜROO EDITH SASSIAN & KO OSAÜHINGULE riigieelarvest makstavaks tasuks Aleksei Zuikole kassatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot 6 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aleksei Zuiko (hageja) esitas 28. aprillil 2009 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile (töövaidluskomisjon) osaühingu Ingermika (kostja) vastu avalduse, milles palus kostjalt välja mõista Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 82 alusel 21 000 krooni ja palga maksmisega viivitamise eest 300 krooni viivist. Avalduse kohaselt sõlmisid pooled 16. märtsil 2009 töölepingu. Töölepingu järgi pidi kostja maksma hagejale töötasu 10. aprilliks 2009, kuid maksis selle 14. aprillil 2009. 13. aprillil 2009 teatas ettevõtte direktor Galina Tevet hagejale, et ta on töölt lahti lastud, põhjendades seda asjaoluga, et hageja on kohustatud ületunde tegema. Kostja ei andnud järgnevatel päevadel hagejale tööraamatut, lõpparvet ega vallandamisakti. 21. aprillil tahtis G. Tevet töölepingu lõpetada 14. aprilli 2009 kuupäevaga, millest hageja keeldus.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 16. juuli 2009. a otsusega avalduse, luges poolte töölepingu lõppenuks töötaja algatusel TLS § 82 alusel 27. aprillil 2009, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 21 000 krooni ja viivise palga maksmisega viivitamise eest 300 krooni.
3.Kostja esitas Harju Maakohtule 14. augustil 2009 taotluse hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja palus jätta hageja nõude 21 000 krooni

saamiseks rahuldamata. Taotluse kohaselt asus hageja 16. märtsil 2009 neljakuulise katseajaga kostja tehasesse tööle. Aprilli esimesel poolel rikkus hageja neljal korral jämedalt töökorda: 2. aprillil 2009 ei ilmunud tööle,

8.aprillil 2009 hilines tööle, 9. aprillil 2009 lahkus loata töökohalt kell 15.00 ja 10. aprillil 2009 hilines tööle. Hageja töös esines praak konteineri ML 35 m3 keevitamisel. Tulenevalt eeltoodust lõpetas kostja juhatuse liige G. Tevet alates 14. aprillist 2009 hagejaga töösuhte katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu TLS § 86 p 5 alusel. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses on õige ainult see, et kostja hilines palga maksmisega kolm päeva.
4.Harju Maakohus rahuldas 7. septembri 2010. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 21 000 krooni. Maakohus leidis, et kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse osas, milles rahuldati hageja nõue hüvitise saamiseks ja mõisteti kostjalt hageja kasuks hüvitisena välja kahe kuu keskmine palk 21 000 krooni. Kostja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust osas, milles töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse ja luges töölepingu lõppenuks töötaja algatusel TLS § 82 alusel, samuti palga maksmisega viivitamise eest 300 krooni suuruse viivise nõudes. Seega selles osas töövaidluskomisjoni otsus jõustus. TLS § 82 lg 2 kohaselt, kui tööleping on lõpetatud TLS § 82 alusel, siis maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Hageja nõuab hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kuna töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, mille kohaselt tööleping loeti lõppenuks hageja algatusel 27. aprillil 2009 TLS § 82 alusel, on kostjal TLS § 82 lg 2 kohaselt kohustus maksta hagejale hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kostja hiljem esitatud vastuväited töölepingu lõpetamise muude aluste ja aja kohta on alusetud ja põhjendamatud.
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. oktoobri 2010. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohus leidis, et tegemist on lihtmenetluses menetletava hagiga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus saab apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt valesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.

Praeguses asjas ei esine aluseid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt valesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Seega ei ole ringkonnakohtul alust apellatsioonkaebust menetlusse võtta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja saata asi ringkonnakohtule menetlusse võtmiseks. Kostja leiab, et ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus ei kohaldanud valesti materiaal- või menetlusõiguse normi ega hinnanud valesti tõendeid, on vale. Ringkonnakohus ei ole maakohtu otsust sisuliselt hinnanud. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on ekslikult järeldanud, et hageja palus töövaidluskomisjonile esitatud avalduses lugeda tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel. Hageja avalduses sellist nõuet ei olnud. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et tööleping lõpetati tööandja algatusel 14. aprillil 2009 TLS § 86 p 5 alusel. Seetõttu ei saanud hageja hiljem töölepingut TLS § 82 alusel lõpetada, vaid ta oleks pidanud töölepingu lõpetamise vaidlustama. Töölepingu lõpetamist 14. aprillil 2009 on kinnitanud ka hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduses. Vale on ka maakohtu seisukoht, et kostja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust osas, milles loeti tööleping lõppenuks töötaja algatusel. Maakohtule esitatud taotluses märkis kostja, et nõustub hageja avalduses vaid sellega, et kostja hilines palga maksmisega kolm päeva. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 25 lg 1 teise lause kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kuna hüvitise maksmise kohustus on otseselt seotud töölepingu lõpetamisega TLS § 82 alusel, ei ole töövaidluskomisjoni otsus selles osas jõustunud.
8.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegiumi arvates tuleb ringkonnakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ning kostja apellatsioonkaebus tuleb saata samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Kolleegium nõustub esmalt ringkonnakohtuga, et tegemist on asjaga, mida maakohus saab TsMS § 405 alusel lahendada lihtsustatud korras (nn lihtmenetlusena). Hageja nõue on varaline ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Seejuures ei ole tähtis, kas maakohus ka tegelikult tegi üldises menetluskorras mingeid lihtsustusi. Lähemalt on kolleegium käsitlenud selliste asjade menetlemise põhimõtteid oma 6. aprilli 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10.
11.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga ka selles, et TsMS § 637 lg 21 järgi võib ringkonnakohus jätta varalise nõudega asjas, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba otsuse edasikaebamiseks. Seda eeldusel, et maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel

küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas. Selliselt lahendab ringkonnakohus väikese hagihinnaga varalises vaidluses apellatsioonkaebuse juba menetlusse võtmise staadiumis sisuliselt (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, p 15). Selle otsustuse õigsust saab omakorda kontrollida Riigikohus, lahendades määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

12.Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga selles, et praeguses asjas võis ringkonnakohus jätta apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata. Kolleegium leiab, et maakohus on asja lahendamisel selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ning sellest tulenevalt selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning need rikkumised võisid kaasa tuua asja ebaõige lahenduse. Seega ei ole täidetud TsMS § 637 lg-s 21 toodud eeldused, et ringkonnakohus võiks selle sätte alusel apellatsioonkaebuse jätta menetlusse võtmata.
13.Pooled vaidlevad praeguses asjas selle üle, kas hagejal on õigus saada kostjalt hüvitist TLS § 82 lg 2 alusel. Seejuures on oluline ka see, kas ja millises osas on jõustunud selles vaidluses töövaidluskomisjoni otsus. Maakohus leidis, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, milles loeti tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 82 alusel. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Praeguses asjas pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni hageja. Töövaidluskomisjon hageja avalduse ka rahuldas. Töövaidluskomisjonis kaotanud kostja esitas ITVS § 24 lg 4 alusel kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sellest sättest tuleneb, et kohus ei kontrolli mitte töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Seda kinnitab ka ITVS § 24 lg 2, mille kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Sellises olukorras saab rääkida töövaidluskomisjoni otsuse osalisest jõustumisest ITVS § 25 lg 1 teise lause mõttes üksnes osas, mis ei ole seotud nende hageja esitatud nõuetega, mille läbivaatamist kohtus kostja soovib. Kostja palus kohtule esitatud taotluses jätta hageja nõue 21 000 krooni saamiseks rahuldamata. Hageja selle nõude aluseks on väide, et hageja on töölepingu TLS § 82 lg 1 alusel tööandja lepingurikkumise tõttu lõpetanud. Seega on hageja kohtumenetluses lahendatav nõue otseselt seotud selle alusega, millisel pooltevaheline tööleping lõpetati. Järelikult ei saa pidada töövaidluskomisjoni otsust jõustunuks osas, milles töövaidluskomisjon luges poolte töölepingu lõppenuks töötaja algatusel TLS § 82 alusel.
14.Kuivõrd maakohus lähtus ekslikust seisukohast, et töövaidluskomisjoni otsus on osaliselt jõustunud, jättis maakohus sisuliselt hinnangu andmata sellele, millisel alusel tööleping lõppes. Selline rikkumine võis oluliselt mõjutada maakohtu lahendi õigsust. Asi tuleb menetlusse võtmise otsustamiseks saata tagasi ringkonnakohtule, kus tuleb kontrollida ka muid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eeldusi ja lahendada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimus.
15.Praeguses asjas on võimalik hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest, mis vaadatakse kostja taotlusel läbi hagina, välja lugeda kaks raha maksmisele suunatud nõuet. Nõuet lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel sealt selgelt ei nähtu. Kolleegium märgib, et sellises olukorras on see, mille alusel tööleping lõpetati, hagi aluseks olev asjaolu ning kohus ega töövaidluskomisjon

ei tohi selle kohta seisukohta võtta otsuse resolutsioonis. Kohtuotsuse resolutsioonis tuleb töölepingu lõppemise aluse kohta võtta seisukoht, kui on esitatud sellise nõudega tuvastushagi TsMS § 368 lg 1 järgi. Seega praeguses asjas ei tule kohtuotsuse resolutsiooni märkida seda, millisel alusel tööleping lõppes, vaid kohtu seisukoht ja põhjendused selle kohta peavad sisalduma otsuse põhjendavas osas.

16.Harju Maakohus andis 31. märtsi 2010. a määrusega hagejale riigi õigusabi tema esindamiseks kohtumenetluses. Hageja esindaja esitas 17. veebruaril 2011 Riigikohtule taotluse, milles palus hüvitada riigieelarvest tasu hagejale kassatsiooniastmes osutatud õigusabi eest. Taotluse kohaselt osutas esindaja hagejale õigusabi 6 pooltundi (1 pooltund nõupidamiseks hagejaga ja 5 pooltundi kostja määruskaebuse ja selle lisadega tutvumiseks, kohtupraktika ja seadusandluse analüüsiks, määruskaebusele vastuse koostamiseks ja Riigikohtule edastamiseks), mille eest on ette nähtud tasu 95 eurot 88 senti. Koos käibemaksuga palus esindaja määrata hüvitatavaks summaks 115 eurot 6 senti. Kolleegium leiab, et hageja esindaja esitatud taotlus tuleb rahuldada. Advokatuuri juhatuse määruse "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (kord) p 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 15 eurot 98 senti iga poole tunni kohta. Korra p 2 kohaselt, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamise kuludele käibemaks. Kolleegiumi arvates on taotluses märgitud ajakulu põhjendatud. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab riigi õigusabi seaduse § 24 lg 1 ja korra p 13 järgi välja Eesti Advokatuur.
17.Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Lea Laarmaa, Ants Kull, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.