Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-180-10 Tartu, 28. märts 2011. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu OÜ Ten hagi OÜ Eldon vastu 832 880 krooni suuruse kahjuhüvitise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-52981 OÜ Ten kassatsioonkaebus 53 230 eurot 73 senti (832 880 krooni) OÜ Ten (registrikood 10286084), esindaja vandeadvokaat Alar Urm OÜ Eldon (registrikood 10162034), esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen 28. veebruar 2011, kirjalik menetlus
on hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses keskküttekatla ebakvaliteetse paigaldamisega kostja poolt. Kostja oleks pidanud asjatundjana igal juhul mõistma, et uus ja vana katel erinevad teineteisest niivõrd, et allesjäävat viimatoru tuleb täiendavalt isoleerida.
Kostja täitis töövõtulepinguga võetud kohustused. Ta ei ole rikkunud kontrollimiskohustust. VÕS § 641 lg 3 kohaselt vabaneb töövõtja tellija juhisest või kolmanda isiku puudulikust eeltööst tingitud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral vastutusest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et on juhiste või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud. Seega pidi kostja kontrollima, kas olemasolev viimatoru on sobilik keskküttekatla ühendamiseks ja ohutuks toimimiseks. Töövõtulepingu esemeks oli keskküttekatla ühendamine viimatoruga. Olemasolev viimatoru oli hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt paigaldanud eelmine omanik. Hageja oli olnud hoone omanik kolm aastat. Eelmise omaniku paigaldatud keskküttekatelt oli köetud kaheksa aastat. Hagejale teadaolevalt paigaldati keskküttekatel ja viimatoru ühel ajal. Tööde tegemise ajal ei pidanud hageja ega kostja vajalikuks vahetada vana viimatoru uue vastu. Pärast vanade seadmete demontaaži tegi hageja ise katlaruumis krohvimis- ja valgendamistöid. Kostja ei näinud töö üheski faasis seina ja lae taha, kus paiknes viimatoru ja tellistest korstna ühenduskoht viimatoruga. Kostjale oli kogu tööde tegemise ajal nähtav vaid viimatoru ja keskküttekatla ühenduskoht ning kostja ei pidanud kontrollima viimatoru ja korstna ühenduskohta lae ning seina taga. Tunnistaja ütluste kohaselt oli katlamaja lagi päästeameti nõuete kohaselt ehitatud ja kaetud mineriitplaadiga, mis on tulekindel. Vahelaed olid isoleeritud tulekindla barokkvillaga. Kostjal ei pidanud tekkima kahtlust, et lae ja seina taga olevad ühendused ei ole mingil põhjusel tehtud korrektselt. Kontrollikohustus ei saa olla piiramatu. Omanikul on ehitusseaduse § 29 järgi kohustus tagada ehitise korrashoid ja vastavus tuleohutusnõuetele. Kuna keskküttekatelt oli köetud juba kaheksa aastat, ei pidanud kostjal tekkima kahtlust, et varem tehtud tööd, sh lae ja seina taga paiknevad korstna osad ning ühendused korstnaga, ei vasta tuleohutusnõuetele. Katla ühendamine viimatoruga kulges tõrgeteta. Viimatoru ei nihkunud paigast ning hageja esindaja väited, et kostja nihutas viimatoru jõuga paigast selle keskküttekatlaga ühendamise eesmärgil, ei vasta tegelikele asjaoludele. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tulekahju tekkepõhjus ei ole seotud kostja tegevusega. Kostja ei ühendanud viimatoru korstnaga ning tal ei lasunud kohustust kontrollida lae ja seina taga varem tehtud tööde vastavust tuleohutusnõuetele. Kohus tuvastas vaatluse käigus, et korstna tellistest välisseinas on kahe telliserea kõrgune avaus, telliskivide puudumine korstna välisseinast ei ole seotud kostja tegevusega. Põhjuslikku seost kostja tegevuse ja tulekahju tekkepõhjuste vahel ei ole.
kivist korstnat, oli olemas enne, kui kostja asus töid tegema, kostja seda välja ei vahetanud. Pooltevahelise töölepingu kohaselt ei pidanudki kostja uut viimatoru paigaldama, vaid ühendama keskküttekatla vana viimatoru külge. Suulist töövõtulepingut sõlmides ei lepitud kokku konkreetsetes töödes, mida kostja katlaseadmeid vahetades pidi tegema. Enne tulekahju varjas vahelagi kivist korstnajalga, nii et viimatoru ühendust korstnaga kostja töid tegema asudes ega neid tehes ei näinud. Asjaolu, et kostja oleks uut keskküttekatelt paigaldades liigutanud olemasolevat viimatoru selliselt, et see ei ulatunud enam korstna tellistest välisseinani, ei ole hageja tõendanud. Maakohus tuvastas otsuses kohapeal toimunud vaatlusel nähtule tuginedes, et viimatoru ja seina ühenduskohas ei olnud viimatoru ümbert krohvi pudenenud. Hageja esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kuidas mõjutati uue katla paigaldustööde käigus olemasoleva viimatoru asendit.
esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kohtud ei ole kolleegiumi arvates eelnimetatud asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme.
mittevastavusele tugineda. Lepingu kõrvalkohustuste rikkumisest võib tuleneda kahju hüvitamise kohustus ka juhul, kui pool on lepingu põhikohustuse täitnud nõuetekohaselt. Hageja nõue hüvitada kahju sellest tulenevalt, et kostja rikkus lepingulist teavitamiskohustust paigaldatud keskküttekatla kasutamise võimaliku ohtlikkuse osas, ei ole praegusel juhul seotud kostja lepingulise põhikohustuse nõuetekohase täitmisega. Sellest tulenevalt ei olnud hagejal ka kostja teavitamise kohustust VÕS § 644 lg 3 järgi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.