Tsiviilasi nr: 2-10-36549
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.03.2011. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-36549
Tsiviilasi
VVAOÜ hagi AL, AL, AAL, KKja AL vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes
Tsiviilasja hind
7669 eurot Hageja: VVAOÜ (registrikood: Peterburi tee 46, Tallinn 11415);
Menetlusosalised ja nende esindajad
11246833,
aadress:
Hageja esindaja: Marko Jaani (Bene Est Law Office OÜ, Narva mnt 13 A, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja 1: AL(isikukood: XXX; elukoht: XXX); Kostja 2: AL (isikukood: XXX; elukoht: XXX); Kostja 3: AAL (isikukood: XXX; elukoht: XXX); Kostja 4: KK(isikukood: XXX: elukoht: XXX); Kostja 5: AL (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
03.02.2011
1(3)
Tsiviilasi nr: 2-10-36549
Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu asukohaga XXX. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 13.11.2009 eluruumi üürileping tähtajaga kuni 13.05.2010. Eluruumi kasutavad kostjad ühiselt. 12.05.2010 edastas hageja kostjale 1 teate, et ei soovi üürilepingut pikendada ja palub valduse vabastada hiljemalt 21.05.2010. Hageja palub kostjate valdusest välja mõista kinnistu asukohaga XXX ja valduse vabastamisest keeldumise korral tõsta kostjad koos neile kuuluva varaga eluruumist välja. Kostja seisukohad Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Kostja selgitab vastuses pooltevaheliste ärisuhete tausta. Selgituse kohaselt on kostja 1 laenanud hagejalt või hagejaga seotud isikutelt erineval ajal erinevaid summasid. Laenulepingutest tulenevate võlgnevuste katteks müüdi täitemenetluses kostjale kuulunud elamu ja kostjad säilitasid õiguse elamut kasutada kostja ja hageja vahel sõlmitud üürilepingu alusel. Pärast seda on kostja pidevalt püüdnud erinevatelt isikutelt laenu saada, et kodu välja osta. Kostja 1 on olnud pidevalt ühenduses ka hageja juhatuse liikme O , kuid hr O ei ole öelnud, et kostjaid oleks teavitatud väljatõstmisest.
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hagejale kuulub hagejale kinnistu asukohaga XXX. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 13.11.2009 eluruumi üürileping tähtajaga kuni 13.05.2010. Eluruumi kasutavad kostjad ühiselt. Vastavalt VÕS § 309 lg 1 tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Vastavalt VÕS § 310 lg 1 kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Vastavalt VÕS § 334 lg 1 üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürilepingu tähtaeg saabus lepingu kohaselt 13.05.2010. Hageja teatisest (tl 7) nähtub, et hageja teatas 12.05.2010 kostjale 1, et ei soovi üürisuhte jätkumist. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja teate kostjale tähitud kirjaga kostja aadressil. Kuna kostja on märgitud aadressi järjepidevalt kasutanud, siis võib arvata, et kostja sai teate kätte enne kahe nädala möödumist üürilepingu tähtajast. Kuivõrd üürileping on lõppenud, on kostjad kohustatud eluruumi hagejale välja andma. Asjaolu, et hageja ja kostja pärast üürilepingu tähtaja saabumist pidasid läbirääkimisi kinnistu välja ostmiseks, ei muuda üürilepingu lõppemist tagasiulatuvalt tühiseks ega loo uut üürilepingut. Kohus märgib, et isegi juhul, kui üürileping oleks muutnud tähtajatuks tulenevalt ruumide edasi kasutamisest või hageja käitumisest pärast tähtaja saabumist, siis on hageja hagiavalduse esitamisega väljendanud ühemõttelist soovi üürisuhe lõpetada ning seetõttu oleks üürileping lõppenud kolm kuud pärast hagiavalduse kostjale kätte toimetamist VÕS § 312 lg 1 järgi seoses tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemisega. Hagiavaldus toimetati kostjale 1 kätte 17.09.2010, seega lõppes lepingu igal juhul hiljemalt 17.12.2010. Kohus jätab tähelepanuta kostja täiendava vastuväite 28.02.2011 TsMS § 66 alusel, kuivõrd see on esitatud pärast asja arutamise lõppemist. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse asja arutamise uuendamiseks. Kohus jätab arvestamata kostja vastusele lisatud tõendid, kuivõrd tõendid ei ole asjakohased. 2(3)
Tsiviilasi nr: 2-10-36549 Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi täielikult, seega jäävad menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.
Peeter Pällin Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.