lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-162-10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 04.02.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-162-10
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
04.02.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1560
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 149 lg 4, 8Kautsjoni tasumine ja tagastamineTMS § 221Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 122Tsiviilasja hindTsMS § 125Tuvastushagi hindTsMS § 139 lg 3RiigilõivTsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 442 lg 2Otsuse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (10)

lahend.ee
2-18-12028/33Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.05.20202-18-12028/31Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.02.20202-14-60868/33Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja15.06.20162-14-54878/17Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja25.08.20152-12-44759/48Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja04.02.20152-10-37118/72Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.09.2014

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS LANDESTE10365978(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-162-10 Tartu, 4. veebruar 2011. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu AS-i LANDESTE hagi alusel AS-i SLAIDER (likvideerimisel) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis menetluskulude kindlaksmääramine Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-11613 AS-i LANDESTE määruskaebus Hageja AS LANDESTE (registrikood 10365978), esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Kostja AS SLAIDER (likvideerimisel) (registrikood 10379408) 10. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-11613 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada AS-i LANDESTE määruskaebuselt 11. oktoobril 2010. a tasutud kassatsioonikautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
2-13-41442/24
Tallinna Ringkonnakohus
18.07.2014
2-14-49/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.07.2014
3-2-1-112-11Riigikohus23.11.2011
2-09-46414/31Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja14.04.2011
1.AS LANDESTE (hageja) esitas 15. mail 2006 hagi AS-i SLAIDER (kostja) vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel. Harju Maakohus rahuldas
8.jaanuari 2008. a otsusega hagi ja jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. novembri 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
2.28. jaanuaril 2009 esitas hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, märkides menetluskuludena riigilõivu 1000 krooni ja õigusabikulud 52 800 krooni.
3.Kostja vaidles hageja avaldusele vastu. Hageja esitatud menetluskulude arvestus ei ole selge. Hageja on esitanud menetluskuludena kohtumenetlusega mitteseotud kulusid, samuti põhjendamatuid ning tarbetuid kulusid. Hageja esitatud kulud on ebamõistlikult suured, arvestades vaidluse sisu ja mahtu.
4.Harju Maakohus mõistis 3. juuni 2010. a määrusega kostjalt hageja menetluskulude katteks välja kokku 6000 krooni, sh 1000 krooni tasutud riigilõivu ja 5000 krooni esindaja kulu hüvitamiseks. Hageja menetluskulud koosnevad 1000 krooni suurusest riigilõivust ja 52 800 krooni suurusest õigusabikulust. Pooled ei vaidle 1000 krooni suuruse riigilõivu hüvitamise üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus on TsMS § 175 alusel kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Praegusel juhul said nii hageja kui ka kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306. Väljamõistetavad piirmäärad on seatud sõltuvusse tsiviilasja hinnast. TsMS § 122 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind või hagita asja hind. Hageja ei ole 15. mai 2006. a hagiavaldusse märkinud hagi ehk tsiviilasja hinda. TsMS § 139 lg 3 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 1 (hagiavalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestavad, et riigilõivu tasutakse sõltuvalt tsiviilasja hinnast. Hageja tasus riigilõivu 1000 krooni. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisast 2, kus on ära toodud riigilõivu määrad tsiviilasja hinnalt, nähtub, et sellises suuruses riigilõivu tuli tasuda 15 000 krooni suuruse hinnaga tsiviilasjas. Määruse nr 306 järgi on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär juhul, kui tsiviilasja hind on kuni 15 000 krooni, maksimaalselt 5000 krooni. Hageja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruseks on 5000 krooni: Lisaks sellele peab kostja hagejale hüvitama 1000 krooni riigilõivu.

5.Hageja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna tasutud on 1000 krooni suurune riigilõiv, on hagihinnaks 15 000 krooni ning sellest hagihinnast tuleb juhinduda õigusabikulude piirmäärade kindlaksmääramisel. Hageja tasus täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagiavalduselt riigilõivu 1000 krooni kui mittevaraliselt haginõudelt. TsMS § 125 esimese lause kohaselt määratakse tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagide puhul on hagihinna määramisel olnud kohtud erinevatel seisukohtadel ning mitmed kohtud on varem sellise hagi hinna määranud kui mittevaralise hagi puhul. Sellest seisukohast juhindus ka hageja hagiavalduse esitamisel. Riigikohus on 17. detsembri 2007. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1101-07 märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma täitedokumendis märgitud summat. Selle summa järgi määratakse kindlaks ka hagihind ja tasutav riigilõiv. Seega on praeguseks selgunud ka Riigikohtu seisukoht, et täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi puhul on hagihinnaks täitedokumendis märgitud summa. Praegusel juhul oli vaidlusaluseks täitedokumendiks hüpoteegi seadmise leping ning järelikult hagihinnaks on hüpoteegisumma, milleks on 1 600 000 krooni, ning sellisel juhul on hüvitatavate õigusabikulude piirmääraks 190 000 krooni.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. septembri 2010. a otsusega maakohtu määruse muutmata. Hageja väited selle kohta, et menetluskulude väljamõistmisel peaks kohus lähtuma hüpoteegisummast, mis oleks pidanud olema hagihinnaks, ei ole asjakohased. 15. mail 2006

maakohtusse esitatud hagilt riigilõivu tasudes lähtus hageja ise eeldusest, et tegemist on mittevaralise hagiga, samuti kostja, kaevates apellatsiooni korras maakohtu otsuse peale edasi, tasus kaebuselt riigilõivu sama palju ning hageja riigilõivu suurust ei vaidlustanud. Vaidluse lahendamise ajal lähtusid nii menetlusosalised kui ka kohtud eeldusest, et tegemist on mittevaralise hagiga ning lugesid õigeks 1000 krooni suuruse riigilõivu. Asjaolu, et praeguseks on selgunud Riigikohtu seisukoht, mille järgi on täitemenetluse lubamatuks tunnistamisel hagi puhul hagi hinnaks täitedokumendis märgitud summa, ei saa muuta juba lahendatud tsiviilasja hinda menetluskulude väljamõistmiseks menetlusosalise soovitud suunas. Menetluse kestel said menetlusosalised ette näha kulude kindlaksmääramist mittevaralise hagi alusel, mille puhul eeldati, et hagihinnaks on 15 000 krooni. Maakohus lähtus õigesti menetluskulude väljamõistmisel piirmääradest, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu määrus osas, millega jäeti hageja avaldus rahuldamata, ning rahuldada täielikult hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Hageja tasus täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagiavalduselt riigilõivu kui mittevaraliselt haginõudelt. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagide puhul on hagi hinna määramisel olnud kohtud erinevatel seisukohtadel ning mitmed kohtud on sellise hagi hinna määranud kui mittevaralise hagi korral. Sellisest seisukohast lähtus ka hageja hagiavalduse esitamisel. Riigikohtu 17. detsembri 2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 antud juhiste kohaselt, on täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagis hagihinnaks täitedokumendis märgitud summa. Praegusel juhul on hagihinnaks 1 600 000 krooni. Tasutud riigilõivu suuruse alusel ei määrata hagihinda, vaid hagihinna määramisel tuleb lähtuda TsMS § 125 esimesest lausest, mille alusel määratakse tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kuna praeguses vaidluses on hagihinnaks 1 600 000 krooni, on kohtud põhjendamatult lähtunud 15 000-kroonise hagihinna õigusabikulu piirmäärast. 1 600 000 krooni suuruse hagihinna korral on hüvitatavate õigusabikulude piirmääraks 190 000 krooni.
9.Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole võimalik hagihinda ümber vaadata. Kostja jääb oma varem avaldatud seisukoha juurde hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse suhtes. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, et taotletav õigusabikulude suurus vastab tegelikult osutatud õigusabi mahule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 701 lg 3 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Kolleegiumi arvates on kohtud õigesti lähtunud menetluskulude väljamõistmisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradest, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306. Kolleegium on varasemates lahendites korduvalt väljendanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt Riigikohtu 15. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-187-09, p 15)
12.Samas ei nõustu kolleegium sellega, et hageja menetluskulude katteks on kohtud kostjalt välja mõistnud üksnes 6000 krooni. Kohtud lähtusid sellest, et kuna hageja ei ole hagiavalduses märkinud tsiviilasja hinda ning on maksnud riigilõivu 1000 krooni, tuleb asuda seisukohale, et hagihinnaks on 15 000 krooni tulenevalt riigilõivu seaduse lisast 2, mis sätestas riigilõivu määrad hagiavalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses. Kolleegium kohtute sellise käsitlusega ei nõustu. Hageja esitas 15. mail 2006 hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. Hageja on määruskaebuses õigesti leidnud, et tasutud riigilõivu suuruse alusel ei saa määrata hagihinda. Hagihinna määramisel tuleb praegusel juhul lähtuda TsMS § 125 esimesest lausest, mille kohaselt määratakse tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Praegusel juhul tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 krooni. Kostja tasus sama palju apellatsioonkaebuse esitamisel. Kohtud otsustesse hagihinda ei märkinud. See, et kohtud on eksinud tasumisele kuulunud riigilõivu suuruse osas, ei anna alust võtta ekslikult tasutud riigilõiv aluseks tsiviilasja hinna kindlakstegemisel kohtukulude kindlaksmääramise menetluses. Kolleegium on selgitanud, et täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagis on eeldatavaks hagihinnaks täitedokumendis märgitud summa (vt Riigikohtu 17. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07).
13.Kolleegium on korduvalt rõhutanud hagihinna otsuses märkimise olulisust, kuna selle järgi ei arvutata üksnes riigilõivu, vaid ka teiselt poolelt väljamõistetavat esindajatasu (vt ka Riigikohtu 20. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06, p 49; 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-173-10, p 60). Samas TsMS § 442 lg 2 p 51, mis sätestab tsiviilasja hinna märkimise kohustuslikkuse kohtuotsuses, jõustus 1. jaanuaril 2009, seega pärast maakohtu ja ringkonnakohtu otsuse tegemist selles asjas.
14.Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel määrata hagejale hüvitatavate õigusabikulude suurus, lähtudes hagi tegelikust hinnast.
15.Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
16.Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Hagejal tuleb TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatada, kellele ja millisele kontole tuleb kautsjon tagastada. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.