Tsiviilasi nr 2-10-31149
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-31149
Tsiviilasi
Placet Group OÜ hagi Axxx Kxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
2000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Placet Group OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht Tartu mnt 14 Tallinn 10117); esindaja: Fred Sooläte, ITM Inkasso OÜ (registrikood xxxxxxxxxxxsukoht Tartu mnt 14 Tallinn 10117, e-post: [email protected]); Kostja: Axxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
28. detsember 2010.a
Placet Group OÜ hagi Axxx Kxxx vastu rahuldada. Mõista välja Axxx Kxxxxxx Placet Group OÜ kasuks 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot 65 senti (4000 krooni) võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on 19.06.2007.a sõlmitud laenulepingust tulenev põhiosa võlgnevus 127,82 eurot, intress 38,35 eurot ja põhiosa viivis 89,48 eurot. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Axxx Kxxx kanda. Mõista välja Axxx Kxxxxxx Placet Group OÜ-i kasuks 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 21 senti (2100 krooni) menetluskulude katteks. Menetluskulude summast on 63,91 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 63,91 eurot hageja õigusabikulu ning 6,39 eurot kohtukutse avaldamise eest väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ tasutud riigilõiv.
1 (3)
Mõista välja Axxx Kxxxxxx 3 (kolm) eurot 44 senti (53,90 krooni) riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna. Menetlusdokumentide väljastamise kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), viitenumber 2800049874, selgitusse märkida „Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 2-10-31149, Axxx Kxxx, menetlusdokumentide väljastamise kulu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus ( lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Placet Group OÜ esitas 30.06.2010.a kohtule hagiavalduse Axxx Kxxx vastu võlgnevuse 2000 krooni, intressi 600 krooni ja viivise 1400 krooni nõudes. Kostjat teavitati kohtuistungi toimumisest kohtukutse avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, kuna hagejale teadaolevatesse kostja elukohtadesse saadetud hagimaterjale ei õnnestunud postiasutusel kätte toimetada ning need tagastati kohtule. Aadressidele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud materjalid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Hageja taotles menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist ning tasus 20.11.2010.a riigilõivu 100 krooni. Kohus avaldas 23.11.2010.a TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kohtukutse 28.12.2010.a kohtuistungiks väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 410 võimalikest õiguslikest tagajärgedest kohtuistungile mitteilmumise korral. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus kohtukutse avalikult kättetoimetatuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teatanud ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Hageja praegune elukoht (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) selgus pärast kohtuistungi toimumist. Hageja esindaja esitas 27.12.2010.a kohtule taotluse asja lahendamiseks hageja esindaja osavõtuta. Hageja esindaja jäi taotluses hagiavalduses toodud nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni, hageja õigusabikulud 1000 krooni ning kohtukutse avaldamise eest väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ tasutud riigilõiv 100 krooni.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410 ja § 413 lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.
2 (3)
Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 19.06.2007.a. sõlmitud laenulepingust mille alusel andis hageja kostjale laenu 2000 krooni ning kohustus laenu ja intressi summas 600 krooni tagastama hiljemalt 19.07.2007.a. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Lepingu üldtingimuste kohaselt on viivisemäär 0,75% tagastamisele kuulunud laenu summast kalendripäevas. Hageja on arvestanud viivist 04.01.2008. a seisuga 1400 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel ning kohtukutse avaldamiseks tasutud riigilõivud kokku summas 1100 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1000 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 143 p 41 sätestatud menetluskulud on 53,90 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.