lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-86010/25

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.12.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-86010/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.12.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2235
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 66 lg 2, 3Vara mõisteORAS § 12 lg 3Üürilepingu kehtivus tagastatud elamusORAS § 7 lg 1, 3Õigusvastaselt võõrandatud vara endised omanikud omandireformi õigustatud subjektidenaEES § 3 lg 5EES § 5 lg 5ORAS § 18 lg 1Tehingud õigusvastaselt võõrandatud varaga ja vastutus selle vara säilimise eestORAS § 2 lg 2Omandireformi eesmärk

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-86010/7Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja19.03.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-08-86010

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.12.2010.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-86010

Tsiviilasi

Jüri Koerni hagi Egon Kuusemetsa ja Tallinna linna vastu ostu-müügilepingu tühisuse tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.03.2010.a otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

15 000 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Egon Kuusemets ́a apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Jüri Koern (sündinud XX.XX.XXXX, elukoht: XXXXXXXX XXXXXXXXXXX, aadress: XXX XXXX, XXXXXX XXXXXXX, XXXXX XXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi; Kostja 1 (apellatsioonimenetluses apellant): Egon Kuusemets (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXX-XXXXXXXX X-XX,

XXXXX

XXXXXXX),

tehinguline esindaja vandeadvokaat Alar Neiland Kostja 2 (apellatsioonimenetluses apellant): Tallinna linn (Vabaduse väljak 7, 10141 Tallinn), volitatud esindajad Marilys Paulus ja Aldi Alev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
1.
Harju Maakohtu 19.03.2010.a otsus tühistada osaliselt.
2.Rahuldada hagi käesolevas otsuses esitatud motiividel.
3.Maakohtu menetluskulu jätta solidaarselt kostjate Apellatsioonimenetluse kulu jätta Egon Kuusemets ́a kanda.

kanda.

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-08-86010

4.Muuta kohtuotsuse resolutsiooni ja sõnastada see järgmiselt.
4.1.Hagi rahuldada. 4.2.Tuvastada Egon Kuusemets ́a ja Tallinna linna vahel 15.12.1998.a sõlmitud XXXX-XXXXXXXX X-XX eluruumi ostu - müügi lepingu ja asjaõiguslepingu, mis tõestati Tallina notar Heli Mõttus ́e poolt, ja mis registreeriti notariaalregistri nr 13143 all, tühisus.
4.3.Maakohtu menetluskulu jätta solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonimenetluse kulu jätta Egon Kuusemets ́a kanda.
5.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
7.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.15.12.2008 esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles palus tunnistada kostjate vahel 15.12.1998 sõlmitud ostu-müügi lepingu tühisust eluruumi Tallinnas XXXX-XXXXXXXX XX X korter XX osas. Hagiavalduse kohaselt tunnistati hageja ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 28.04.1997 otsusega nr 8814 omandireformi õigustatud subjektiks Tallinnas XXXX-XXXXXXXX XX X (endine kinnistu nr XXXX) asunud ehitiste ja krundi osas ning Tallinna Linnavalitsuse 03.10.1997 korraldusega nr 3624-k otsustati hagejale tagastada Tallinnas XXXX-XXXXXXXX XX X asuvad elamud. 15.12.1998 sõlmitud ostu-müügi lepinguga müüs kostja 2 Tallinnas XXXX-XXXXXXXX XX X asuvas elamus korteri nr XX kostjale 1. 30.03.1998 otsusega nr 9868 tühistas ÕVVTK Tallinna Linnakomisjon 28.04.1997 otsuse nr 8814 ja jättis hageja avalduse Tallinnas XXXX-XXXXXXXX XX X elamute tagastamiseks rahuldamata, kuna Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 7 lg 3 kohaselt lahendatakse Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused riikidevahelise kokkuleppega. Sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 05.03.2001 otsusega nr 12007 tühistati ÕVVTK Tallinna Linnakomisjon otsused nr 8814 ja 9868, kuna ei ole tõendatud vara endise omaniku lahkumine Saksa riigiga sõlmitud lepingu alusel ning punktiga 2 loeti tõendatuks, et õigusvastase võõrandamise ajal kuulus vara G. F., kes vastab ORAS § 7 lg 1 p 1 toodud nõuetele ning hageja tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks. 29.04.2002 teatas Tallinna Maa-amet, et XXXX-XXXXXXXX X elanik P. T. on esitanud avalduse, milles palub subjektiotsus ringi vaadata, kuna endine omanik G. F. on Saksamaale lahkunute nimekirjas. Tallinna Maa-amet teatas 16.09.2003 hagejale, et vastavalt Riigikohtu Üldkogu 28.10.2002 otsusele nr 3-4-1-5-02 on ümberasunutele kuulunud vara tagastamine või kompenseerimine peatatud kuni seaduse muudatuse vastu võtmiseni. Riigikohtu Üldkogu 12.04.2006 otsusega nr 3-3-1-63-05 tunnistati ORAS § 7 lg 3 kehtetuks alates 12.10.2006. Hagejale vara tagastamise menetlust takistavad tagastamisele kuuluvates elamutes üürnikega sõlmitud korterite erastamislepingute alusel tehtud kanded Riiklikus Ehitusregistris. Kuigi kostjal ei ole tekkinud omandit vaidlustatud ostu-müügilepingu järgi, on vara tagastamise

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-08-86010 läbiviimisel takistuseks sellekohane kanne Riiklikus Ehitusregistris. Kuivõrd vara tagastamise küsimus ei ole tänaseni lahendatud, on vaidlustatud ostu-müügileping tühine ning kehtetu algusest peale. Kostjate vastuväited

2.Kostja 1 leidis, et ostu-müügilepingu sõlmimise ajal oli tehing õiguspärane. ORAS § 2 lg 2 kohaselt ei tohi omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Kõnesoleva korteri tagastamise küsimus lahendati ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 30.03.1998 otsusega nr 5992 kui hageja tagastamise ja kompenseerimise taotlus jäeti rahuldamata. Ostu-müügilepingu sõlmimise ajal ei esinenud seadusega vastuolu, lepingu punktis 4 tõendas Põhja-Tallinna Valitsus, et lepinguobjekti suhtes ei ole esitatud taotlust vara tagastamise kohta. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 13 lg 1 kohaselt tekkis omandiõigus erastatavale eluruumile vastavalt AÕS §-le 92. ORAS § 12 lg 3 p 3 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omandis.
3.Kostja 2 palus jätta hagi rahuldamata. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 30.03.1998 otsusega nr 9868 tühistati hageja suhtes tehtud varasem positiivne subjektiotsus ning jäeti vara tagastamise taotlus rahuldamata, kuna hageja kuulus ORAS § 7 lg-s 3 nimetatud isikute ringi. Seega oli vaidlustatud tehingu sõlmimise ajaks hageja kui õigustatud subjekti taotlus lahendatud ning ORAS § 18 lg-s 1 ja EES § 5 lg 5 p-s 4 sätestatud tingimus ostumüügilepingu sõlmimiseks täidetud. Riigikohtu Üldkogu 12.04.2006 otsusega nr 3-3-1-63-05 tunnistati ORAS § 7 lg 3 kehtetuks alates 12.10.2006, kuid sellekohasel otsusel puudus tagasiulatuv jõud. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi 19.03.2010 otsuse, millega rahuldas hagi ja tunnustas kostjate vahel eluruumi asukohaga XXXX-XXXXXXXX XX X korter XX osas 15.12.1998 sõlmitud ostu-müügi lepingu tühisust. Maakohus jättis menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. ORAS § 18 lg 1 kohaselt kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni (sealhulgas kohtueelse või kohtuliku vaidluse lõppemiseni) on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. EES § 3 lg 5 p 4 kohaselt ei kuulu erastamisele õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt kinnitatud loobumiseni vara tagastamise nõudest. Maakohus ei nõustunud kostjatega, et ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 30.03.1998 otsusega nr 9868 oli hagejale õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimus lahendatud. ORAS § 7 lg 3 ja § 18 lg 1 esimene lause sätestasid keelu ümberasunutele kuulunud vara tagastada ja kompenseerida kui ka võõrandada, sh erastada üürnikele. Sellisele seisukohale asus Riigikohus oma lahendis nr 3-3-2-1-07. Seega ei olnud vaidlusaluse vara suhtes tagastamise küsimus lõplikult otsustatud, mida kinnitab ka omandireformi kohustatud subjekti edaspidine tegevus. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 05.03.2001 otsusega nr 12007 tühistati ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 28.04.1997 otsus nr 8814 ja 30.03.1998 otsus nr 9868 ning loeti

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-08-86010 Tallinnas XXXX-XXXXXXXX XX X ehitised ja maa omandireformi objektiks ja hageja nimetatud vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. 15.12.1998 ostu-müügi lepingu tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 lg 2 sätestas, et seadusega vastuolus olev tehing on tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. ORAS § 18 lg 1 kohaselt on omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni vara võõrandamine keelatud ning seda keeldu rikkuvad tehingud tühised. TsÜS § 66 lg 3 kohaselt on tühine tehing kehtetu algusest peale. Eeltoodust tulenevalt on kostjate vahel 15.12.1998 sõlmitud XXXX-XXXXXXXX X asuva korteri nr XX ostu-müügi leping tühine. Tuginemine heausksele omandamisele on põhjendamata, kuna eluruumide erastamise kohustatud subjekt, Tallinna linn, pidi olema teadlik võimalikust tehingu tühisusest. Tühisest tehingust ei saanud kostjale 1 omandit tekkida. ORAS § 2 lg 2 sätestatud põhimõtet tuleb arvestada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise küsimuste lahendamisel ning antud juhul ei ole viide nimetatud sättele asjakohane. Apellatsioonkaebus

5.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja 1, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kostja 1 leiab, et XXXX-XXXXXXXX XX X korteri XX tagastamise küsimus lahendati ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 30.03.1998 otsusega nr 5992 kui hageja tagastamise ja kompenseerimise taotlus jäeti rahuldamata. 15.12.1998 ostu-müügi lepingu sõlmimise ajal oli tehing õiguspärane ning ei esinenud tehingu kehtetust 1994. a vastuvõetud TsÜS § 66 lg 2 järgi. Riigikohtu otsuse nr 3-3-2-1-07 p-s 34 on märgitud, et ORAS § 7 lg 3 on kehtetu alates 12.10.2006, kuid sellekohasel otsusel puudus tagasiulatuv jõud ja kõnesolev säte oli vaidlustatud tehingu sõlmimise ajal kehtiv. Kostja 1 omas põhjendatud ootust õiguslikule järjepidevusele. 1998.a sõlmitud korteri ostu-müügi lepingu tühisuse tunnustamine ca 12 aastat hiljem motiivil, et Tallinna linn pidi 1998. aastal olema teadlik võimalikust tehingu tühisusest, on kostja 1 suhtes ilmselt ebaõiglane. Kostja leiab, et vara tagastamine või kompenseerimine ei tohi tekitada uut ülekohut ka just laiemalt kui seda on õigustatud subjektid. Ei vaja põhjendamist, et korteri kaotus on kostja 1 õigusi ja huve kahjustav. Mitmed XXXX-XXXXXXXX XX X kinnistul korterid erastanud üürnikud on korterid edasi müünud. Võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt asetaks XXXX-XXXXXXXX XX X korteri XX ostu-müügi lepingu tühisuse tunnustamine kostja 1 põhjendamatult halvemasse olukorda. Kostja leiab, et hagi rahuldamise korral ja arvestades kahe kostja olemasolu, oleks menetluskulude sissenõudmine kostjalt 1 solidaarselt kostjaga 2 ilmselt ebaõiglane. Kostja 1 palub jätta menetluskulud hageja kanda. Juhul kui ringkonnakohus ei rahulda kostja 1 taotlust maakohtu otsuse tühistamiseks täies ulatuses, tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis menetluskulud kostja 1 kanda. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on lõppjäreldustes sisuliselt õige. Täpsustada tuleb kohtuotsuse resolutsiooni sõnastust ja muuta tuleb otsuse motiive.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-08-86010

8.Riigikohus on leidnud, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või õigustatud subjekti õiguste teostamist kahjustavate tehingute puhul on õigustatud subjektil õigus nõuda vastava vara võõrandamislepingu tühisuse tuvastamist (vt RKTKo 3-2-1-3-04). Riigikohus on korduvalt leidnud, et juhul, kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt müüb eluruumi muule isikule kui eluruumide erastamise õigustatud subjektile, kaasneb sellega erastamislepingu tühisus (vt RKTKo 3-2-1-95-01 ja RKTKo 3-2-1-72-07). See hõlmab nii müügi- kui ka asjaõiguslepingu tühisust. Seetõttu tuleb kohtuotsuse resolutsiooni sõnastust täpsustada selliselt, et resolutsioonist nähtuks selgesti, et tühised on nii müügileping kui ka asjaõigusleping.
9.Eluruumide erastamise seadus ei võimalda erastada eluruume, mis asuvad majades, mis kuuluvad tagastamisele. Käesoleva tsiviilasja raames esitati kohtule Tallinna Linnavalitsuse 3.10.1997.a korraldus nr 3624-k (vt t lk 11), mille kohaselt otsustati hagejale tagastada elamu, milles asus eluruum, mille erastamiseks sõlmitud müügilepingu tühisuse tuvastamist hagetakse. Kuigi Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 30.03.1998.a otsusega nr 9868 otsustati jätta hageja tagastamistaotlus rahuldamata ning tühistati Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 28.04.1997.a otsus nr 8814, millega oli hageja vaidlusaluse elamu osas omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud, ei ole ükski menetlusosaline kohtule väitnud, et Tallinna Linnavalitsus oleks oma 3.10.1997.a korralduse, millega hagejale vaidlusalune vara tagastati, tühistanud. Nimetatud korralduse tühistamise akti ei ole kohtule ka esitatud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni poolt enda otsuse tühistamine ei muuda teise haldusorgani, Tallinna Linnavalitsuse, haldusakti, millega otsustati hagejale vara tagastada, kehtivust. Tallinna Linnavalitsusel ja Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjonil on erinev pädevus. Esimese pädevuses on vara tagastamine ning teise pädevuses on vara tagastamise eeldusena isiku õigustatud subjektiks tunnistamine ning vara omandireformi objektiks lugemine. Seega ei saa Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni poolt antud haldusakt omada mõju selle Tallinna linna haldusakti kehtivusele, millega otsustati hagejale vaidlusalune vara tagastada. Need menetlusosaliste väited, mis puudutavad erinevate Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse sätete sisu ja tähendust ning seda, kuidas oleksid Tallinna linna haldusorganid pidanud omandireformiga seotud haldusakte andma, samuti viited Riigikohtu lahenditele, millega sooviti põhjendada ORAS-e sätete teatud viisil kohaldamist, ei saa mõjutada hagi rahuldamist, sest käesolevas asjas on kehtiv haldusakt, millega otsustas Tallinna Linnavalitsus tagastada hagejale vaidlusaluse elamu. See, kas kehtiv õigus sellise haldusakti andmist võimaldas, ei oma käesolevas tsiviilasjas tähendust, sest käesolevat tsiviilasja lahendaval kohtul puuduvad andmed, et Tallinna Linnavalitsuse 3.10.1997.a korraldus nr 3624-k oleks tühistatud. Peale seda, kui haldusakt omandab seadusjõu, tuleb sellest lähtuda. Kuivõrd hagejale otsustati vaidlusalune elamu tagastada, ja kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmitud erastamise müügileping (t lk 16-17) (sõlmitud 15.12.1998.a, not reg nr 13142) kahjustab hageja õiguste teostamist, ja kuivõrd kostjale 1 erastatud vara erastamisele ei kuulunud, on maakohtu otsuse resolutsioon seaduslik.
10.Apellant leidis, et hagi tuleks jätta rahuldamata seetõttu, et ostu-müügi lepingu tühistamine 12 aastat hiljem oleks kostja 1 suhtes ebaõiglane. Ringkonnakohus leiab, et selline apellandi väide ei saa tingida hagi rahuldamata jätmist. Käesoleval juhul kohus ühtegi lepingut ei tühista, vaid tuvastab lepingu tühisuse, mis oli tühine algusest peale. Tuvastushagi ei allu aegumisele.

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-08-86010

11.Kuigi ORAS § 2 lg 2 kohaselt ei tohi omandireform tekitada uut ülekohut, on vastav säte pigem abistava iseloomuga ning seda sätet saab kasutada ülejäänud omandireformi õigusaktide tõlgendamisel, kuid otsest regulatiivset toimet vastaval sättel ei ole. Käesoleva otsusega tuvastatava lepingu tühisus tuleneb selgesti muudest normidest.
12.Maakohtu otsus on seaduslik ka menetluskulude jaotuse osas. Hagi rahuldamise korral tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Mitme kostja korral tuleb menetluskulude jaotus otsustada konkreetse kohtuasja asjaoludest lähtudes. Kostja 1 oleks võinud esimeses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtta. Siis oleks saanud kohus jätta menetluskulud üksnes kostja 2 kanda. Praegusel juhul vaidles kostja 1 hagile vastu. Seetõttu on menetluskulude solidaarselt kostjate kanda jätmine seaduslik ja põhjendatud. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellatsioonkaebuse esitanud apellandi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja