Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-10-52408
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.detsember 2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-52408
Tsiviilasi
AS SEB hagi Exxx Rxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
4137, 86 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB (endine nimi AS SEB Ühispank; registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2 Tallinn 15010); esindaja: Liisu Arula( asukoht Tornimäe 2 Tallinn 15010, epost: [email protected]); Kostja: Exxx Rxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
AS SEB hagi Exxx Rxxxvastu rahuldada. Mõista välja Exxx Rxxxxxx AS SEB kasuks võlgnevus 6071, 48( kuus tuhat seitsekümmend üks) krooni 48 senti võlgnevuse katteks( sellest laenu põhiosa on 4137,86 krooni, intress 292,98krooni ja viivis 890,64 krooni ning teenustasu 750 krooni). Mõista välja Exxx Rxxxxxx AS SEB kasuks viivis alates 22.10.2010.a. 14% aastas põhinõudelt (summas 4137,86 krooni) kuni põhinõude rahuldamiseni täies ulatuses.
Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Exxx Rxxxxkanda. Mõista välja Exxx Rxxxxxt AS SEB Pank kasuks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni.
Välja mõista ExxxxRxxxxxx riigituludesse( Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017, viitenumber 2800049874) 68,80( kuuskümmend kaheksa) krooni 80 senti menetlusdokumentide kättetoimetamise kulude katteks. Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline teatab kohtule vastavalt lg.41 30 päeva jooksul, et ta 1 (3)
soovib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse, täiendab kohus käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama
AS SEB esitas 18.08.2010.a kohtule hagiavalduse Exxx Rxxx vastu võlgnevuse 4137,86 krooni ja lisanduva intressi ning viivise nõudes.
Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 10.detsembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Kostja sai menetlusdokumendid kätte 30.11.2010.a., kuid ei ole kohtule vastanud määratud tähtajaks ega ka hiljem, samuti ei ole taotletud vastamistähtaja pikendamist. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 15.10.2002.a. sõlmitud püsimaksega krediitkaardilepingust nr. A020018101( edaspidi leping).
Poolte vahel on tarbijakrediidilepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik( laenuandja) andma teisele isikule( laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §
2 (3)
101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kostja sai hagejalt enda kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 5000 krooni. Lepingu kohaselt oli igakuine tagasimakse summa 400 krooni, millele lisandus intress 16% aastas. Kuna kostja ei täitnud tagasimakse kohustust nõuetekohaselt, mistõttu blokeeris hageja kostja krediitkaardi 31.05.2009a. hageja palus kostjal tasuda võlgnevus hiljemalt 29.06.2009a, mida kostja ei teinud. Laenuleping lõpetati 01.08.2009a. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust ja hagejal on põhjendatud alus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja õiguskaitsevahendite rakendamist. Kohus rahuldab hagi ja märgib TsMS § 468 lg.1 p.2 alusel, et kohtuotsus on viivitamata täidetav.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni. Nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.