lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-123-10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 21.12.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-123-10
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
21.12.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2421
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Teade
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-03-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-05
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-24
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-19
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KRS § 46 lg 3, 5AÕS § 65 lg 1Ebaõige kande parandamineKRS § 34 lg 6KRS § 341 lg 1KRS § 361 lg 1PärS § 130 lg 1AÕS § 621 lg 1KRS § 35 lg 1KRS § 62KRS § 631PärS § 3 lg 2TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
2-22-2924/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.05.20222-21-7853/7Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.10.20212-19-9059/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.09.20192-17-4227/5Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.05.20172-16-6108/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.08.20162-14-11008/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.04.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-123-10 Tartu, 21. detsember 2010. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks Swedbank AS-i avaldus kinnistu registriosa nr xxxxxxx IV jakku kantud hüpoteegikande parandamiseks Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 209-71708 Swedbank AS-i määruskaebus Avaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), seaduslik esindaja juhatuse liige Priit Perens 22. november 2010. a, kirjalik menetlus

1.Muuta Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2010. a määruse (tsiviilasi nr 2-09-71708) põhjendusi. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Arvata määruskaebuselt 16. juunil 2010. a Swedbank AS-i tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Swedbank AS (avaldaja) esitas 7. oktoobril 2009 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Valga jaoskonnale avalduse, milles palus teha kandeparanduse registriosa nr xxxxxxx (kinnistu asukohaga Xxxxx küla, Hummuli vald, Valgamaa) IV jaos, kus avaldaja kasuks on seatud esimesele järjekohale 300 000 krooni suurune hüpoteek. Hüpoteek koormab 21. septembril 2007 Kuressaare notari Anne Heinsaare tõestatud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt Marina Trofimovale (1/2 kaasomand) ja Nadežda Trofimovale (1/2 kaasomand) (ehk tervet kinnistut) kuuluvaid mõttelisi osi. Muudatuste tõttu kaasomanike ringis, mis on toimunud pärimise järgselt, palus avaldaja viia vastavusse registriossa nr xxxxxxx tehtud omanikukande muudatusega ka hüpoteegi kanne ja lisada hüpoteegikandesse täiendavalt ka Ekaterina Lõkovale kuuluv mõtteline osa (1/12). Muus osas palus avaldaja jätta kande muutmata.
TsMS § 596 lg 2Kandemäärus
TsMS § 599Kandemääruse peale määruskaebuse esitamine
TsMS § 692 lg 2Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
TsÜS § 68 lg 5Tahteavalduse liigid
2-10-3697/12
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
27.04.2011
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi andis 22. oktoobri 2009. a määrusega avaldajale puuduste kõrvaldamiseks aega 22. novembrini 2009. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 kohaselt esitada kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Puudutatud isikuks on Ekaterina Lõkova. Kohtunikuabi kohustas avaldajat esitama Ekaterina Lõkova nõusoleku hüpoteegikande muutmiseks. Samuti kohustati KRS § 361 alusel avaldajat esitama avaldusele alla kirjutanud isiku vormikohased esindusõigust tõendavad dokumendid.
3.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis 4. detsembri 2009. a määrusega KRS § 46 lg-te 2 ja 5 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 2 alusel avaldaja avalduse

rahuldamata. Määruse kohaselt määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldatud.

4.Avaldaja esitas kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse, paludes see tühistada ja parandada registriosa nr xxxxxxx IV jaos olev ebaõige hüpoteegikanne (jooksev kanne nr 1) ametiülesande korras selliselt, et avaldaja kasuks seatud hüpoteek koormaks ka pärija Ekaterina Lõkova kaasomandi osa. Samuti palus avaldaja kanda kinnistusregistrisse vastuväide hüpoteegikande parandamise tagamiseks.
5.Tartu Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 1. juuni 2010. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja kohtunikuabi 4. detsembri 2009. a kandemääruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et avaldaja esitatud avaldus on kinnistamisavaldus KRS § 34 mõttes ja seetõttu on KRS § 341 lg 1 järgi vajalik puudutatud isiku Ekaterina Lõkova nõusolek. Praegusel juhul võttis Ekaterina Lõkova pärandi vastu - seaduse kohaselt läks mõtteline osa kinnisasjast juba pärandi avanemise hetkel tema omandisse ning seda ei muuda asjaolu, et seda asjaõigust ei kantud kohe kinnistusraamatusse. Seega kuulus 1/12 mõttelist osa Ekaterina Lõkovale juba pärandi avanemise hetkest, kuigi teda 2. augustil 2007 koos kaasomanike Marina Trofimova ning Nadežda Trofimovaga kinnistusraamatusse ei kantud. Ometi tekkisid Ekaterina Lõkoval õigused ning kohustused kinnistu 1/12 mõttelise osa suhtes pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt juba pärandi vastuvõtmisest. Seega ei nõustu ringkonnakohus avaldaja seisukohaga, et avaldaja
7.oktoobril 2009 esitatud avaldus ei ole kinnistamisavaldus KRS § 34 mõttes. Avaldusest ei nähtu, et Ekaterina Lõkova oleks koos Marina Trofimova ning Nadežda Trofimovaga võtnud laenu, mille tagamiseks on seatud kinnistule ühishüpoteek. Seega ei saa Ekaterina Lõkoval tekkida ka talumiskohustust talle kuuluva 1/12 mõttelise osa hüpoteegiga koormamise osas. Kuna Ekaterina Lõkova õigused ning kohustused kinnistu 1/12 mõttelise osa suhtes tekkisid seaduse alusel pärandi vastuvõtmisel, oli kinnistusraamat kuni 22. augustil 2008 kande tegemiseni sisuliselt ebaõige. KRS § 341 lg 1 ning lg 2 p 1 kohaselt on puudutatud isikuks eelkõige asjaõigusega koormatava kinnisasja omanik. Praegusel juhul omas Ekaterina Lõkova 1/12 mõttelist osa kinnistust juba enne, kui teised pärandi vastu võtnud pärijad Marina Trofimova ja Nadežda Trofimova koormasid kinnistu hüpoteegiga. Seetõttu on hüpoteegikande tegemiseks vajalik Ekaterina Lõkova nõusolek hüpoteegi seadmiseks 1/12 mõttelisele osale. Kohtunikuabi ei ole rikkunud kohtu kinnistusosakonna kodukorra § 1603 lg-st 6 tulenevat kohustust. Praegusel juhul ei ole tegemist juhtumiga, kus kohtunikuabi saaks ametiülesande korras muuta kehtivat kannet. Hüpoteegi seadmiseks Ekaterina Lõkova mõttelisele osale kinnistust on vajalik tema nõusolek, sest vastasel juhul see rikuks tema õigusi kinnistu kaasomanikuna. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 mõttes on avaldaja taotlenud kinnistusraamatu kande muutmist, milleks on aga vajalik isiku nõusolek, kelle õigusi kande parandamine puudutab, ehk Ekaterina Lõkova nõusolek.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega parandada kinnistu kohta avatud registriosa IV jaos olev ebaõige hüpoteegikanne ametiülesande korras selliselt, et avaldaja kasuks seatud hüpoteek koormaks Ekaterina Lõkova kaasomandi osa, ning kanda kinnistu kinnistusregistrisse vastuväide hüpoteegikande parandamise tagamiseks. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud KRS § 34, leides, et avaldaja esitatud avaldus on kinnistamisavaldus KRS § 34 mõttes, mille tõttu on KRS § 341 lg 1 järgi vajalik puudutatud isiku ehk Ekaterina Lõkova nõusolek. Kinnistule 21. septembri 2007. a kinnistamisavalduse alusel seatud 300 000 krooni suurune hüpoteek koormas nii Marina Trofimovale (1/2 mõttelist osa) kui ka Nadežda Trofimovale (1/2 mõttelist osa) kuuluvat mõttelist osa - hüpoteek koormas seega kogu kinnistut. Avaldaja esitas parandusavalduse seetõttu, et kohtunikuabi ei teinud 22. augustil 2008 pärija kinnistusraamatusse kandmisel hüpoteegikandes muudatusi, mille vajaduse tingis muudatus kaasomanike ringis, kuna pärimise teel läks kinnistust 1/12 suurune mõtteline osa üle Ekaterina Lõkovale. Kohtunikuabi tegevuse tulemusena vabanes Ekaterina Lõkovale kuuluv mõtteline osa kinnistust hüpoteegi alt ilma hüpoteegipidaja (avaldaja) nõusolekuta. Selle tulemusel ei koorma avaldaja kasuks seatud hüpoteek enam tervet kinnistut, vaid üksnes Marina Trofimovale ja Nadežda Trofimovale kuuluvat mõttelist osa. Avaldaja ei ole andnud KRS § 341 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2 tulenevat nõusolekut kinnistust mõttelise osa hüpoteegi alt vabastamiseks, mistõttu on kustutuskanne alusetu ja ebaseaduslik. Seega on rikutud avaldaja kui hüpoteegipidaja õigusi ning kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud kohtu kinnistusosakonna kodukorra § 1603 lg-t 6, leides, et tegu ei ole juhtumiga, kus kohtunikuabi saaks ametiülesande korras muuta kehtivat kannet. Kohtunikuabi oli kohustatud kaasomanike ringis muudatuste tegemisel kontrollima, et ka hüpoteegikandes saaksid vajalikud muudatused tehtud selliselt, et muudatustega kaasomanike ringis ei muutuks hüpoteegiga koormatud ese. Seega on kohtunikuabi jätnud kinnistusosakonna kodukorra § 1603 lg-st 6 tuleneva kohustuse täitmata. KRS §-de 62, 631 ja AÕS § 65 ning kohtu kinnistusosakonna kodukorra § 219 lg-te 1 ja 2 kohaselt juhul, kui kinnistamiseks pädevale isikule on saanud teatavaks, et kinnistusregistri kanne on ebaõige, kannab menetleja registriossa ametiülesande korras vastuväite ebaõigesti sissekantud õiguse parandamise tagamiseks ja teatab parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on menetleja poolt määratud aja jooksul õigus esitada vastuväiteid. Tähtaja möödumisel otsustab menetleja kande parandamise. Praegusel juhul on hüpoteegikande ebaõigsus selgunud pärast kinnistusraamatus kannete tegemist, millest teadasaamisel teavitas avaldaja kohe ka kohtunikuabi. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud PärS § 130 lg-t 1 ning hinnanud ebaõigesti faktilisi asjaolusid, märkides, et avaldusest ei nähtu, nagu Ekaterina Lõkova oleks koos Marina Trofimova ja Nadežda Trofimovaga laenu võtnud, mille tagamiseks on seatud ühishüpoteek kinnistule. Tegelikult

koormati kinnistu hüpoteegiga ajal, kui kinnistu kuulus kinnistusraamatu alusel Marina Trofimova ja Nadežda Trofimova kaasomandisse. Ekaterina Lõkova sai kinnistu kaasomanikuks ligikaudu üks aasta hiljem pärandi vastuvõtmise tõttu. Ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel hüpoteek kinnistusraamatusse sisse kanti, järgi kuulus Nadežda Trofimova mõtteline osa Nadežda Trofimova ja Valeri Trofimovi (isikukood xxxxxxxxxxx) kui abikaasade ühisomandisse. Valeri Trofimov kinnitas hüpoteegi seadmise lepingus, et on nõus ühisomandi koormamises hüpoteegiga. Valeri Trofimov suri 21. veebruaril 2008. Seega avanes pärand 21. veebruaril 2008 kehtinud PärS § 3 lg 2 kohaselt Valeri Trofimovi surmapäeval ehk 21. veebruaril 2008. Valeri Trofimovi pärandiosa läks Ekaterina Lõkovale üle 21. veebruaril 2008, mistõttu ei kuulunud hüpoteegi seadmise hetkel (21. septembril 2007) kinnistu mõtteline osa Ekaterina Lõkovale. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärija(te)le üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Kuna pärandvara hulka kuuluva kinnistu mõtteline osa oli koormatud hüpoteegiga, läks pärandi vastuvõtmisel Ekaterina Lõkovale üle ka tagamiskohustus ehk hüpoteegi talumiskohustus. Kohtunikuabi oleks saanud teha paranduse kinnistusraamatu registriosas nr xxxxxxx ametiülesande korras. Ringkonnakohus on rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus on vääralt märkinud, et Ekaterina Lõkova omas 1/12 suurust mõttelist osa kinnistust juba enne, kui teised pärandi vastu võtnud pärijad Marina Trofimova ja Nadežda Trofimova koormasid kinnistu hüpoteegiga. Ringkonnakohus on jätnud põhjendamata, millisele faktilisele asjaolule see väide tugineb. See võis kaasa tuua ebaõige kohtumääruse. Lisaks ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks ei olnud võimalik kohaldada KRS § 62 ja § 631, AÕS § 65 ja kohtu kinnistusosakonna kodukorra § 219 lg-d 1 ja 2.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2010. a määruse tühistamiseks, kuid TsMS § 692 lg 2 ja § 695 alusel (nende koostoimes) tuleb muuta määruse põhjendusi.
9.7. oktoobri 2009. a avalduses palus avaldaja parandada kinnistusraamatu kanne ja viia vastavusse registriosa nr xxxxxxx IV jao hüpoteegikanne nr 1 II jao omanike kandega nr 3.1, 3.2 ja 3.3 ning lisada hüpoteegikandesse ka Ekaterina Lõkovale kuuluv mõtteline osa. Avalduse kohaselt oli enne seda, kui Ekaterina Lõkova päris kinnisasja mõttelise osa, avaldaja kasuks seatud ühishüpoteek Marina Trofimovale ja Nadežda Trofimovale kuuluvatele mõttelistele osadele (tervele kinnistule). Avaldus vastas oma sisult kinnistamisavaldusele esitatavatele nõuetele ja kinnistamisavaldusena käsitas seda ka kohtunikuabi. KRS § 46 lg 3 alusel andis kohtunikuabi tähtaja puuduste (puudus puudutatud isiku Ekaterina Lõkova nõusolek ja avaldusele alla kirjutanud isiku esindusõigust tõendav vormikohane dokument) kõrvaldamiseks. Kuna määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldatud, jättis kohtunikuabi 4. detsembri 2009. a määrusega avalduse KRS § 46 lg 5 ja TsMS § 596 lg 2 alusel rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märkis avaldaja, et tegemist pole kinnistamisavaldusega, mistõttu pole vajalik puudutatud isiku nõusolek ja ebaõige kande parandamisel saab lähtuda KRS §-dest 62, 631 ja AÕS §-st 65. Ebaõigele kandele on avaldaja

tähelepanu juhtinud telefoni teel ja 7. oktoobri 2009. a avaldusega. Seega nõudis avaldaja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamist.

10.Avalduse esitamise ajal kehtinud AÕS § 65 lg 1 kohaselt võis isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Avalduse esitamise ajal kehtinud ja alates 1. juulist 2010 kehtetuks tunnistatud AÕS § 621 lg 1 sätestas, et kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutatakse, kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov teha kanne kinnistusraamatusse. Kinnistamisavaldus võib sisalduda ka asjaõiguslepingus. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt oli vaid seaduses sätestatud juhtudel võimalik teha kanne ilma kinnistamisavalduseta ametiülesande korras.
11.Üheks seaduses sätestatud juhuks, mil kande parandamiseks ei nõutud kinnistamisavaldust, oli kuni 30. juunini 2010 kehtinud KRS § 631, mille kohaselt, kui kinnistusregistri kanne on ebaõige kandemääruse ebaõigsuse tõttu ja kandemääruse ebaõigsus ilmneb pärast kandele allakirjutamist kinnistamiseks pädeva isiku poolt, kannab kinnistusosakond kinnistusregistrisse ametiülesande korras vastuväite ebaõige kande parandamise tagamiseks ja teatab parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on tema poolt määratud aja jooksul õigus esitada vastuväiteid. Tähtaja möödumisel otsustab kinnistamiseks pädev isik kande parandamise. Asja materjalidest nähtuvalt ei asunud kinnistusosakond kande parandamist menetlema KRS § 631 alusel. Kolleegiumi pädevuses pole registriasja menetluses hinnata, kas kinnistusosakond oleks pidanud asuma tegutsema ametiülesande korras või mitte. Pädevus puudub tulenevalt sellest, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimaldanud esitada määruskaebust juhul, kui kinnistusosakond ei alusta ametiülesande korras ebaõigeks peetava kande parandamise menetlust. TsMS § 599 võimaldab esitada määruskaebuse vaid kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud. Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. Eeltoodust järeldub muu hulgas seegi, et kui avaldaja 7. oktoobri 2009. a avaldus ei oleks kinnistamisavaldus, vaid oleks avaldaja ettepanek (nn märgukiri) ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks, siis tuleks kaebemenetluse puudumise tõttu tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2010. a määrus ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 4. detsembri 2009. a määrus.
12.Kuna 7. oktoobri 2009. a avaldus vastas oma sisult KRS § 34 lg-s 6 sätestatud nõuetele, andis kohtunikuabi kooskõlas KRS § 46 lg-ga 3 tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tulenevalt AÕS § 65 lgst 1 ja KRS § 341 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tuli koos avaldusega esitada puudutatud isiku nõusolek (KRS § 35 lg 1 p 2). KRS § 361 lg 1 alusel tuli esitada avaldusele alla kirjutanud isiku esindusõigust tõendavad vormikohased dokumendid. Kuna nimetatud puudusi tähtaegselt ei kõrvaldatud, oli põhjendatud kinnistamisavalduse rahuldamata jätmine KRS § 46 lg 5 ja TsMS § 596 lg 2 alusel.

Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab selle põhjendusi.

13.Iseenesest õige on ringkonnakohtu arusaam, et Ekaterina Lõkova omandas 1/12 mõttelise osa kinnisasjast pärandi vastuvõtmisega juba pärandi avanemise hetkel. PärS § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale pärandi vastuvõtmisega üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kui ajal, mil Ekaterina Lõkova omandas kinnisasja mõttelise osa, oli see mõtteline osa juba koormatud ühishüpoteegiga ja praegu see kinnistusraamatust ei nähtu, siis on kinnistusraamatu kanne ebaõige, sest kinnistusraamatusse ei ole kantud ühishüpoteeki Ekaterina Lõkova mõttelisele osale. Otsuse p-des 10 ja 12 toodud põhjustel oli aga Ekaterina Lõkova nõusolek vajalik ka ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks.
14.Kui puudutatud isik keeldub nõusoleku andmisest ebaõige kande parandamiseks, siis on võimalik seda asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel hagimenetluses tehtava kohtuotsusega.
15.Ringkonnakohtu määrusest tuleb välja jätta põhjendus, et Ekaterina Lõkova omandas 1/12 mõttelist osa kinnistust juba enne, kui teised pärandi vastu võtnud pärijad Marina Trofimova ja Nadežda Trofimova koormasid kinnistu hüpoteegiga, ning selle seisukoha põhistamiseks esitatud asjaolud. Eeltoodul ei ole tähtsust, otsustamaks selle üle, kas Ekaterina Lõkovale kuuluva kinnisasja mõttelise osa koormamiseks ühishüpoteegiga on vaja tema kui puudutatud isiku nõusolekut. Tema nõusolekut on vaja nii siis, kui ta päris hüpoteegiga koormamata kinnisasja mõttelise osa, aga ka siis, kui taotletakse ebaõige kande parandamist. Lisaks märgib kolleegium järgmist. Asja materjalide hulgas on 21. septembril 2007 avaldaja ja Marina Trofimova ning Nadežda Trofimova kui kinnisasja kaasomanike ja Valeri Trofimovi kui Nadežda Trofimova abikaasa vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Sellest nähtub, et hüpoteegi seadmise hetkel olid kinnisasja kaasomanikeks Marina Trofimova, kellele kuulus 1/2 kinnisasja mõttelisest osast, ning abikaasad Nadežda Trofimova ja Valeri Trofimov, kelle ühisomandisse kuulus 1/2 kinnisasja mõttelisest osast. Mõlemad mõttelised osad koormati ühishüpoteegiga avaldaja kasuks.
16.Avaldajal on õigus esitada uus seaduse nõuetele vastav kinnistamisavaldus ja kui puudutatud isik nõusoleku andmisest keeldub, siis TsÜS § 68 lg 5 alusel hagi.
17.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Henn Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.