Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Kostja on tunnistanud hageja õiguste rikkumist oma 07.01.2009 kirjas ning samas avaldanud, et jätkab rikkumist kuni 15.02.2009. Hageja ei pea võimalikuks taluda oma õiguste rikkumist ning tal puudub igasugune kindlus, et kostja rikkumise lõpetab 15.02.2009. Seetõttu nõuab hageja, et kohus kohustaks kostjat lõpetama tähise „Peremunad“ kasutamise oma majandus- ja äritegevuses ning hoiduma selle tähise kasutamisest tulevikus. Kostja poolt turustatava tähist „Peremunad” kandva kauba (munad) jätkuv müük tekitab hagejale kahju, vähendab hageja kaubamärgi eristusvõimet ja väärtust, võimaldab kostjale hageja õiguste rikkumise teel kasusaamist ja raskendab hageja enda kauba turustamist Eestis. Kostja on hagejale kahju tekitamises süüdi - rikkus hageja kaubamärgi PEREMUNA õigusi teadlikult. Hageja on kandnud kostja rikkuva tegevuse tõttu kahju. Muuhulgas seisneb hageja kahju saamata jäänud tulus ja kulutustes, mida hageja on teinud kostjapoolse õiguserikkumise lõpetamiseks ja kahju vähendamiseks. Kaubamärk on toodet identifitseeriv tähis, mis kannab ka kvaliteedi ja päritolu funktsioone. Hageja kaup on olnud sunnitud konkureerima kostja poolt õigusvastaselt sama kaubamärgiga tähistatud kaubaga. Enne kostja poolt tähise „Peremunad“ kasutuselevõttu (2004 lõpp või 2005 algus) oli hageja kaubamärk olnud pikaajaliselt kasutusel (alates 1998) ja tarbijatele tuttav. Näiteks aastatel 2001-2004 ulatusid hageja vastava kaubamärgiga tähistatud kaupade müüginumbrid stabiilselt üle 15 miljoni muna aastas. Kostja poolt tähist „Peremunad“ kandvate kaupade turustamine on avaldanud negatiivset mõju hageja kaupade müügile, mida kinnitab hageja müüginumbrite analüüs. Võrreldes näiteks hageja munade müügiandmeid MEOÜ kauplustes 2008, ilmneb hageja müüginumbrite suur kukkumine hetkest, kui samades kauplustes ilmusid müügile kostja poolt turustatavad tähist „Peremunad“ kandvad kaubad. Seetõttu on hageja oma kaupade turustamisest saadav kasu olnud oluliselt väiksem võrreldes olukorraga, kui kostja ei oleks turustanud kaubamärgiõigusi rikkuvaid kaupu. Lisaks on hageja teinud kulutusi kostjapoolse rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest tuleneva kahju vähendamiseks. Hageja on pidanud kasutama professionaalsete esindajate abi kostjale rikkumise selgitamiseks, selle lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks, mida ta ei oleks pidanud tegema, kui kostja ei oleks asunud hageja õigusi rikkuma (tähist „Peremunad“ kasutama) (VÕS § 128 lg 3). Lisaks hagejale kahju tekitamisele on kostja alusetult rikastunud ja saanud rikkumisest tulu (VÕS § 1037 lg 1, § 1039). Kostja on hageja õigusi rikkunud pahauskselt. Kostja pahausksust kinnitavad kostja teadmine hageja varasematest õigustest kaubamärgi PEREMUNA osas vähemalt alates 04.02.2005, kuid eelduslikult veel varem, arvestades, et hageja alustas kaubamärgi kasutamist 1998. Selle asemel, et hageja nõude saamisel koheselt tähise „Peremunad“ kasutamine ja hageja õiguste rikkumine lõpetada, esitas kostjaga seotud ettevõte POULTRY MEAT OÜ 17.02.2005 Patendiametile kaubamärgitaotluse tähise „Rannamõisa Peremunad“ registreerimiseks (taotlus nr XXX) ning jätkas hageja õiguste rikkumist. Ka Patendiamet kinnitas kostjale, et tähise „Peremunad“ kasutamine ilma hageja loata rikub hageja kaubamärgiõigusi. Hageja on veendunud ja kostja ei ole kirjavahetuses vastupidist väitnud, et Patendiameti 05.12.2005 teates nr 7/XXX märgiti, et kostja poolt registreerimiseks esitatud kaubamärgi „Rannamõisa Peremunad“ registreerimine sõltub hageja varasemast kaubamärgist PEREMUNA (taotlus nr MXXX). Hoolimata Patendiameti teatest ei lõpetanud kostja hageja õiguste rikkumist, vaid jätkas ebaseaduslikku tegevust. Hageja esindaja PL informeeris 05.12.2008 kirjas kostjat, et hageja kaubamärk PEREMUNA on peatselt kaubamärkide registrisse kandmisel. Nimetatud kirjas anti kostjale järjekordne tähtaeg (31.12.2008) tähise „Peremunad“ kasutamise lõpetamiseks, mida kostja taas ei järginud.

Eelnevast ilmneb, et kostja on rikkunud hageja õigusi järjepidevalt ja tahtlikult. Tegemist on ilmse pahauskse käitumisega hageja suhtes. Arvestades, et hageja alustas kaubamärgi PEREMUNA kasutamist oma toodetel juba 1998 esimesel poolel, on alust järeldada, et kostja teadis hageja toodetel kasutavast tähisest juba varem ja teadlikult asus oma kaupadel kasutama hageja poolt kasutusele võetud kaubamärki. Seetõttu nõuab hageja kostjalt kaubamärgiõiguste rikkumisega, s.o “Peremunad” tähisega markeeritud munade turustamiselt alates 20.01.2005 saadud tulu väljaandmist. Hageja nõuab kahju hüvitamist rikkumise teel saadud tulu väljaandmist. Direktiivi 2004/48/EÜ „intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta“ artikkel 13 p 1 (a) kohaselt rikkuja poolt teenitud mis tahes ebaõiglast tulu tuleb arvestada kahjuhüvitise väljamõistmisel. Seega käsitletakse rikkumisega teenitud tulu väljamõistmist õiguste omajale tekitatud kahju hüvitamise ühe võimaluse või meetodina. Seeläbi on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Samuti esineb selge põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel – hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja ei oleks kasutanud hageja kaubamärki. Eeltoodust lähtudes taotleb hageja, et kohus kohustaks kostjat hüvitama hagejale tekitatud kahju summas 12 900 krooni. VÕS § 1037 lg 1 ja § 1039 alusel taotleb hageja kostjalt rikkumise teel saadud tulu (hariliku väärtuse) väljaandmist. Kostja rikkus hageja õigusi pahauskselt. Kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt sai ta rikkuvate kaupade müügist perioodil 20.01.2005-29.01.2009 perioodil tulu 410 396,14 krooni. Esitatud koondtabelist ja ostu ja müügiarvete loetelust nähtuvalt müüs kostja „Peremunad“ kanamune 18.01.2005-29.01.2009 perioodil 6 094 380 krooni eest. Müüdud munad osteti sisse 5 683 983,86 krooni eest. Kostja esitatud arvetest nähtub, et lisaks munade sisseostule sisaldab antud summa ka transpordikulusid. Sellest tulenevalt oli müüdud munade eest saadud tulu 410 396,14 krooni. Nimetatud summa tuleb hagejale VÕS § 1039 alusel hüvitisena välja mõista. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et tulu arvutamisel tuleb lahutada üldkulud. Samuti ei ole asjakohane kostja üldkulude arvutamise valem. Tulust saab maha arvata ainult konkreetse tootega seotud otsesed kulud, mitte üldkulud. Kostjapoolne tulu mõiste sisustamine viisil, mis hõlmab brutotulust üldkulude mahaarvamist, on väär. Selline käsitlus ei peegeldaks õigustatud isiku õiguse rikkumisega saadud tegeliku tulu suurust ning seaks VÕS § 1039 lg 1 sisalduva õiguskaitsevahendi kasutamise võimaluse sõltuvusse õigusrikkuja majanduslikest otsustest, mis ei ole üldse seotud rikkuvate toodetega. Samuti võimaldaks kostja käsitlus õigusrikkujal reaalselt rikkuvate kaupade müügiga teenitud tulust suurema üldkulude summa mahaarvamisel pahatahtlikult välistada VÕS § 1039 lg-s 1 sisalduva õiguskaitsevahendi kasutamise võimaluse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 21.12.2004 otsuses asjas nr 3-2-1-145-04 märkinud, et „teiste riikide analoogilisi seadusi ja praktikat võib vähemalt eraõigusnormide puhul arvestada võrdlusmaterjalina Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel ka juhul, kui tegemist ei ole rahvusvahelise eraõiguse suhtega. See kehtib esmajoones olukorras, kui meil sätte rakenduspraktika puudub, kuid mujal on see sarnase sätte puhul välja kujunenud. See puudutab eelkõige riike, kellega meil on üldjoontes sarnane õigussüsteem ja seaduste rakendamise praktika, eeskätt Euroopa Liidu teisi liikmesriike ja esmajoones Mandri-Euroopa õigusperekonda kuuluvaid riike.“ Seisukohta, et õigusrikkujal ei ole õigust oma tulude kindlakstegemisel lahutada õigustrikkuva toote pealt saavutatud käibest kaudseid ehk üldkulusid kinnitab kohtupraktika mujal riikides. Saksamaa Ülemkohus on oma 02.11.2000 otsuses (Gemeinkostenanteil, GRUR 2001, 329; IIC 2002, 900), mis Euroopa praktikute hulgas on laialdast kajastamist leidnud, asunud seisukohale, et lubatav on vaid tootega vahetult seostatavate otseste kulude (näiteks kauba ostmine, levitamine või transport, kuid mitte üldkulude nagu töötasud, halduskulud, kindlustus, ruumide rent jms) arvessevõtmine ning rikkumise teel saadud tulust mahaarvatavate rikkuva toote tootmise ja turustamisega seonduvate otseste kulude tõendamise koormis lasub õigusrikkujal. Tegemist oli tööstusdisainilahenduse rikkumise asjas

tehtud otsusega ning selles väljendatud seisukohta kohaldatakse Saksamaa kohtupraktikas ka teiste tööstusomandi õiguste rikkumiste kaasustes. Muid kostja kulusid peale munade ostmiseks ja transpordiks kulunud summa (5 683 983,86 krooni) hageja ei aktsepteeri. Kui rikkujal lubatakse arvestada tuludest ilma piiranguteta maha üldkulude osa, ei võeta temalt ära kogu õigusrikkumisest saadud kasumit. Rikkujale jääb hoopis brutomarginaal oma püsikulude katmiseks. Hageja taotleb: 1) kostja kohustamist hoiduma tulevikus hageja kaubamärgist (reg nr XXX) PEREMUNA tulenevate õiguste rikkumisest, s h tähise „Peremunad“ kasutamisest seoses kaupadega, mille suhtes on kaitstud kaubamärk reg nr XXX PEREMUNA (sh munad); 2) kostja kohustamist hävitama tema poolt turustatud tähisega „Peremunad” tähistatud kaupade (munad) pakendid, mis on arestitud kohtutäituri poolt; 3) hageja kasuks kostjalt tekitatud kahju 12 900 krooni ning alusetu rikastumise ja kaubamärgiõiguste rikkumise teel saadu 410 396,14 krooni väljamõistmist. Hageja taotleb jaotada menetluskulud selliselt, et need jääksid kostja kanda ning et kostja hüvitaks hagejale viimase poolt tsiviilasjaga seoses kantud vajalikud kohtuvälised kulud. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vaidleb vastuhagile vastu täies ulatuses ning on seisukohal, et kostja esitatud nõuded on alusetud ja tõendamata. Kostja seisukoht, et kaubamärk PEREMUNA on munade omadusi, nimelt munade suurust näitav tähis (KaMS § 9 lg 1 p 3) ning PEREMUNA on munatoodete osas tooteliik ning sellega sõnaga tähistavad Eesti munatootjad keskmise suurusega mune, on paljasõnalised ja ekslikud. Ainukesed kostja poolt esitatud tõendid on väljatrükid hageja kodulehelt (hageja munatoodete sortiment) ja fotod kostja pakenditest. Asjaolu, et hageja ise selle tähisega markeerib enda poolt toodetavaid ja turustatavaid keskmise suurusega mune, ei anna alust väita, et tegemist on kauba omadusi (munade suurust) näitava ja kirjeldava tähisega. Teised Eesti munatootjad peale hageja ei kasuta tähist Peremuna või Peremunad. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et teised munatootjad kasutaks antud tähist enda poolt turustatavate munade suurusele viitava tähisena või et nad oma toodetega seoses seda märki üldse kasutaks. Kostja on üksinda, hageja kaubamärgiõigusi rikkudes, kasutanud seda tähist enda turustatavate munade pakenditel. Kostja ei ole Eesti munatootja, vaid oma pakendis teiste toodangu edasimüüja. Teiste Eesti munatootjatena ei saa arvestada tootjaid, kes oma kanalate toodangut on müünud kostjale ja mida kostja on turustanud seadusevastaselt tähist Peremunad kandvates pakendites. Seega on paljasõnalised vastuhagis esitatud väited nagu „munatootjad võtsid keskmise suuruse munade tähistamiseks kasutusele „peremunad“, „peremuna on tooteliik, mida on aastaid mitmed Eesti tootjad kasutanud ühesuguste põhiomadustega – keskmise suurusega munade tähistamisel“ jne. Jääb selgusetuks, miks tähistus “keskmine muna” ei ole kostja arvates sobiv keskmise suurusega muna kohta. Kostja on ise väitnud vastuses põhihagile, et munade ostmisel on munade suurus üks tähtsamaid tegureid (23.02.2009 vastuse lk 4). Järelikult oskab tarbija pöörata tähelepanu muna suurusele ja teab munade suuruse liigitust. Nimelt liigitatakse inimtoiduks mõeldud ehk Aklassi munad suuruse (kaalu) järgi järgmiselt: a) XL – väga suured: kaal ≥ 73 g; b) L – suured: kaal ≥ 63 g ja < 73 g; c) M – keskmised: kaal ≥ 53 g ja < 63 g; d) S – väikesed: kaal < 53 g.

Vastava liigituse kasutamine munade pakenditel on tootjatele/turustajatele kohustuslik Eestis alates Euroopa Liiduga liitumisest 01.05.2004. Seega määratletakse munade suurust tähistega S, M, L, XL. Selliselt liigitatakse mune nii vastavas ärisektoris (sh pakenditel) ja samuti tavalises keelekasutuses. Munade liigitusega samasugust tähistust kasutatakse ka riiete suuruse määratlemisel, mistõttu on tegemist üldlevinud ning tarbijatele üheselt ja lihtsalt arusaadavate tähistega. Loomulikult kasutatakse munade suuruse määratlemisel ka sõnu (väike, keskmine, suur, väga suur/hiiglaslik). Näiteks on selline kasutamine levinud toiduretseptides, kui toidu valmistamisel on oluline muna suurus. Eeltoodust järeldub, et munade suurust näitavad tähised on S, M, L, XL või sõnad „väike“, „keskmine“, „suur“. Sõna „Peremuna“ ei kasutata keskmise suurusega muna tähenduses, vaid kasutusel on täht M või sõna „keskmine“. Ebaõige on kostja järeldus, et tähise Peremuna tavapärasust (KaMS § 9 lg 1 p 4) tõendab asjaolu, et seda tähist on kasutanud kanamunade tähistamiseks pooled. Hageja on kaubamärgiomanik, kes on kasutanud seda kaubamärki juba alates 1999. Kaubamärgi kasutamine kaubamärgiomaniku poolt tema enda toodetel ei tõenda mingil viisil selle kaubamärgi tavapärasust. Kostja on tähist Peremuna kasutanud hageja õigusi rikkudes. Kuna hageja teavitas kostjat koheselt, kui viimane alustas tähise Peremuna kasutamist munade pakenditel, rikkumisest, ei saa kostja väita, nagu oleks ta tähist Peremuna kasutanud heauskselt. Kostja kasutas teadlikult ära olukorda, et hageja ei olnud oma 1999. aastast kasutusel olevat kaubamärki varem registreerinud. See on pahatahtlik ja hageja kaubamärgi eristusvõime lahustamisele suunatud teadev tegevus. Kui tarbijate teadvuses on pika rikkumise perioodi jooksul toimunud hageja kaubamärgi Peremuna eristusvõime vähenemine, mille tulemusel osa tarbijaid täna ei suuda tähist Peremuna enam tajuda kaubamärgina (s o ühest kindlast allikast pärineva toote tähistusena), siis on see otseselt ja üksnes tingitud kostja pikaajalisest hageja õigusi rikkuvast tegevusest. Ebaõige on kaubamärgi PEREMUNA samastamine sõnaühenditega nagu „puhkekeskus“, „suusabaas“, „lasteaed“ või „lastevorst“. Tegemist ei ole võrreldavate tähistega. Samuti on kohatu samas reas nimetada teistele ettevõtjatele kuuluvaid kaubamärke nagu „pereleib“ (PERE LEIB on AS PLT kaubamärk ja ärinime oluline osa, lisaks on AS PLT registreerinud kaubamärgid Pere Sai, Pere Peenleib, Pere Rukkileib, Pere Sepik). Need märgid ei oma mingit seost leiva, saia, sepiku suurusega. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et KaMS § 9 lg 1 punktide 2-4 regulatsioon on ette nähtud välistamaks situatsioone, kus ettevõtjad on asetatud olukorda, kus nad ei saa oma kaupa või teenuseid kirjeldada või kiita seetõttu, et vastava üldkirjeldavat laadi tähise kasutamine on kellegi poolt monopoliseeritud (2-05-23329). Sõna „Peremuna“ ei ole üldkirjeldavat laadi ja seda ei kasutata keelekasutuses ega ärisektoris keskmise suurusega munade tähenduses. Üleüldiselt on kasutusel täht M (M-munad) ja sõna „keskmine“. Kostjal puudub seega igasugune vajadus kasutada hageja kaubamärki PEREMUNA enda poolt turustatavate munade suuruse tähistamiseks. Kostjaga samasse kontserni kuuluv AS Maag Piimatööstus omab kaubamärki PEREJUUST, mis on registreeritud kaupadele juust ja juustutooted. Tegu on kaubamärgiga PEREMUNA analoogse ülesehitusega tähisega (sõna PERE + toote liiki näitav sõna). Seega kinnitab Maag kaubamärki PEREJUUST omades, et analoogse ülesehitusega kaubamärk Peremuna on eristusvõimeline tähis. Kaubamärgi PEREJUUST registreerimise vastu esitatud vaidlustusavaldust rahuldamata jättes märkis tööstusomandi apellatsioonikomisjon oma otsuses, et tähisel ”pere” puudub Eestis kauba liiki või omadust näitav iseloom. Hageja taotleb vastuhagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist kostja (vastuhagi järgi hageja) kanda. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist ja vastuhagi rahuldamata jätmist. Nõudes kostjalt kogu rikkumisega saadud tulu väljamõistmist lähtus hageja Euroopa direktiivist 2004/48 art 13.

Kostja tulust arvestas hageja maha hinna, mille kostja ise kauba eest tasus seda sisse ostes ja transpordikulud e kulud, mis on otsuselt kaubaga seotud. Hageja valis direktiivist ja VÕS §-dest 1043 ja 1045 juhindudes nõudeks pahauskse rikkuja tulu väljamõistmise. VÕS § 1039 järgi kuulub väljamõistmisele kogu rikkumisest saadud tulu. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et hageja kaubamärk „PEREMUNA" ei oma õiguskaitset KaMS § 9 lg 1 pde 3 ja 4 tähenduses. Õigusrikkumist ei ole toimunud. Kostja ei kasuta tähist „Peremuna", vaid „Peremunad". Registreeritud kaubamärk on PEREMUNA. Ka hageja ise ei kasuta oma registreeritud kaubamärki. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud fotolt nähtub, et hageja kasutab tähist kujul „Peremunad". Tähise kasutamist kujul „Peremunad" ei saa lugeda erinevuseks üksnes ebaoluliste elementide poolest. Kaubamärk „Peremuna" on sõnaline tähis, mitte element. Element oma olemuselt on kujunduslik detail, mille muutmine ei pruugi muuta kaubamärki (KaMS § 17 lg 2 p 1). Kostja on seisukohal, et tähisel „Peremuna" eristuv iseloom puudub. Kostja ei kasuta tähist „Peremuna", vaid kombineeritud tähist „Rannamõisa Peremunad". Registreeritud kaubamärk on aga „Peremuna", tegemist on erinevate tähistega. Kostja ei ole ühelgi tootel kasutanud hagejale kuuluvat registreeritud kaubamärki „Peremuna". Vaatamata sellele on kostja oma 07.01.2009 kirjas õnnitlenud hagejat kaubamärgi registreerimise puhul ning kinnitanud, et lõpetab Rannamõisa Peremunad kaubamärgi kasutamise hiljemalt 15.02.2009. Kostja on samuti põhjendanud, miks ta ei pea võimalikuks kaupade kõrvaldamist müügilt juba 08.01.2009. Tegemist on äriühinguga, kellel on samuti kohustused oma lepingupartnerite ees, mida ei olnud võimalik nii lühikese ajaga muuta. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et tal puudub igasugune kindlus, et kostja rikkumise 15.02.2009 lõpetab. Kostja ei ole oma senise käitumisega andnud hagejale alust kahelda selles, et kostja täidab oma lubaduse ning kõrvaldab tähist „Peremunad" kandvad tooted müügist hiljemalt 15.02.2009. Vaatamata sellele, et õigusrikkumist ei ole toimunud ning kostja ei ole hagejale seega kahju tekitanud, esitab kostja oma vastuväited, mis oleksid asjakohased juhul, kui kostja oleks hageja õigusi rikkunud. Hageja väide müüginumbrite suure kukkumise kohta on tõendamata. Tõendatud peab olema põhjuslik seoses selle vahel, et kostja poolt „Rannamõisa Peremunade" turustamine tingis müüginumbrite võimaliku vähenemise hagejal (VÕS § 127 lg 4). Kostja on tellitud Socio uuringukeskuse jaanuari 2009 kanamunade ostuajendite uuringu kohaselt peavad ostjad munade ostmisel kõige olulisemaks omaduseks munade hinda, seejärel säilivusaega ja munade suurust. 10 etteantud omadusest on vastajad asetanud kaubamärgi 7. kohale. Nimetatud eelistused näitavad, et tavatarbija on käesoleval ajal esmajoones hinnatundlik ning ostueelistus põhineb hinnal. Hageja müüginumbrite võimalikku vähenemist võis põhjustada ehk see, et kostja munad on müügil madalamate hindadega, mitte aga see, et kostja müüs konkreetselt tähisega „peremunad" tähistatud tooteid. Veel enam, kuna ostja teeb valiku ennekõike hinna alusel, puudub põhjuslik seos hagejapoolsete müüginumbrite vähenemise ning kostjapoolse „Rannamõisa Peremunad" tähise kasutamise vahel. Isegi kui kostja oleks rikkunud hageja õigusi, ei ole ta tekitanud hagejale kahju „Rannamõisa Peremunade" müügiga, kuivõrd kostjapoolse tegevuse hagejale kuuluva kaubamärgi „PEREMUNA" kasutamine ning hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja kõigi menetluskulud hageja kanda jätmist. Vastuhagi nõue ja selle põhjendused Esitatud vastuhagis taotleb kostja (vastuhagi järgi hageja) hageja (vastuhagi järgi kostja) kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist KaMS § 52 lg 1, § 9 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel. On teada, et aastast 2005 kuni käesoleva ajani kasutab hageja suurte kanamunade tähistamiseks kombineeritud kaubamärki "TALLEGG Suured munad+kuju" , keskmise suurusega kanamunade tähistamiseks "TALLEGG Peremunad+kuju" ja väikese

suurusega kanamunade tähistamiseks "TALLEGG Pesamunad+kuju". munade tähistamiseks kasutab hageja kombineeritud kaubamärki Hiidmunad+kuju." Nimetatud asjaolu tõendab hageja koduleht.

Eriti suurte

"TALLEGG

Tähist "Peremunad" kombineeritud kaubamärgi koosseisus tuleb lugeda kaubamärgi mittekaitstavaks osaks, sest see on üksnes kauba omadusi, nimelt kauba suurust, näitav või kirjeldav tähis. Registreeritud kaubamärk, sõnaline tähis "Peremuna" on tähise "Peremunad" ainsus. Kumbki tähis ei ole KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaselt klassis 29 loetletud kaupadele kaubamärgina registreeritav. Kostja tähistab alates aastas 2005 suuri kanamune kombineeritud kaubamärgiga "RANNAMÕISA Suured munad + kuju" ja keskmise suurusega mune kaubamärgiga "RANNAMÕISA Peremunad + kuju". Tähistus "keskmine muna" keskmise suurusega munade kohta pole sobiv, sest selles puudub informatsioon muna suuruse kohta. "Keskmise suurusega munad" oleks olnud täpne, kuid see tähistus on liialt pikk, lohisev ja keelekasutuse seisukohalt ebamugav. Seetõttu võtsid munatootjad keskmise suurusega munade tähistamiseks kasutusele "peremunad". Tegelikult oli sõna "peremunad" kasutusel tavapärases keelekasutuses oma pere või mõne teise pere keskmise suurusega munade kohta juba varem. Võib julgelt öelda, et munatootjad ei mõelnud välja uut sõna keskmise suurusega munade tähistamisel, vaid hakkasid kasutama juba tuntud tähistust. Tähis „Peremuna" ei oma eristusvõimet, munatoodete osas on „peremuna" tooteliik, mida on aastaid mitmed Eesti tootjad kasutanud ühesuguste põhiomadustega - keskmise suurusega munade tähistamisel. Kaubamärk peab olema üheselt individualiseeritav, seega peaks tähis „Peremuna" eristama hageja tooteid teiste munatootjate, sh kostja toodangust. Kaubamärgina ei saa registreerida ka üldises kasutuses olevat märki (KaMS § 9 lg 1 p 4), st märki, mis koosneb ainult tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või kindlakskujunenud kaubandustavades. Kaubamärk omandab registreerimiseks piisava eristusvõime ainult siis, kui selle eripära võimaldab kauba identifitseerimist ühe (ja mitte teise) konkreetse ettevõtte tootena. Käesoleval juhul puudub tähisel „Peremuna" eristusvõime. Sõnalist tähist "peremuna" võib lugeda eesti keele kasutuses tavapäraseks tähiseks just kanamunade tähistamisel. Seda tähist on kasutanud alates 2005 oma kanamunade tähistamiseks määratud kombineeritud kaubamärkides nii kostja kui hageja. „Peremuna" on oma olemuselt kahest sõnast koosnev liitsõna, mis on tavakeeles laialdaselt kasutuses. Tegemist on levinud sõnaühendiga, mis ei oma sellist eristusvõimet, et seostuks isikul konkreetse tootega (kindla tootja teatud sorti munadega, pakendiga), vaid tegemist on üldist laadi terminiga, millega tähistatakse igapäevaselt ostetavaid tavalisi kanamune (tavaline, enimlevinud M suurus). Oma olemuselt on „peremuna" analoogne järgmiste sõnaühenditega: „puhkekeskus", „suusabaas", „pesamuna", „lasteaed", „lastevorst", „pereleib" jne. Seega on tegemist üldise iseloomustava terminiga, mis on laialdaselt levinud tavapärases keelekasutuses ning seega ei saa nimetatud termin ehk tähis õiguskaitset tulenevalt KaMS § 9 lg 1 p-st 4. Tähis „Peremuna" on tavapärane heauskses äripraktikas. Kanamuna tootmises võib tähist "PEREMUNA" lugeda M-suurusega kanamunade sümboliks, mida on õigustatud kasutama ja on seni kasutanud erinevad tootjad. Veel enam, nii hageja kui ka kostja esitasid 2005 patendiametile taotlused vastavalt kaubamärkide „Peremuna" ja „Rannamõisa peremunad" registreerimiseks. Hageja kaubamärk registreeriti alles 11.12.2008, kuni selle ajani kasutasid nii pooled nimetatud kaubamärki heauskselt. Veel enam, tingituna asjaolust, et sõna „peremuna" on tavapärane ja levinud igapäevases keelekasutuses - M-suurusega kanamunade tähenduses, oli kostjal põhjendatud eeldus, et „peremuna" kui iseseisev tähis õiguskaitset tulenevalt KaMS § 9 lg 1 p-st 4 ei saa.

Kostja on seisukohal, et kombineeritud kaubamärgi koosseisus on tähis "Peremuna" või "peremunad" kaubamärgi eraldi mittekaitstavaks osaks KaMS § 9 lg 3 mõttes, kusjuures erinevate tootjate kombineeritud kaubamärkide eristatavus on tagatud kombineeritud kaubamärkide kui tervikute eristatavusega. Kuna nii kostja kui hageja on oma M-suurusega kanamunade tähistamiseks mõeldud kaubamärkide koosseisus sõna "peremuna" või "peremunad" kasutanud, on nimetatud tähiseid sisalduvad erinevate isikute kombineeritud kaubamärgid püsinud kaubaturul aastaid ilma, et need oleks tekitanud tarbijates poolte M-suurusega kanamunade tähistamiseks määratud kombineeritud kaubamärkide segiaetavust või tekitanud assotsiatsioone kaubamärkide omanike omavahelisest seotusest. Kaubamärgi esmaseks ülesandeks on tarbija kaitsmine. Kaubamärk võimaldab kindlaks teha kauba tootja ning on selliselt toote päritolu ja kvaliteedi garantiiks. Hagejale olulise eriõiguse - kaubamärgi PEREMUNA kasutamise ainuõiguse andmine piirab oluliselt konkurentsi, mis kindlasti ei ole tarbija huvides. Tekib ka küsimus, miks ei võiks igal perel (munatootja äriühingul) olla oma peremuna või ka nt pesamuna. Tähisele „Peremuna" õiguskaitse andmisega on saavutatud sama olukord, kus õiguskaitse oleks nt sõnadel „puhkekeskus", „suusabaas", „joogivesi" jne. Tegemist on üldlevinud sõnaga mille kasutamise õigust ei tohi ega saagi piirata selliselt, et see eksisteerib vaid registreeritud kaubamärgi omanikul. Hagi alus oli olemas ka registreeringu tegemise ajal 11.12.2008. Juba 11.12.2008 oli tähis „Peremunad" laialdaselt levinud tavapärases keelekasutuses ning heauskses äripraktikas. Kostja taotleb vastuhagi rahuldamist ja hageja ainuõigus kaubamärgile PEREMUNA tühiseks tunnistamist ning menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuistungil taotles kostja 12 900 kroonise kahjutasu vähendamist õiguserikkumise tuvastamise korral 1 770 kroonini. Patendibüroo kirjade, millega seoses nõue on esitatud, sisud on sarnased. Hageja ei ole tõendanud käibe ja tulu vähenemist ja selle seotust kaubamärgiõiguse rikkumisega. Hageja taotleb kostja brutotulu 410 396,14 krooni väljamõistmist ja on selle lugenud tuleuks, mida kostja on rikkumise tagajärjel saanud. Saksamaa praktika kohaldamine oleks põhjendamatu, pealegi on esitatud otsus tööstusdisaini lahendi kohta. Kostja taotleb hageja nõuete rahuldamata jätmist, vastuhagi rahuldamist ja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud hagide ja neile esitatud vastuväidetega, uurinud esitatud tõendeid ja ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 60 lg 1 alusel on Harju Maakohus pädevaks kohtuks vaidlust lahendama. Poolte vahel puudub vaidlus sellest, et: 1) hageja kaubamärgina on PEREMUNA (reg nr XXX) kantud registrisse 11.12.2008 klassis 29 – munad; munasisaldusega piimatooted; munavalge, munakollane, munapulber; klassi 29 kuuluvad toiduvalmistusained, valmis- ja poolvalmistoidud, mille põhikomponendiks on muna (lk 16); registreerimistaotluse sõnamärgi PEREMUNA registreerimiseks esitas hageja 20.01.2005 (lk 20); 2) kostja kasutab tähist „Rannamõisa Peremunad“ ja on hagejale lubanud selle tähise kasutamise lõpetada hiljemalt 15.02.2009. Hageja taotleb kostja: 1) kohustamist hoiduma tulevikus hageja kaubamärgist PEREMUNA tulenevate õiguste rikkumisest, sh kaubamärgi PEREMUNAD kasutamisest seoses kaupadega, mille suhtes kaubamärk on kaitstud; 2) hävitama tema poolt tähisega „Peremunad“ tähistatud kaupade (munad) pakendid, mis on hagi tagamise määruse alusel kohtutäituri poolt arestitud; 3) kahju hüvitamist 12 900 krooni suuruses ja

4) tähisega „Peremunad“ markeeritud kaupade turustamisest saadud tulu 410 396, 14 krooni suuruses väljamõistmist; 5) menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja taotleb vastuhagiavalduses: 1) hageja ainuõiguse kaubamärgile PEREMUNA tühiseks tunnistamist; 2) menetluskulude jätmist hageja (vastuhagi järgi kostja) kanda.

saamata jäänud tulu hüvitamiseks. § 58 näeb ette võimaluse nõuda õigusvastaselt tähistatud kaupade hävitamist. VÕS § 1055 lg 1 võimaldab nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev ning lg 3 järgi võib isik, kelle tööstusomandiõigust rikuti nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus (p 1) ja rikkumise kõrvaldamiseks tema õigusi rikkuvate kaupade ning põhiliselt kaupade tootmiseks või valmistamiseks vajalike materjalide ja seadmete suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas nende hävitamist või tagasivõtmist või lõplikku eemaldamist turustusvõrgust (p 2). KaMS § 17 lg 1 alusel on kaubamärgiomanik kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks ning lg 2 alusel loetakse kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt ka kaubamärgi kasutamist kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolet, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud (p 1). Kostja heitis hagejale ette kaubamärgi kasutamist mitte vastavalt registreeringule, hageja kasutab kaubamärki kujul „värsked peremunad“. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et sõna „värsked“ ei kuulu kaubamärgi koosseisu, vaid on kirjeldav termin (mitte kaubamärgi osa), mis ei mõjuta kaubamärgi eristusvõimet. Registreeritud kaubamärgi PEREMUNA ja kasutatava sama sõna mitmuse vorm mahub kohtu arvates KaMS § 17 lg 2 ebaolulise elemendi määrangusse. Arvestades kaupa, mida kaubamärgiga tähistatakse (munad), ei ole määrava tähtsusega, kas tähistuseks on „peremunad“ või „peremuna“. Viidatud sätetest tulenevalt ja märgitud põhjendutel kuuluvad rahuldamisele hageja nõuded kostja kohustamiseks hoiduma hageja kui kaubamärgi PEREMUNA omaniku ainuõiguse rikkumisest ja hävitama kohtu hagi tagamise määruse alusel arestitud pakendid. VÕS § 127 sätestab kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse. Viidatud paragrahvi 1.lõike järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitisena taotleb hageja kostjalt 12 900 krooni väljamõistmist. Tegemist on kulutusega, mille hageja kandis taotledes kostjalt õigusrikkumise lõpetamist PL OÜ kaudu. Kahju suurust tõendavad nimettaud patendibüroo arved: 11.02.2005 – 1 500 krooni, 19.12.2008 – 6 000 krooni, 16.01.2009 – 5 400 krooni (I kd lk 118, 119, 120). Põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostja õigusvastase tegevuse vahel on olemas (lg 4). Juhul, kui kostja ei oleks hageja kaubamärgist tulenevat ainuõigust rikkunud, ei oleks kostjal kahju, mille väljamõistmist ta taotleb, tekkinud. Kostjapoolse rikkumise korral ei pidanuks hageja pöörduma patendibüroo poole nõustamiseks ja kostja jaoks kohtueelste nõudekirjade koostamiseks. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mis kuulub VÕS § 128 lg 1 ja lg 3 (kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks) ning § 115 alusel hüvitamisele. Riigikohtu otsuse nr 32-1-79-08 p 18 järgi on VÕS § 128 lg 3 alusel hüvitatavad ka kohtumenetluseeelsed õigusabikulud (vt ka Võlaõigusseadus I. Komm.väljaanne lk 452, 2. lõik). Kohus ei pea põhjendatuks kostja seisukohta, mille kohaselt tuleks hagi rahuldamise korral piirduda 1 770 krooniga, sest kostja jätkas hageja õiguste rikkumist ka pärast hagejalt esimese kirja saamist. Kostja tegevuse tagajärjel tekkis hagejal vajadus pöörduda patendibüroo poole ja kanda kulutusi. Arvetest nähtuvalt esitas patendibüroo hagejale tasumiseks arve igakordsel hageja pöördumisel, mille tulemusena patendibüroo pidi tegema tööd ja koostama kostjale kirjad. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kirjade sisu on sama. Kirjade koostamiseks on hagejat esindanud patendibüroo pidanud analüüsima seadusi ja neid kostjale selgitama. Kostja poolt esitatud vastuväidete tõttu pidi hagejat esindava patendibüroo koostama korduvaid kirju. Selleks tuli

kostja uute vastuväidete ilmnemisel kaaluda seni kirjas märgitut, analüüsida kostja vastuväiteid ning kujundada hageja seisukoht ja see kostjale teatavaks teha. Hageja ei saanud valida, et tasub patendibüroole vaid 1 770 krooni. Märgitud põhjendustel tuleb kostjale hageja kasuks 12 900 krooni välja mõista. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele ka rikkumisega saadud tulu. Kooskõlas VÕS § 1037 lg 1 õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. § 1037 lg 3 järgi hinnatakse lõikes 1 nimetatud harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. VÕS § 1039 (pahauskse rikkuja vastutus) alusel võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Kohus loeb hageja poolt kostjale esitatud nõuetega tähise PEREMUNAD kasutamise lõpetamiseks (I kd lk 18-20, 23-26, 28-30, 32-33); kostja vastustega nendele (lk 21-22, 27, 31, 34); sellega, et hageja kasutab vaidlusalust kaubamärki alates 1998, kostja tuli turule 2005, mistõttu ta pidi teadma hageja poolt kasutatavast tähisest; tähise „Rannamõisa peremunad“ kaubamärgina registreerimise taotluse esitamisel kostja poolt teatas Patendiamet kostjale, et vajalik on hageja nõusolek; tõendatuks asjaolu, et kostja teadis oma õigustuse puudumisest ja on seega pahauskne rikkuja. Kostja on esitanud andmed tulu kohta, mida ta rikkumisega sai. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostja rikkus hageja loata hageja kaubamärgi kasutamisega hageja intellektuaalset omandit. Hageja valis oma kaubamärgi ainuõiguse rikkumise eest kostja poolt rahaliseks hüvitiseks kostja tulu väljamõistmise. Nõue vastab viidatud VÕS sätetele ja ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 29.04.2004 direktiivile 2004/48 „Intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta“, mille art 13 lg 1 p a alusel tuleb rikkujalt õiguste valdajale tekitatud kahjutasu määramisel arvesse võtta muuhulgas ka rikkuja poolt teenitud mistahes ebaõiglast tulu. Hageja taotlebki kostjalt tulu väljamõistmist. Kuivõrd hageja ei nõua kostjalt muud hüvitist ( kaotatud tulu, moraalne kahju). Direktiivi art 1 kohaselt on direktiivi objektiks ka tööstusomandi õigus (sh kaubamärgiõigus). Hageja poolt taotletud summa 410 396,14 krooni on tõendatud kostja poolt 28.05.2010 kohtumääruse alusel esitatud tõenditega (I kd lk 144-236, II kd lk 1-112). Asjaolude kohta, kuidas hageja nõude suuruse tõendite alusel arvutas, andis hageja kohtuistungil selgituse (prot lk 3). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjalt tuleb välja mõista rikkumisega saadud tulu, millest on maha arvatud hind, mille kostja kauba eest tasus ja transpordikulud. Arvestades, et kostja teenis tulu hageja kaubamärgiõigust rikkudes, puudub alus muid kulutusi tulust maha arvata. Kooskõlas Riigikohtu otsuses 3-2-1-145-04 avaldatud seisukohaga, mille järgi kohus võib teiste riikide analoogilisi seadusi ja praktikat vähemalt eraõigusnormide puhul arvestada võrdlusmaterjalina Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel ka juhul, kui tegemist ei ole rahvusvahelise eraõiguse suhtega. See kehtib esmajoones olukorras, kui meil sätte rakenduspraktika puudub, kuid mujal on see sarnase sätte puhul välja kujunenud. See puudutab eelkõige riike, kellega meil on üldjoontes sarnane õigussüsteem ja seaduste rakendamise praktika, eeskätt Euroopa Liidu teisi liikmesriike ja esmajoones Mandri-Euroopa õigusperekonda kuuluvaid riike. Hageja poolt esitatud Saksamaa Ülemkohtu 02.11.2000 otsuse kohaselt on lubatav vaid tootega vahetult seostatavate kulude (kauba ostmine, levitamine, transport), kuid

mitte üldkulude (töötasud, halduskulud, kindlustus, ruumide rent jms) arvesse võtmine ning rikkumise teel saadud tulust mahaarvatavate rikkuva toote tootmise ja turustamisega seonduvate otsuste kulude tõendamise koormis lasub õiguserikkujal. Asjaolu, et otsus käsitleb tööstusdisainilahenduse rikkumise asja ei muuda selles väljendatud põhimõtet käesolevas asjas mittekohaldatavaks. Nii kaubamärk kui tööstusdisainilahendus on tööstusomandina intellektuaalse omandi mõistesse kuuluvad. Hageja selgitas, et valis kostjalt kui pahauskselt rikkujalt saadud tulu väljamõistmise nõude esitamise juhindudes viidatud direktiivist ja VÕS §-dest 1043 ja 1045, sest kahju täpse suuruse tõendamine oleks tõenäoliselt võimatu või väga raske. Kooskõlas TsMS § 233 lg 1 on kohtul sellisel juhul õigus siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades kahju suurust hinnata. Võttes arvesse kõiki ülalmärgitud kohtuotsuse põhjendusi on kohtu arvates kostjalt 410 396,14 krooni väljamõistmine põhjendatud.

KaMS § 9 lg 1 p 4 eesmärgiks tavakasutuses oleva sõna kaubamärgina registreerimise keelamiseks on see, et üksikud ettevõtjad ei saaks monopoliseerida tavakeelt, et kirjeldavad tähised oleksid vabalt kasutatavad kõigi poolt. Sätte eesmärgiks on tarbija kaitsmine (avalik huvi). Kuna „peremunal“ tavakasutuses tähendust ei ole, puudus alus nimetatud tähise kaubamärgina registreerimiseks keelamiseks. Tähise tavakeeles kasutamine peab olema tõendatud (T-146/02 p 31). Kohus nõustub hagejaga selles, et asjaolu, et hageja toodab ja turustab oma keskmise suurusega mune tähise „Peremuna“ all ei muuda seda sõna munade suurust näitavaks ja kirjeldavaks tähiseks. Õige on ka see hageja väide, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud, et teised Eesti munatootjad kasutaksid tähist „Peremuna“ keskmise suurusega munade tähistamiseks. Õige on ka hageja väide, et toiduretseptides ei kasutata keskmise suurusega muna tähistamiseks sõna „peremuna“ (I kd lk 90, 99, 100-101, 102, 103, 104). Nimetatud tõendid lükkavad ümber kostja poolt antud tähenduse sõnale „peremuna“. Tarbija võib küll munade puhul teha ostuotsuse munade suuruse järgi, nagu väidab kostja ja mida kostja tõendab Socio uuringukeskuselt tellitud uuringuga, see aga ei tähenda, et tarbija peaks keskmise suurusega munadeks mune, mis on tähistatud tähisega „Peremuna“. Sellist seisukohta ei ole ka uuringutegija esitanud (I kd lk 58). Hageja kodulehe väljatrükk (I kd lk 65-66) kinnitab hageja seisukohta, mille kohaselt talle kuuluvad erinevad kaubamärgid, mitte aga kostja seisukohta, et „peremuna“ tähendaks keskmise suurusega muna. Sõna „peremuna“ ei saa võrrelda sõnadega puhkekeskus, suusabaas, joogivesi jne nagu seda on väitnud kostja. Sõnal peremuna puudub eesti keeles tähendus, sõnadel puhkekeskus, suusabaas, joogivesi on aga tähendus olemas. Nii tähendab puhkekeskus kohta, kus saab puhata; suusabaas, kohta, kus saab suusatada; joogivesi vett, mida võib juua. Seoses tavapärases äripraktikas kasutamisega on kostja vastuhagiavalduses määratlenud tähise „Peremuna“ kui M-suurusega munade sümboli (lk 62). Märgitud põhjendustel ei nõustu kohus ka kostja selle seisukohaga. Kostja seisukohast tuleneb, et tähis „Peremuna“ on muutunud tavapärases äripraktikas kasutatavaks poolte poolt selle tähise all keskmise suurusega munade müümise tagajärjel. Ülalmärgitud põhjendustel see aga nii ei ole. Kostja poolt esitatud tõenditega ei ole tõendanud, et tähist „Peremuna“ peetakse keskmise suurusega munade tähistuseks. Kostja arutlus sõna „peremuna“ kui kombineeritud kaubamärgi koosseisus mittekaitstavaks osaks olemise kohta on asjakohatu. Hagejale kuulub sõnaline kaubamärk „PEREMUNA“, tegemist ei ole kombineeritud kaubamärgiga. Hageja kombineeritud kaubamärkidena on kostja loetlenud vastuhagis "TALLEGG Suured munad+kuju", "TALLEGG Peremunad+kuju", "TALLEGG Pesamunad+kuju" ja TALLEGG Hiidmunad+kuju". Vaidlusaluseks kaubamärgiks nii hagis kui vastuhagis on hagejale kuuluv sõnamärk PEREMUNA. Vaidluse lahendamist ei mõjuta asjaolu, et kaubamärgina on registreeritud AS PERE LEIB, kusjuures sõnaosad „AS“ ja „LEIB“ ei kuulu kaitse alla; PERE SAI kusjuures sõnaosa „SAI“ kasutamise ainuõigust kaubamärk ei anna; Pere Sepik, kusjuures sõnaosa SEPIK kasutamise ainuõigust kaubamärk ei anna; Pere Peenleib, kusjuures sõnaosa PEENLEIB kasutamise ainuõigust kaubamärk ei anna; Pere Rukkileib, kusjuures sõnaosa RUKKILEIB kasutamise ainuõigust kaubamärk ei anna (I kd lk 106-110). Nimetatud kaubamärgid ei ole võrreldavad hageja vaidlusaluse kaubamärgiga PEREMUNA; tegemist on lahku kirjutatud sõnadega, millel on tähendus. Nagu varem märgitud on hageja kaubamärgi puhul tegemist kunstliku, tähendust mitteomava liitsõnaga. Sarnaselt hageja kaubamärgiga on registreeritud kaubamärgina PEREJUUST (lk 111). Ülalmärgitud põhjendustel tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Hagihind on 473 296,14 krooni (2x25 000+12 900+410 396,14), vastuhagihind on 25 000 krooni.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega ja vastuhagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta kostja AS Maag Grupp kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal AS Tallegg õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.