lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-115-10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 30.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-115-10
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
30.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1802
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus
Viru Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-11-20
Selgitustaotlus
Viru Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-11-19
Pöördumine
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-19
Ettepanek
Justiits- ja Digiministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-25
Taotlus
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-22
Hankija täiendav seisukoht
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-05-06

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 175 lg 1, 2Kohustuse ülevõtmineVÕS § 78 lg 1, 4Kohustuse täitmine kolmanda isiku pooltTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alusedVÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (15)

lahend.ee
2-22-11644/37Riigikohtu tsiviilkolleegium06.05.20262-22-16115/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.10.20252-22-16115/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.06.20242-23-12596/40Viru Maakohus Rakvere kohtumaja07.05.20242-19-8853/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.06.20212-14-32561/70Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.04.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Energia AS10421629(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-115-10 Tartu, 30. november 2010. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi Ave Selgise vastu võla 17 508 krooni 14 sendi ja viivise väljamõistmiseks Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-0891419 Ave Selgise kassatsioonkaebus 17 036 krooni 14 senti Hageja Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629) Kostja Ave Selgis (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi 8. november 2010. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-91419 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Ave Selgisele kassatsioonkaebuselt 10. juunil 2010. a tasutud kassatsioonikautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
VÕS § 396 lg 2Laenulepingu mõiste
2-16-821/29
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
06.12.2016
2-16-8694/14Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja29.11.2016
2-14-32561/43Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.10.2016
2-14-59740/43Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja13.05.2015
2-14-9118/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.04.2015
2-11-16996/20Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja27.03.2013
3-2-1-89-12Riigikohus19.09.2012
2-10-45147/22Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja15.03.2012
2-11-3404/12Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja24.10.2011
Eesti Energia Aktsiaselts (hageja) esitas 31. detsembril 2008 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ave Selgise (kostja) vastu võla 17 508 krooni 14 sendi ja viivise saamiseks. Kostja esitas makseettepaneku peale vastuväite ning Pärnu Maakohus andis tsiviilasja 16. veebruari 2009 määrusega üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja põhivõla 17 508 krooni 14 senti ning ajavahemiku eest 3. detsembrist 2007 kuni 13. märtsini 2009 viivise 3521 krooni 89 senti ja alates 14. märtsist 2009 viivise 0,06% päevas kuni võla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled võrgu- ja elektrilepingu, mille alusel kohustus hageja müüma kostjale elektrienergiat ning kostja kohustus tarbitud elektrienergia eest tasuma nõuetekohasel viisil ja tähtaegadel. Lepingu lisaks olevate tüüptingimuste p-de 5.4 ja 9.9 järgi on kostja kohustatud tasuma viivist päevas 0,06% õigel ajal maksmata tasust. Kostja ei ole elektrienergia eest tasunud. Arved maksis osaliselt esialgu Ratsu-Kaariku tee Mittetulundusühing (edaspidi kolmas isik). Kolmas isik esitas hagejale 25. novembril 2008 avalduse 15 678 krooni 20 sendi tagastamiseks, sest kolmandal isikul ei olnud alust seda tasuda. Hageja tagastas nõutud raha kolmandale isikule.
2.Kostja ei tunnistanud 15 678 krooni 20 sendi põhinõuet ja 3302 krooni 12 sendi viivisenõuet. Kolmas isik tasus kostja eest hageja nõude, tuginedes kostja ja kolmanda isiku kokkuleppele, millega kolmas isik võttis endale kohustuse tasuda kostja elektriarvete eest kokku 15 678 krooni 20 senti. Kostja kohustus kolmandale isikule raha tagastama hiljemalt 2008 detsembris. Kostja on kolmandale

isikule selle raha tagasi maksnud. Hageja tagastas kostja eest makstud raha kolmandale isikule alusetult. Kuna hageja võttis kolmanda isiku täitmise vastu, vabanes kostja oma kohustuse täitmisest. Seega ei ole hagejal vaidlusaluses ulatuses kostja vastu nõuet.

3.Tartu Maakohus rahuldas 12. juuni 2009. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 17 508 krooni 14 senti, ajavahemiku eest 26. novembrist 2008 kuni 13. märtsini 2009 viivise 1271 krooni 40 senti ja alates 14. märtsist 2009 viivise 0,06% päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem põhivõlast. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kostja vastuväite kohaselt sõlmis kostja 12. jaanuaril 2008 kolmanda isikuga laenulepingu, mille alusel sai kostja kolmandalt isikult laenu 16 000 krooni. Sellega vabanes kostja kohustuse täitmisest. Laen kanti lepingu p 1.2 järgi kolmanda isiku arvelduskontolt ülekannetena hageja arvelduskontole arvete alusel, mille hageja oli esitanud kostjale. 25. novembril 2008 tegi kolmas isik hagejale avalduse, milles palus tagastada 15 678 krooni 20 senti. Kolmanda isiku väitel ei ole tema tasutud arved tema omad. Hageja tagastas kolmandale isikule 15 678 krooni 20 senti, sest hagejal ei olnud alust seda endale jätta. Kolmandal isikul ei olnud hageja vastu kohustust. Kui kolmas isik täidab kohustuse võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, vastutab võlausaldaja ees mittenõuetekohase täitmise eest võlgnik, mitte kolmas isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 128 järgi omistatakse sellisel juhul kolmanda isiku käitumine võlgnikule ja võlgnik vastutab kolmanda isiku käitumise ja muude temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest. Seega ei läinud võla tasumise kohustus võlgniku ja kolmanda isiku vahel sõlmitud laenulepingu alusel üle kolmandale isikule. Võlgniku kohustus saab kolmandale isikule üle minna juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub (võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg 2). Praegusel juhul ei ole kostja ega kolmas isik nõusoleku saamiseks võlausaldaja poole pöördunud. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et hageja sai laenulepingu alles kohtumenetluse ajal ja hageja ei ole kohustuse ülevõtmisega nõustunud. Seega vastutab kogu võla tasumise eest kostja.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsuse osas, millega temalt mõisteti välja põhivõlg 17 508 krooni 14 senti ja viivis.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 10. mai 2010. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja ei ole hageja esitatud arvete alusel elektrienergia eest tasunud. Kostja vastuväite kohaselt lõppes tema kohustus VÕS § 78 alusel, sest selle täitis kolmas isik. Kolmas isik tasus 2008. aastal hagejale arvete alusel kokku 15 678 krooni 20 senti. Need arved oli hageja esitanud kostjale. Kolmas isik palus 25. novembril 2008, et hageja tagastaks talle ekslikult tasutud raha, sest arved ei ole tema omad. Kuna hageja tagastas kolmandale isikule raha, on kostja kohustus täitmata.

VÕS § 78 kohaldamiseks peab kolmandal isikul, kes kohustuse täidab, olema tahe täita kohustust teise isiku eest. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et kolmandal isikul oleks olnud tahe täita kohustus kostja eest. Kostja ja kolmanda isiku lepinguga pidi kolmas isik võtma laenu vastu üle kostja kohustuse. Hagejal ei olnud õigust väidetavalt ekslikult tasutud raha kinni pidada, sest arved maksnud kolmas isik teatas, et raha maksmiseks ei olnud alust ja maksed tehti ekslikult. Maakohus viitas õigesti VÕS § 175 lg-le 2, mille kohaselt kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kolmas isik ei ole võlausaldajaga VÕS § 175 lg 1 alusel kohustuse ülevõtmise lepingut sõlminud. Samuti ei ole võlausaldaja nõustunud kolmanda isiku ja kostja sõlmitud lepinguga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti temalt kostja kasuks välja põhivõlg 15 764 krooni 67 senti ja viivis, ning teha selles osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja arvates kohaldub asjas VÕS § 78 lg 1, mille alusel vabanes kostja kohustuse täitmisest, sest kohustuse täitis hagejale kolmas isik. Vale ja tõendamata on kohtute seisukoht, et kolmas isik täitis kostja kohustuse ekslikult. Hagejal ei olnud õigust kolmandale isikule kostja eest täidetud kohustust tagastada ega nõuet kostja vastu esitada. Kolmandal isikul oleks VÕS § 78 lg 4 alusel õigus esitada tagasinõue kostja vastu. Praegusel juhul oli kostjal hageja vastu kohustus, mis ei olnud ära langenud. Asjas ei kohaldu VÕS § 175, sest võlgnik ei vahetunud.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kuna kolmas isik kinnitas hagejale, et tal ei olnud tahet täita kostja kohustust ja ta tegi seda ekslikult, tagastas hageja nõutud raha kolmandale isikule VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja sai kostja ja kolmanda isiku laenulepingust teada alles kohtumenetluse ajal. Kostja ei nimetanud varem oma kohustuse täitjana kolmandat isikut vaid selgitas, et arved pidi osaliselt tasuma kolmanda isiku juhatuse liige. Kostja ja kolmanda isiku lepingu täitmine eeldas VÕS § 175 lg 2 järgi hageja nõusolekut. Hagejalt ei ole nõusolekut taotletud. Kostjal on õigus esitada nõue kolmanda isiku vastu, kes rikkus temaga sõlmitud laenulepingut.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tarbis hageja müüdud elektrienergiat ning hageja esitas kostjale selle eest arveid. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostjale esitatud arved tasus osaliselt kolmas isik. Kolmas isik nõudis hagejalt tasutud raha tagasi, kuna leidis, et tasus arved ekslikult. Hageja tagastas nõutud raha kolmandale isikule. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt elektrienergia eest tasu ja viivist. Kostja vastuväite kohaselt täitis tema eest kohustuse

kolmas isik.

11.Pooled ei ole väitnud, et kostja kohustus läks kolmandale isikule üle VÕS § 175 lg 1 järgi kolmanda isiku ja võlausaldaja sõlmitud lepingu alusel. Ringkonnakohus leidis, et kostja ja kolmas isik sõlmisid VÕS § 175 lg-s 2 sätestatud kohustuse ülevõtmise lepingu, kuid kuna hageja sellega ei nõustunud, ei läinud kostja kohustus kolmandale isikule üle. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et VÕS § 175 lg 2 järgi on kohustuse ülevõtmise eelduseks võlausaldaja nõusolek.
12.Ringkonnakohus ei ole aga kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 5 põhjendanud, miks tuleb kostja ja kolmanda isiku sõlmitud laenulepingut tõlgendada kohustuse ülevõtmise lepinguna VÕS § 175 lg 2 järgi ning miks ei kohaldu asjas VÕS § 78. VÕS § 78 lg 1 järgi, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast üksnes juhul, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Riigikohus on varasemas praktikas väljendanud seisukohta, et rahalise kohustuse puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust kolmanda isiku täitmisest keelduda. Seega võib võlgnik leppida kolmanda isikuga ka kokku, et see maksab ära tema võla, ning võlausaldaja on kohustatud maksmise eelduslikult vastu võtma (vt Riigikohtu 13. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-04, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Järelikult võisid kostja ja kolmas isik VÕS § 78 lg 1 alusel kokku leppida, et kolmas isik maksab ära kostja võla, ning hageja oli kohustatud kolmanda isiku täitmise eelduslikult vastu võtma. Asjaolu, et hageja väljastas arved kostjale, ei tähenda, et neid arveid ei oleks võinud tasuda kolmas isik (vt ka Riigikohtu 17. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-06, p 11). Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks välistab VÕS § 78 lg 1 kohaldamise see, et kostja ja kolmas isik sõlmisid laenukokkuleppe, millega kolmas isik andis kostjale laenu sel viisil, et tasub kostja eest arvete alusel hagejale kostja võla ning et kostja tagastab kolmandale isikule viimase poolt hagejale tasutu. Pooled võivad kooskõlas VÕS § 396 lg-s 2 sätestatuga vormistada iga võla laenulepinguna. Lisaks peab kolleegium vajalikuks märkida, et VÕS § 78 lg 4 näeb ette kohustuse täitnud kolmanda isiku tagasinõude võlgniku, mitte võlausaldaja vastu. Seega ei tulene sellest sättest kolmanda isiku õigust nõuda hagejalt tagasi kostja eest tasutud võlga.
13.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas kostja kohustuse täitis VÕS § 78 kohaselt kolmas isik. Selleks tuleb asjas esitatud tõendeid, sh kostja ja kolmanda isiku laenulepingut ning kolmanda isiku kostjale esitatud arvete tasumist hinnates tuvastada, kas kolmandal isikul oli hageja esitatud arveid tasudes tahe täita kostja kohustus.
14.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
15.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.