Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-09-42446

nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-09-42446 seadusega. Kohus juhindus hagi rahuldamisel VÕS §-st 1043 ja § 1045 lg 1 p-ist 5. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja poolt lõhutud väravat ei ole võimalik kasutada ning kostjal on kohustus hüvitada hagejale uue värava maksumus. Vaidlust ei ole, et värav on olemas ja saanud mõningal määral kahjustusi, kuid nende kahjustuste kõrvaldamine on võimalik ilma, et hagejal tuleks osta uus värav. VÕS § 132 mõttest tuleneb, et kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima viisi, mis võimaldaks kahjustatud asja parandada või soetama uue asja mõistlikel tingimustel. Kohus leidis, et antud juhul on hagejal võimalik parandada kostja poolt eemaldatud värav, s.o tellida uued värava osad, mis on vana värava juures saanud kahjustada. Sisuliselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja poolt eemaldatud värav on hageja omand. Seega olukorras, kus kostja kahjustas hageja omandit, on hagejal õigus nõuda kostjalt viimase teoga tekitatud kahju hüvitamist. Õigusvastasuse juures tuleb kontrollida asjaolu, et ei esineks VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tõendamist leidis, et kostja ei kontakteerunud eelnevalt hagejaga värava eemaldamise küsimuses. Seega ei esine VÕS § 1045 lg-s 2 toodud välistavaid asjaolusid ning kostja käitumine on olnud õigusvastane. Kohus leidis, et kostja käitumine värava eemaldamisel on kvalifitseeritav kaudse tahtlusena, s.o kostja küll ei ole soovinud õigusvastase tagajärje saabumist, kuid on sellega nõus olnud (näinud oma teo tagajärge ette). Kuivõrd on tuvastatud kostja kaudne tahtlus, on kostja süüdi hagejale tekitatud kahju eest. Hageja esitatud Fagel OÜ 30.07.2009 hinnapakkumise ning OÜ Joaneti 29.07.2009 hinnapakkumise kohaselt moodustab uue värava maksumus koos paigaldusega vastavalt 30 022,95 krooni ja 30 600 krooni (lk 7, 8). Kohus nõustus kostja vastuväitega, et värav on olemas ning seda on võimalik kasutada. Sellest tulenevalt puudub alus hageja nõude rahuldamiseks täies ulatuses. Kohus leidis, et kostjal lasub kohustus hüvitada hagejale värava kordategemiseks ning taaskasutamiseks tehtavad vajalikud kulutused. Vajalikud kulutused tuleb välja mõista käesoleva aja seisuga. Hinnapakkumiste kohaselt moodustab värava paigaldamise maksumus ca 8000 krooni, kinnitused ja postid kogumaksumusega 2000 krooni. Kohus pidas nimetatud kulutusi vajalikeks, mida hagejal tuleb kanda värava taastamiseks. Nimetatud summadele lisandub käibemaks 20% vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lg-le 1. Apellatsioonkaebus

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-09-42446 kahju määramise alusdokumentidena. Hageja soetas värava 5428 krooniga ja ei ole loogiline, et selle tagasipaigaldamiseks (hingedele tõstmine) kulub 12 000 krooni. Kostja leiab, et igasugune värava kahjustumine on asjas tõendamata. Väravad pandi poolte kokkuleppel alajaama kõrvale lihtsalt seisma. Jääb arusaamatuks, miks on kohus poolte ütluste vastuolu korral eelistanud hageja seisukohta ja leidnud, et värav on mõningal määral saanud kahjustusi ning tuleb parandada (hõlmab kahjuhüvitist). Kui värav tõstetakse hingedelt ja eemaldatakse, ei tähenda see automaatselt värava kahjustamist, mis eeldab asja parandamist. Samasse asukohta ei ole võimalik väravat enam paigaldada, kuna see koht on lammutatud ja hageja ei saa paigaldada väravat võõrale kinnistule ning kostja ei näe mingit praktilist vajadust rajada kahe kinnistu vahele värav, mida kumbki kinnistuomanik ilma teise nõusolekuta kasutada ei saa ja mida värava funktsioonis kasutama ei hakata. Seega on kohtu järeldused värava kahjustamise, kordategemise ja parandamise kohta meelevaldsed ja tuvastamata. Vastuapellatsioonkaebus

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-09-42446 kas negatiivne diferents hageja majanduslikus olukorras oleks esinenud ka siis, kui kostja ei oleks hageja poolt paigaldatud väravat eemaldanud. 5.11.2010.a kohtuistungil kinnitasid hageja ja kostja kohtule, et nad võtavad omaks selle, et vaidlusalune värav asus ühe väravapoole osas kostjale kuuluval maal ning teise väravapoole osas maal, mis ei kuulu ei hagejale ega kostjale ning mida ei ole arvatud ka selle maa hulka, mida hageja liikmeks olevatele korteriomanikele (hageja on korteriühistu) tulevikus erastatakse. Menetluse käigus väljendas kostja, et ta ei soovinud taluda enda kinnisasjal hageja poolt paigaldatud väravat. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostjal lasuks hageja poolt paigaldatud värava talumise kohustus. Hageja väitis, et värav paigaldati enne seda, kui kostja talle kuuluva ehitise omandas või ehitise aluse maa erastas. See asjaolu ei saaks olla talumiskohustuse aluseks, sest omanikul on täielik õiguslik võim asja üle ning omandiõiguse kitsendused saavad tuleneda vaid seadusest (AÕS § 68 lg-d 2 ja 3). AÕS §-st 89 tulenevalt võib omanik nõuda igasuguse omandiõiguse rikkumise lõpetamist, seda ka siis, kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Seda asjaolu, kui kinnisasjal asub värav, mis kinnisasja kasutamist takistab, tuleb käsitleda omandiõiguse rikkumisena, mida kostja ei pea taluma. Sellest tulenevalt oli kostjal õigus nõuda tema maal asuva värava eemaldamist. Kuigi kostja ei esitanud hageja suhtes kostja maal asuva värava eemaldamise nõuet, vaid eemaldas värava ise, ei muuda see olukorda, et kostja hageja poolt paigaldatud väravat taluma ei pea. Hageja ei ole esitanud kohtumenetluses asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja kahju oleks võinud tekkida võimalikust kostjapoolsest omavolist kui sellisest, st sellest, et kostja võib-olla realiseeris oma seaduslikku õigust lubamatult. Kuivõrd kostja ei pidanud poolt väravat taluma, ning hageja oleks pidanud kostja kinnisasjal paikneva väravapoole seetõttu eemaldama, ning kuivõrd hageja käsitles enda kahjuna seda, et peale värava eemaldamist kostja poolt ei ole hageja territoorium enam aiaga ja väravaga piiratud, siis ei oleks hagejale kasu olnud ka teisest väravapoolest, mis asus reformimata riigimaal ja mille kostja samuti eemaldas. Seega tuleb asuda seisukohale, et isegi siis, kui kostja ei oleks hageja poolt paigaldatud väravaid eemaldanud vaid oleks ühe värava eemaldamist nõudnud, oleks hageja olnud sisuliselt samas olukorras, milles hageja on praegugi, st hageja territoorium oleks aiaga piiramata. Seega oleks hageja ka ilma kostjapoolse tegevuseta (värava eemaldamine) olnud olukorras, kus hageja oleks pidanud värava eemaldama. Seetõttu ei ole kahju hüvitamise eesmärk täidetud ja kahju ei kuulu VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt hüvitamisele.

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-09-42446

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Gaida Kivinurm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.