Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-10-34973 Tsiviilasi AS Swedbanki hagi Dmitri Beresnjevi vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 6006,88 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Silva Kark, kostja Dmitri Beresnjev ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx) Resolutsioon Välja mõista Dmitri Beresnjevilt 7265.- krooni ja viivis protsendina alates 21.07.2010 kuni põhinõude ( 6006,88 krooni) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) AS Swedbanki kasuks. Menetluskulud jätta Dmitri Beresnjevi kanda. Välja mõista Dmitri Beresnjevilt riigilõiv 2150.- krooni AS Swedbanki kasuks. Välja mõista Dmitri Beresnjevilt viivis menetluskuludelt (2150.- krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Dmitri Beresnjev võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 10.10.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas xxxx,xx kr, intressiga 23% aastas. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti 09.10.2009. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 09.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 09.01.2009. Alates 09.01.2009 kuni 09.04.2009 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 4 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Vastavalt lepingule oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summaltjärgnevast päevast arvates kehtestatud määra alusel. 20.03.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, paludes võlad tasuda hiljemalt 04.04.2009 ja hoiatas juhul, kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse lepingus seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust. 20.04.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 20.07.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 7265.- kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 7265.- kr ja viivise alates 21.07.2010 kuni põhinõude ( 6006,88 kr) täitmiseni lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 2150.- kr; välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt (2150.krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 11.11.2010. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.