lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-105-10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 10.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-105-10
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
10.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1542
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 60 lg 1, 3Toimiku taastamineTsMSRS § 3 lg 1Pankrotihalduri tasu maksustamineTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 208 lg 3Kostja asendamine ja kaasamineTsMS § 218 lg 3Lepinguline esindajaTsMS § 362 lg 1Hagi esitamineTsMS § 438 lg 2Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedTsMS § 456 lg 1Kohtuotsuse jõustumine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (9)

lahend.ee
2-21-141014/62Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.09.20252-21-134529/46Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.03.20252-21-141014/56Riigikohtu tsiviilkolleegium27.11.20242-22-130765/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.05.20242-23-145367/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.05.20242-21-141014/50Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.01.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-105-10 Tartu, 10. november 2010. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Robert Purgatsi hagi Einar Otto, osaühingu HOBIFARMER ja Raul Otto vastu 10 000 krooni solidaarseks väljamõistmiseks Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 205-21538 Raul Otto kassatsioonkaebus 25 000 krooni Hageja Robert Purgats (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Raul Otto (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv 25. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus

1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2 05-21538 muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Arvata Raul Otto kassatsioonkaebuselt 3. juunil 2010 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Robert Purgats (hageja) esitas 5. detsembril 2005 hagi Einar Otto (kostja I) vastu hagejale omandiõiguse alusel kuuluva traktori MTZ-80 (traktor) kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
TsMS § 6Menetluse aja seadus
TsMS § 670 lg 1Kassatsioonitähtaeg
TsMS § 688 lg 1Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
2-22-104286/27
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
01.02.2023
2-13-11524/95Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.02.2015
2-08-7428/153Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.12.2013
2.
Kostja I vaidles hagile vastu. Kostja I arvates ei ole hageja tõendanud, et traktor on kostja I ebaseaduslikus valduses.
3.Hageja esitas 31. augustil 2007 maakohtule taotluse kaasata tsiviilasja menetlusse kostjana Osaühingu HOBIFARMER (kostja II), kes ARK-st saadud andmete ja traktori registreerimise tunnistuse järgi oli traktori omanik.
4.Viru Maakohus kaasas 5. septembri 2007. a määrusega kostja II menetlusse ja kohustas hagejat esitama kohtule kostja II jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega.
5.Kostja II vaidles hagile vastu. Kostja II omandiõigus traktorile lõppes 21. oktoobril 2006 ja nõue tema vastu on alusetu.
6.Hageja esitas 12. veebruaril 2009 maakohtule avalduse, milles palus kaasata tsiviilasja menetlusse kostjana Raul Otto (kostja III) ning muuta haginõuet ja mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitis.
7.Viru Maakohus kaasas 9. märtsi 2009. a määrusega kostja III menetlusse.
8.Kostja III vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Traktor võõrandati enne kui kostjad II ja III said hagist teada.
9.Viru Maakohus rahuldas 18. detsembri 2009. a otsusega hagi, mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja kahjuhüvitise 10 000 krooni ning hageja menetluskulude katteks solidaarselt 3760 krooni. Kostjate menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda.
10.Kostja III esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või hinnata maakohtu otsuse ümber. Teised menetlusosalised maakohtu otsust ei vaidlustanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
11.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 26. aprilli 2010. a otsusega kostja III apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse osas, millega kostjalt III mõisteti solidaarselt kostjaga I ja II hageja kasuks välja kahjuhüvitis 10 000 krooni ja hageja menetluskulude katteks 3760 krooni. Ringkonnakohus tegi kostja III osas uue otsuse, millega jättis hagi kostja III suhtes rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja III ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks välja 2000 krooni. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei ole kostja III hageja esitatud asjaoludel hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud, mistõttu tuleb hagi kostja III suhtes jätta rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad kostja III kantud menetluskulud vastustaja kanda.
1.jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 järgi kohaldatakse enne 1. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut. Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi pidi kohus mõistma poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja III ei esitanud maakohtus menetluskulude kohta dokumente. Ringkonnakohtus tasus kostja III apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 2000 krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12.Kostja III esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus mõistis hagejalt välja kostja III menetluskulude katteks 2000 krooni, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kõik kostja III menetluskulud hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt otsustas ringkonnakohus vääralt menetluskulude jaotuse ja mõistis hagejalt kostja III kasuks ekslikult välja üksnes 2000 krooni menetluskulude katteks, kuigi hagi jäi kostja III vastu täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus lähtus kostja III kantud menetluskulude üle otsustades vääralt TsMSRS § 3 lg-st 1 ja enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg-st 1. Kuigi hageja esitas maakohtule hagi 5. detsembril 2005, kaasas maakohus kostja III menetlusse alles 9. märtsil 2009, mil kehtis juba rohkem kui kolm aastat uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kuna 1. jaanuaril 2006 jõustunud TsMS § 6 järgi tehakse menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, tuli kostja III menetlusse kaasamise ajal kehtinud TsMS § 208 lg 3 järgi alustada pärast kostja III kaasamist asja läbivaatamist algusest peale. Kuna kostja III menetlusse kaasamisel toimetati talle kätte ka hagiavalduse ärakiri ja selle lisad, tuli menetluse alustamise

hetkeks lugeda 9. märts 2009 ning määrata sel ajal kehtinud TsMS § 438 lg 2 ja § 162 lg 1 alusel kindlaks menetluskulude jaotus selliselt, et kõik kostja III menetluskulud jäävad hageja kanda. Lisaks vandeadvokaadi vahendusel esitatud kassatsioonkaebusele esitas kostja III isiklikult

25.oktoobril 2010 oma seisukohad, milles palus saata kogu tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
13.Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja III ei saa menetluskulude jaotust Riigikohtus vaidlustada, sest ta ei vaidlustanud selles osas maakohtu otsust. Tsiviilasi algatatakse hagi esitamisega. Seega alustati praeguse asja menetlust enne 1. jaanuari 2006 ja menetluskulude jaotus tuleb TsMSRS § 3 lg 1 järgi määrata kindlaks enne 1. jaanuari 2006 kehtinud sätete alusel. TsMSRS § 3 ei näe ette, et menetluskulude jaotus sõltuks menetlusosalise menetlusse kaasamise ajast. Menetluse alustamist TsMSRS § 3 lg 1 mõttes ei saa samastada asja läbivaatamisega algusest peale 1. jaanuaril 2006 jõustunud TsMS § 208 lg 3 mõttes. TsMS § 208 lg 3 tähendab seda, et kaasatud kostjale tuleb anda võimalus tutvuda kõigi menetlusdokumentidega ja anda võimalus esitada oma seisukohad, kuid see ei anna alust jaotada menetluskulud 1. jaanuaril 2006 jõustunud sätete järgi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata, sest kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
15.Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja III esitas kassatsioonitähtaja jooksul nõuetekohase kassatsioonkaebuse, milles vaidlustas ringkonnakohtu otsuse üksnes osas, millega ringkonnakohus mõistis hagejalt välja kostja III menetluskulude katteks 2000 krooni ning jättis kogu menetluskulu poolte vahel jagamata.
25.oktoobril 2010 esitas kostja III isiklikult seisukohad, milles palus asja tervikuna uuesti läbi vaadata. Kolleegium leiab, et kostja III 25. oktoobri 2010 taotlus tuleb jätta tähelepanuta, sest see ei ole esitatud ei vandeadvokaadi vahendusel ega kassatsioonitähtaja piires. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline TsMS § 218 lg 3 esimese lause järgi menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse võib TsMS § 670 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Mh juhib kolleegium tähelepanu, et kuna kohtuotsus jõustub TsMS § 456 lg 1 järgi, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, on tähtaegselt vaidlustamata osas ringkonnakohtu otsus jõustunud. Ülaltoodud põhjendustel vaatab kolleegium asja läbi üksnes menetluskulude väljamõistmise osas.
16.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus kohaldas menetluskulude jaotusele õigesti enne 1. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid.

Enne 1. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse TsMSRS § 3 lg 1 järgi menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 1. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kui hagi esitati enne 1. jaanuari 2006, kuid mõni menetlusosaline kaasati menetlusse pärast

1.jaanuari 2006, tuleb kolleegiumi arvates menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele õigusselguse huvides kohaldada ühesugust korda (vt ka Riigikohtu 27. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-08, p 11). Sellest erinevale seisukohale ei saa asuda ka TsMS § 208 lg 3 alusel, mille järgi alustatakse pärast kostja kaasamist asja läbivaatamist algusest peale. Menetluse alustamist TsMSRS § 3 lg 1 mõttes ei saa samastada asja läbivaatamisega algusest peale 1. jaanuaril 2006 jõustunud TsMS § 208 lg 3 mõttes. Ka juhul, kui menetlusosaline (kostja) kaasatakse menetlusse hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist algusest peale, loetakse TsMS § 362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Seega tuleb TsMSRS § 3 lg 1 mõttes määrata menetluse alustamise aeg kindlaks hagi esitamise ajast lähtudes. Kui hagi on esitatud enne 1. jaanuari 2006, kuid menetlusse on pärast 1. jaanuari 2006 kaasatud menetlusosalisi, peab kohus juhtima hiljem kaasatud menetlusosalise tähelepanu asjaolule, et selles asjas kohaldatakse menetluskulude jaotusele enne 1. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse sätteid. Mh tuli juhtida tähelepanu, et enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus üksnes poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ja kui pool ei ole enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, ei ole tal enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 3 järgi õigust kulude hüvitamist nõuda. Asja materjalidest ei nähtu, et maa- või ringkonnakohus oleks seda teinud. Samas ei ole kostja III toonud kassatsioonkaebuses välja, milles seisnesid tema menetluskulud, mille jaotamist kostja III
1.jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel taotleb. Toimiku materjalidest nähtuvalt osales kostja III nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses isiklikult ilma esindajata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kostja riigilõivu, mille ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja mõistis. Eelneva tõttu tuleb jätta kostja III kassatsioonkaebus rahuldamata.
17.Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata kostja III kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse ning enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi ei ole alust mõista hagejalt kostja kasuks välja Riigikohtus kantud menetluskulu. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Villu Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.