lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-8419/51

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 04.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-08-8419/51
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2498
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsÜS § 136 lg 2, 4Tähtpäeva saabumineTsÜS § 146 lg 1, 4Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegTsÜS § 158 lg 1, 2Aegumise katkemine nõude tunnustamisegaVÕS § 82 lg 2Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 436Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-8419/15Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja26.05.2009

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-2-1-158-09Riigikohus01.02.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.november 2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-8419

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

Albert Balojani (pankrotis) hagi Maksim Simsoni vastu 625 000 krooni ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 26.mai 2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Albert Balojani (pankrotis) apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus Hageja Albert Balojan (pankrotis) (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X XXXXXXX), esindaja adv Mati Maksing Kostja Maksim Simson (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-XX XXXXXXX), esindaja adv Martin Männik

Menetlusosalised ja nende esindajad

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

625 000 krooni

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 26.mai 2009 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik esimese astme kohtus ja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad hageja, Albert Balojani (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 67 lg 1Tehingu mõiste
VÕS § 30 lg 3Võlatunnistus
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1.Albert Balojan (pankrotis) esitas 06.03.2008 Harju Maakohtule hagi Maksim Simsoni vastu põhivõla 625 000 krooni ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja koos teiste isikutega kostjale 2004.a kevadel mitmel korral raha. Kostja lubas korduvalt raha tagastada, kuid jättis selle tegemata.
2.Kriminaalasjas nr 1-59/05 10.03.2005 tehtud otsuse kohaselt võttis kostja omaks, et ta sai 21.04.2004 lepingu alusel hagejalt ettemaksuna 150 000 krooni ja 30.04.2004 suulise laenulepingu alusel 175 000 krooni. 16.03.2004 kokkuleppe alusel sai kostja kohe 50 000 krooni ja edaspidi, hiljemalt 2004.a märtsi lõpuks täiendavalt 250 000 krooni. Kostja on kinnitanud nimetatud summa saamist 22. ja 23.märtsil ning 01.aprillil 2004. Nimetatud kokkuleppe alusel saadud summa osas on kostja möönnud oma nõusolekut tagastada 150 000 krooni. Kokkulepe sõlmiti kostja ja Evely Aderi vahel, kes on oma nõude kostja vastu loovutanud hagejale.
3.Kostjal on kohustus tagastada hagejalt laenatud ja muudel alustel saadud raha - kokku 625 000 krooni. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlgnevuse tasumisele ka viivise tasumist seaduses ette nähtud määras. Hagiavalduse esitamise seisuga oli viivis 183 357,46 krooni ning hageja nõuab kostjalt ka edasiulatuvalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Raha tagastamise tähtpäevaks loeb hageja ühe aasta pärast raha saamist. Seega oleks kostja pidanud tagastama raha järgmiselt: 50 000 krooni 16.03.2005; 250 000 krooni 31.03.2005; 150 000 krooni 21.04.2005 ja 175 000 krooni 30.04.2005.
4.Kostja on kriminaalasja raames tunnistanud hagejalt 625 000 krooni saamist ja see on käsitletav võlatunnistusena, mille alusel võib hageja samuti nõuda kohustuse täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 1 kohaselt kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega aegumine katkeb ja algab uuesti. Hageja nõuete aegumistähtaja kulg katkes kriminaalmenetluse ajal ega hakanud uuesti kulgema enne 10.03.2005. Hagiavalduse esitamise ajaks 05.03.2008 ei olnud möödunud üldreeglina kohaldatav kolmeaastane aegumistähtaeg ja kostja aegumise vastuväide tuleb jätta rahuldamata.
5.Hageja sai võimalikust alusetust rikastumisest teada alles siis, kui kostja pärast korduvaid lubadusi raha kokkulepete alusel tasuda, keeldus raha tagasi maksmast, s.o hageja pankrotimenetluse käigus pärast 01.06.2005. Järelikult ei olnud hageja nõuded alusetu rikastumise sätete alusel hagiavalduse esitamise aja seisuga aegunud.
6.Kostja jättis oma kohustused hageja ees tahtlikult täitmata. Kostja kasutas ära hageja viibimist kinnipidamisasutuses ja hageja pankrotistumist, lootuses, et hageja ei saa asuda teostama oma õigust nõuda kostjalt võla tasumist. Rahalise kohustuse täitmata jätmist tuleb lugeda tahtlikuks kohustuse täitmata jätmiseks. Kostja vastuväited.
7.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus kohaldada aegumist. Hageja väidete kohaselt sai kostja hagejalt raha 22.03.2004, 23.03.2004 ja 01.04.2004. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest nähtuvalt panid hageja ja E.Ader kostja suhtes toime omavoli ajavahemikus 25.08.2004-21.09.2004 ehk nimetatud ajavahemikul pidi väidetav hageja nõue olema kostja vastu juba sissenõutav. Kostja on kriminaalmenetluses väidetavat võlgnevust eitanud. Teoreetiline kostja võlatunnistus oleks pidanud olema kirjalikus vormis. Selline võlatunnistus puudub. Kostja ei ole teinud ühtegi tegu, mida

on nimetatud TsÜS § 158 lg-s 2 ega teinud tahteavaldust, mis teoreetiliselt oleks võinud aegumist katkestada.

8.Kostja ei ole enda kohustusi tahtlikult rikkunud. Hageja on esitanud kostja vastu nõude alles hagiavalduses. Varem ei ole hageja kostjale mistahes nõudeid esitanud, mistõttu sai kostja eeldada, et hageja nõustub kostja poolt kriminaalmenetluses väljendatud seisukohaga, et kostjal puuduvad kohustused hageja ees. Kuna hageja esitas hagiavalduse alles 05.03.2008 ehk enam kui kolm aastat peale väidetava nõude sissenõutavaks muutumist, siis on hagi aegunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Maakohus jättis 26.05.2009 otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata.
10.Hageja on esile toonud, et tal on kostja vastu 625 000 krooni suurune nõue, mis tuleneb poolte vahel 21.04.2004 sõlmitud lepingust, kostja allkirjadest raha saamise kohta 22.03.2004, 23.03.2004 ja 01.04.2004 ning hagejale loovutatud nõudest, mis tuleneb E.Aderi ja kostja vahel 16.03.2004 sõlmitud lepingust. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas nõuded on aegunud ja kas kostja on tunnistanud hageja ees 650 000 krooni maksmise kohustust, millega aegumine on katkenud. Hageja tugines asjaolule, et nõuded muutusid sissenõutavaks üks aasta pärast kostja poolt raha saamist, kostja ei nõustunud nimetatud väitega. Samas puudub poolte vahel vaidlus selle üles, et isegi kui väidetavad tehingud on poolte vahel toimunud, siis välja arvatud 21.04.2004 leping, ei ole pooled kokku leppinud kohustuse täitmise tähtaegades.
11.Poolte vahel 21.04.2004 sõlmitud lepinguga luges kohus tõendatuks, et selle p 2.4 järgi pidi kostja täitma lepingu hiljemalt 15.09.2004 ja p 2.5 järgi pidi kostja tagastama ettemaksu 225 000 krooni hiljemalt seitsme päeva jooksul, kui ostu-müügi lepingut ei sõlmita p-s 2.4 määratud tähtaja jooksul. Hageja tugines asjaolule, et kostja sai lepingu alusel 150 000 + 75 000 krooni. Seega muutus hageja 225 000 krooni suurune nõue sissenõutavaks hiljemalt 22.09.2004. Kuivõrd hagi on esitatud 06.03.2008, kuid tehingust tulenev kolmeaastane nõude aegumistähtaeg möödus 23.09.2007, on nõue TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 1 ja § 151 lg 1 järgi aegunud.
12.E. Aderi ja kostja vahel 16.03.2004 sõlmitud lepinguga luges kohus tõendatuks, et selle p 2.4 järgi pidi kostja täitma lepingu kolme kuu jooksul ja selle p 2.5 järgi pidi kostja tagastama ettemaksu 300 000 krooni hiljemalt seitsme päeva jooksul, kui ostumüügi lepingut ei sõlmita p-s 2.4 määratud tähtaja jooksul. Seega muutus nõue sissenõutavaks hiljemalt kolme kuu ja 7 päeva pärast peale lepingu sõlmimist ehk 23.06.2004. Seoses sellega, et 25.08.2004 sõlmisid E. Ader ja kostja lisa 16.03.2004 lepingule, milles kostja võttis kohustuse tasuda 300 000 krooni hiljemalt 27.08.2004, muutus nimetatud nõue sissenõutavaks 27.08.2004. Tehingust tulenev kolmeaastane tähtaeg möödus 27.08.2007. Seega on ka see nõue TsÜS § 136 lg 2, § 146 lg 1, § 147 lg 1 ja § 151 lg 1 järgi aegunud.
13.Allkirjadega luges kohus tõendatuks, et kostja on andnud 22.03.2004, 23.03.2004 ja 01.04.2004 allkirjad hagejalt raha saamise kohta kogusummas 250 000 krooni Hageja käsitlus, et kostjal oli kohustus tasuda nimetatud summad ja mõistlik tähtaeg tasumiseks oli üks aasta raha saamisest, on tõendamata ja vastuolus hageja poolt esitatud kohtuotsusega, millest nähtub, et hagejat süüdistatakse kostjalt raha nõudmises juba ajavahemikul 25.08.2004 kuni 21.09.2004. Kui eeldada, et allkirjadest tulenev nõue on kehtiv ja maksetähtajas pooled kokku ei leppinud, kuid hageja asus võlga sisse nõudma ja kostja aktsepteeris võla olemasolu, nagu hageja seda väidab, tuleb lähtuda eeldusest, et tähtpäeva võis määrata võlausaldaja ehk hageja (VÕS § 82 lg 2). Kuivõrd hageja hakkas võlga sisse nõudma 25.08.2004, muutus nõue sellel

kuupäeval sissenõutavaks ja aegus TsÜS § 136 lg 4, § 146 lg 1, § 147 lg 1 ja § 151 lg 1 järgi 25.08.2007.

14.Kohus leidis, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega ei saa tõendada kostja poolt hagejale võlatunnistuse andmist 650 000 krooni kohta. Isegi kui võlatunnistus ei pidanud olema kirjalik (VÕS § 30 lg 3), kuna see oli antud seoses kostja majandusvõi kutsetegevusega, ei saa kostja poolt kriminaalmenetluse raames antud ütlusi tõlgendada hagejale suunatud tahteavaldusena. Võlatunnistuse andmine on tehing, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 1). Kohtuotsusest sellist kostja poolt hagejale suunatud tahteavaldust ei tulene. Kostja on leidnud (otsuse lk 8), et ei pea lepingu järgi midagi tagastama, ta tunnistab küll võlga (otsuse lk 9), kuid konkreetset summat ei oska öelda. Kostja poolt kriminaalmenetluse raames antud selgitust selle kohta, et tal on võlg hageja ees, ei saa nimetatud põhjustel lugeda ka nõude tunnustamiseks, kuna otsusest ei tulene konkreetselt, milliste lepingute alusel ja millises summas kostja on võlga tunnistanud. Kohtuotsusest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud erinevaid lepinguid ja otsusest ei tulene, millise lepingu alusel ja millises summas on kostja hageja nõuet tunnustanud. Seega ei ole võimalik väita, et kostja on tunnustanud just hageja poolt esitatud lepingute ja allkirjade alusel tekkinud nõudeid ja pole võimalik väita, et hageja nõude aegumine katkes seoses kostja poolt nõude tunnustamisega (TsÜS § 158 lg 1).
15.Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et kostja tegutses kohustuste mittetäitmisel tahtliku eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju või muid õigusvastaseid tagajärgi. Hageja väitest, et kostja ei täitnud oma kohustusi tahtlikult, ei tulene alust TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastase aegumistähtaja kohaldamiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, tuvastada, et hagi ei ole aegunud ja saata asi maakohtule lahendamiseks. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas ja jätta menetluskulud poolte enda kanda.
17.Maakohus rikkus otsuse tegemisel menetlusnorme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõuded on aegunud või mitte. Hageja vaidles kostja aegumise vastuväitele vastu sellega, et kostja avaldused kriminaalasja arutamisel on võlatunnistus, kostja on hageja nõuet tunnistanud ning kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Maakohus hindas ekslikult tõendeid ja ei põhjendanud otsust täielikus kooskõlas materiaalõigusega, millega rikkus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 438 lg-t 1. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 162 lg 4.
18.Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega võlatunnistuse kohta. Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2. Hageja nõuded ei ole aegunud TsÜS § 146 lg 1, § 158 lg 1 kui ka § 146 lg 4 alusel. Kohus jättis nimetatud normid põhjendamatult kohaldamata.
19.Maakohus on ekslikult hinnanud tõendeid ja sisustanud võlatunnistuse mõiste liiga kitsalt. Maakohus ei ole otsuses võtnud seisukohta, kas ta hindab kriminaalasja arutamisel tehtud kostja tahteavalduste vastavust konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele. Kohtuotsusest võib kaudselt järeldada, et kohus kontrollis üksnes võimalust, et kostja avaldused on konstitutiivne võlatunnistus. Hageja nõuab kostjalt raha maksmist lepinguliste kohustuste täitmiseks. Hageja ei väida, et kostja oleks kriminaalasjas antud ütlustega võtnud endale tingimata uue iseseisva kohustuse. Maakohus oleks pidanud kontrollima ka võimalust, et kostja tahteavaldused kriminaalmenetluses on deklaratiivne võlatunnistus. Selle variandi uurimata jätmisega rikkus kohus TsMS § 438 lg-t 1.
20.Deklaratiivse võlatunnistuse olemasolu hindamisel tuleb kindlaks teha, kas võlg on olemas või mitte. Sisuliselt on maakohus vastavad asjaolud tuvastanud ja lugenud tõendatuks, et poolte vahel olid sõlmitud lepingud, millest tulenesid kostja kohustused maksta hagejale teatavad rahasummad. Seetõttu on võimalik hinnata, et kostja tahteavaldused kriminaalasja arutamisel vastavad deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele. Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Samas tuleb analüüsida võlatunnistuse andmise põhjust ja eesmärki. Kostja on kriminaalasjas antud ütlustega üheselt möönnud oma rahalisi kohustusi hageja ees ning hageja on hagiavalduses ja teistes menetlusdokumentides näidanud, kuidas on kostja avaldused seotud konkreetsete lepingute ja kohustustega. Kriminaalasi algatati kostja avalduse alusel ja seega oli kostja kui väidetava kannatanu sooviks saavutada ütluste andmisel muu hulgas hageja suhtes süüdimõistev kohtuotsus selle eest, et hageja oleks justkui ebaseaduslike vahenditega nõudnud kostjalt võla tasumist. Võlga ennast kostja kahtluse alla ei seadnud. Seega tuleb järeldada, et kostja tunnistas nende kohustuste olemasolu, mille täitmise nõudmise eest hagejat kriminaalkorras karistati. Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, nagu ei oleks kostja ütlused kriminaalasja kohtulikul arutamisel piisavalt selged ja arusaadavad, tuvastamaks võlatunnistuse ulatust. Sõltumata sellest, kas kostja avaldused osutuvad konstitutiivseks või deklaratiivseks võlatunnistuseks, tuleb kostjal võlatunnistusest kui lepingust tulenevad kohustused täita VÕS § 8 lg 2 alusel.
21.Kui hinnata kostja tahteavaldus vastavaks deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele, siis tuleb uuesti hinnata hageja nõuete aegumist. Aegumise kulgemine katkeb deklaratiivse võlatunnistusega TsÜS § 158 lg 1 alusel. Kui aga hinnata kostja avaldused vastavaks konstitutiivse võlatunnistuse tunnustele, siis ei ole hageja nõue aegunud, sest võlatunnistusest kuni hagi esitamiseni ei olnud aegumistähtaeg veel möödunud.
22.Hageja ei nõustu maakohtu otsusega ka selles osas, nagu ei kohalduks käesolevas asjas pikem, s.o kümneaastane aegumistähtaeg. Kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Seda tõendavad ka kostja ütlused kriminaalasja arutamisel. Maakohus ei hinnanud hageja väidet ja kohtuotsust sellest aspektist, vaid leidis, et kostja kohustuse tahtlik rikkumine ei ole piisav pikema aegumistähtaja kohaldamiseks. Maakohtu järeldus on vastuolus TsÜS § 146 lg 4 sõnastusega.
23.Alternatiivselt palub hageja jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, kuna kohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 162 lg 4. Hageja on pankrotis olev füüsiline isik, kellelt kostja on saanud suurema summa raha. Kostja on jätnud raha hagejale tahtlikult tagastamata ja on pahatahtlikult kasutanud ära hageja olukorda, kus hageja ei saanud pikema aja vältel esitada kostja vastu nõuet. Sellises olukorras on ebaõiglane ja ebamõistlik jätta menetluskulud hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohus on õigesti leidnud, et nõue on aegunud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
25.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud kohus otsuse tegemisel apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega selle kohta, et hageja nõue on tervikuna aegunud. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole teinud hagejale suunatud tahteavaldust võla tasumiseks TsÜS § 67 lg 1 tähenduses. Kriminaalasjas nr 1-59/05 10.03.2005 tehtud kohtuotsuses märgitu ei ole käsitletav kostja poolt antud konstitutiivse ega ka deklaratiivse võlatunnistusena. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähendust ka apellatsioonkaebuse väited, mis käsitlevad nõuete aegumist konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistuse korral.
27.Maakohus leidis õigesti ka seda, et käesolevas asjas puudub alus TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastase aegumistähtaja kohaldamiseks. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et võlgnik kohustust tahtlikult ei täitnud. Tahtlikkust nimetatud sätte mõttes (pettuslikkust) ei eeldata, seda peab tõendama hageja. Hageja seda teinud ei ole.
28.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Selline menetluskulude väljamõistmine ei ole hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik, nagu hageja leiab. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest nähtuvalt määrati hagejale kostja suhtes omavoli kasutamise eest vangistus 2 aastat 8 kuud, millest koheselt kuulus ärakandmisele kuus kuud. Kuna hageja nõuete aegumistähtaeg oli kolm aastat, oli tal piisavalt aega nende maksmapanekuks. Seega on alusetu hageja väide, et kostja on pahatahtlikult kasutanud ära hageja olukorda, kus hageja ei saanud pikema aja vältel esitada kostja vastu nõuet.
29.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.

M.Merimaa

K. Paal

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja