2-10-25426/19 - Intellektuaalse omandi kaitse - Intellektuaalse omandi kaitse - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Hageja pöördus Harju Maakohtu poole 27. mail 2010.a hagiga kostja vastu, milles nõudis, et kohus kohustaks kostjat tegema Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgule tahteavalduse, mille sisuks on domeeninimest XXX loobumine. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud Q kontserni valdusühingu Q GmbH pankrotivaradest kõik kaubamärgiga „Q “ seotud õigused. Muuhulgas ostis hageja Q kaubamärgi Eestis. Hagiavaldusele oli lisatud väljavõte Eesti kaubamärkide registrist, mille kohaselt on hageja kaubamärgi Q omanik Eestis. 30.08.2010.a esitas hageja kohtule hagi täienduse, milles ta palus esialgse taotluse asemel kohustada kostjat üle andma domeeninime XXX hagejale. Kostja vaidles algselt hagiavaldusele vastu. Kuivõrd hageja soovis asja lahendamist kohtuistungil, teatas kohus pooltele, et kohtuistung käesolevas asjas toimub 11.10.2010.a kell 10.00. 08.10.2010.a esitas kostja kohtule avalduse hagi õigeksvõtmiseks. Oma avalduses teatas kostja, et tunnistab tema vastu esitatud nõuet loobuda domeeninimest XXX ja võtab hagi õigeks. Kostja esindaja toimetas oma 08.10.2010.a avalduse kätte ka hageja esindajale. Hageja teatas kohtule 18.10.2010.a, et ta nõustub kostja hagi õigeksvõtmise avaldusega ja peab põhjendatuks vaidluse lõpetamist kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisega. Samuti esitas hageja kohtule oma menetluskulude nimekirja koos menetluskulude kandmist tõendavate dokumentidega. Hageja palus mõista kostjalt menetluskuludena välja riigilõivu hagiavalduselt summas 5000 krooni, riigilõivu hagi tagamise avalduselt summas 450 krooni ning tasu advokaadi õigusabi eest kokku summas 200 000 krooni. Hageja palus mõista kostjalt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summalt välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kostja esitas 01.11.2010.a hageja menetluskulude nimekirjale oma vastuväited. Kostja ei vaielnud vastu hageja riigilõivude tasumisest tulenevatele kuludele summas 5450 krooni. Samas leidis kostja, et hageja õigusabikulude nõue on esitatud kujul ülepaisutatud ning on põhjendatud vaid osaliselt. Kostja oli seisukohal, et hageja esitatud arvetest ei tulene selgelt, milline on õigusabi eest tasumisele kuuluva tunnitasu ehk tariifi arvestamise alused. Kostja hinnangul on Eestis õigusabi teenuse keskmine turuhind hinnanguliselt 1500 krooni tunnis (ilma käibemaksuta) ning kostja ei ole kohustatud tasuma õigusabikulusid suuremas summas kui see oleks arvestades keskmist turuhinda. Menetluskulude väljamõistmine maksimaalmääras on põhjendatud vaid erandlikel juhtudel. Hageja esitatud arvetest tulenevad teenused ei olnud suures osas seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega ning hagejat on esindanud asjas kaks esindajat, mis asja mahtu ja keerukust arvestades ei olnud vajalik. Samuti kajastub õigusabi arvetel õigusteenuse osutamine Martin Käerdi poolt, kes ei olnud käesolevas asjas hageja esindajaks. Eeltoodust lähtuvalt pidas kostja hageja esitatud arvete sisu arvestades põhjendatuks hageja õigusabikulusid kokku 24,4 tunni ulatuses. Arvestades õigusabi osutamise tunni hinnaks 1500 krooni, pidas kostja hageja põhjendatud õigusabikuluks 36 600 krooni.

Käesolevas asjas esitas kostja kohtule kirjaliku avalduse hagi õigeksvõtmise kohta eelmenetluses, mistõttu lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hageja on nõustunud kostja esitatud avaldusega. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kohus leiab, et hagi rahuldamine kostja õigeksvõtul põhineva avalduse alusel on põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja tõendanud, et talle kuulub Eestis registreeritud kaubamärk „Q “. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses kaubamärgiga identseid tähiseid. KaMS § 14 lg 1 annab kaubamärgiomanikule õiguskaitse ka kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes, millist seisukohta on kinnitanud ka Riigikohtu praktika (RK TKo nr 3-2-1-4-06, 30.03.2006.a). Kostja nimele on Eestis registreeritud domeeninimi XXX, mille kasutamiseks ei ole kostjal hageja kui kaubamärgiomaniku luba. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et tal on käesoleval ajal või et tal oleks kunagi olnud domeeninime omandamiseks kaubamärgi „Q “ omaniku luba. Kostja on pidanud talle kuuluvat domeeninime immateriaalseks varaks, kuid kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, millist õigusaktidega tunnustatud õigust ta seejuures omab. Seega kasutab kostja domeeninime XXX ilma õigusliku aluseta ja ilma hageja loata. Kostja tegevus on hinnatav ka kõlvatu konkurentsina konkurentsiseaduse § 50 lg 1 mõistes, mille kohaselt loetakse kõlvatuks konkurentsiks ebaausat äritegevust ja heade kommete ning tegudega vastuolus olevaid tegusid. Kuivõrd hageja soovib kasutada domeeninime XXX oma äritegevuses ja kostja on seni takistanud hagejal sellise tegevusega tegelemist, omamata selleks mistahes õiguslikku alust, ei ole selline kostja tegevus kohtu hinnangul kooskõlas heade kommetega. Kostja tegevus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 punktide 6-8 alusel käsitletav kahju õigusvastase tekitamisena. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kostja rikkus oma tegevusega KaMS § 14 lõikest 1 tulenevat kohustust. VÕS § 1055 lg 1 järgi on kannatanul õigus nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev. Eeltoodust tulenevalt nõudis hageja kostjalt domeeninime XXX üleandmist hagejale. Hageja nõue on kooskõlas alates 05.07.2010.a kehtima hakanud tippdomeeni .ee domeenireeglite punktiga 5.3.6.3. Kuivõrd kostja on oma 08.10.2010.a avaldusega kogu hagi õigeks võtnud, siis lahendab kohus asja õigeksvõtul põhineva otsusega. Seetõttu tuleb hageja nõue rahuldada. Kostjat HBOÜ-d tuleb kohustada andma üle domeeninimi XXXhagejale Saksamaa äriühingule PSV(registrikood Saksamaa registris HRB XXX). TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselgelt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromisslepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Käesolevas asjas keelas kohus hagi tagamise korras kostjal domeeninime XXX käsutamise, sealhulgas sellest loobumise või selle üleandmise kolmandatele isikutele. Hageja ei ole käesolevas asjas taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Kuivõrd käesoleva otsusega on kohus kohustanud kostjat andma domeeninime XXX üle hagejale, on hagi tagamise abinõu jõusse jätmine kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ilmselgelt vajalik selleks, et kostja ei võõrandaks domeeninime XXX hageja asemel kolmandatele isikutele.

Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lõikest 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul ei ole kostja hagi kohe õigeks võtnud, vaid on sellele esialgu vastu vaielnud. Samuti tuleneb käesolevas asjas kogutud tõenditest, et kostja on põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena tasutud riigilõivude väljamõistmist kokku summas 5450 krooni. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja taotlusele mõista talt menetluskuluna välja tasutud riigilõivude summa 5450 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud menetluskuluna välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivud kogusummas 5450 krooni. Hageja on samuti taotlenud kostjalt advokaadi õigusabi eest kokku 200 000 krooni väljamõistmist. Kostja vaidles hageja õigusabikulude tasu taotlusele vastu ning pidas hageja põhjendatud õigusabikuludeks 36 600 krooni. Kostja oli seisukohal, et hageja esitatud arvetest ei tulene selgelt, milline on õigusabi eest tasumisele kuuluva tunnitasu ehk tariifi arvestamise alused. Kostja hinnangul on Eestis õigusabi teenuse keskmine turuhind hinnanguliselt 1500 krooni tunnis (ilma käibemaksuta) ning kostja ei ole kohustatud tasuma õigusabikulusid suuremas summas kui see oleks arvestades keskmist turuhinda. Menetluskulude väljamõistmine maksimaalmääras on põhjendatud vaid erandlikel juhtudel. Hageja esitatud arvetest tulenevad teenused ei olnud suures osas seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega ning hagejat on esindanud asjas kaks esindajat, mis asja mahtu ja keerukust arvestades ei olnud vajalik. Samuti kajastub õigusabi arvetel õigusteenuse osutamine isikute poolt, kes ei olnud käesolevas asjas hageja esindajaks. Kohus nõustub osaliselt kostja vastuväidetega. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. § 175 lg 3 näeb ette, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. TsMS § 175 lg 4 alusel on Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni. Hageja on taotlenud oma lepinguliste esindajate kulude väljamõistmist kostjalt maksimaalmääras. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et maksimaalmääras on lepingulise esindaja kulude sissenõudmine põhjendatud vaid erandlikel asjaoludel. Käesolevas asjas on menetlus toimunud vaid kirjalikus menetluses, mille käigus on pooled vahetanud oma seisukohti. Hageja nõue kostja vastu põhineb kaubamärgiseadusest tuleneval selgel faktilisel ja õiguslikul alusel. Kostja on hagiavaldusele esitanud peamiselt õigusteoreetilisi vastuväiteid. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel olnud keerukat õiguslikku vaidlust ning puudus vajadus analüüsida mahukaid tõendeid. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist erandlike asjaoludega, mis tingiksid lepingulise esindaja kulude väljamõistmist maksimaalmääras. Kohus nõustub kostja seisukohtadega ka selles osas, et kahe esindaja poolt hageja samaaegne esindamine käesolevas asjas ei ole olnud vajalik. Hagejal on õigus omada tsiviilasjas mitut esindajat, kuid mitmele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine eeldab TsMS § 175 lg 3 alusel kas asja keerukust või esindaja vahetamise vajadust. Käesolev asi ei ole olnud õiguslikult mahukas ega keeruline ning asja menetlemise käigus ei ole tekkinud vajadust esindaja vahetamiseks. Eeltoodu

tõttu on põhjendatud korraga vaid ühele esindajale tehtud kulutuste väljamõistmine kostjalt. Riigikohus on rõhutanud, et asja keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust, mitte iseenesest asjaolust, et menetlusosalisel on olnud mitu esindajat (RK TKm 09.11.2009.a nr 3-2-1-112-09, p 17). Kostja on esitanud hageja õigusabikulude osas ka konkreetsed vastuväited. Hageja poolt esitatud arve nr 100890 (toimiku lk 135-140) osas leidis kostja, et põhjendatud kuludeks antud arvel on kulud menetlusdokumendi ettevalmistamisele ja selle täiendamisele kokku 4,8 tunni ulatuses. Ülejäänud osa arves kajastatud teenuseid ei ole otseselt seotud käesoleva tsiviilasja menetlemiseks. Arves kajastatud advokaat Reet Saks`a osutatud õigusabi ei ole seotud käesoleva asjaga, kuna nimetatud advokaat ei ole antud asjas hageja esindajaks. Samuti ei saa põhjendatuks pidada kulusid seoses hagiavalduse tõlkimisega hagejale. Korraga kahe esindaja kulude hüvitamine seoses hagiavalduse koostamisega ei ole kostja hinnangul põhjendatud. Kohus nõustub kostja vastuväidetega. Menetluskuludeks tsiviilasjas saab pidada neid menetlusosaliste esindajate kulusid, mis on seotud konkreetses tsiviilasjas hagiavalduse koostamise ja selle edasise menetlemisega (RK TKm 22.06.2010 nr 3-2-1-63-10, p 12). Kohus leiab, et mistahes muude õigusteenuste osutamine hagejale kui advokaadibüroo kliendile ei ole automaatselt menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas. Arve nr 100890 lisast (toimiku lk 136-137) nähtub, et muuhulgas on nimetatud arve kohaselt osutatud hagejale erinevaid õigusteenuseid enne hagiavalduse koostamist ning õigusteenuse osutajaks on olnud käesolevas menetluses esindajaks mitteolev advokaat. Otseselt käesoleva menetlusega seotud kuluks loeb kohus kulusid hagiavalduse koostamisele ja täiendamisele kokku 4,8 tunni ulatuses. Kohus ei loe põhjendatud kuluks 25,5h tunni õigusteenuse osutamist hagiavalduse tõlkimiseks hagejale, kuna kohtumenetluse keeleks on eesti keel. Samuti ei loe kohus põhjendatuks korraga kahe hageja esindaja kulude hüvitamist hagiavalduse koostamise eest. Kohus leiab, et arve nr 100890 osas tuleb lugeda põhjendatud menetluskuluks õigusabiteenuste osutamist 4,8h ulatuses. Arve nr 101145 osas on kostja pidanud põhjendatud hageja menetluskuludeks kulusid hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse ettevalmistamisele 6,1 tunni ulatuses. Samuti on kostja pidanud põhjendatuks kulusid seoses hagi tagamise määruse analüüsiga (1h). Kohus nõustub kostja seisukohtadega. Arve nr 101145 lisast (toimiku lk 142) nähtub, et ülejäänud arves kajastatud õigusteenused ei ole seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Käesolevas tsiviilasjas ei olnud vajalik hagejale koostada dokumente või organiseerida kaubamärgi ümberregistreerimist. E-kirjade saatmine hageja töötajatele ei ole seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Kohus leiab, et arve nr 101145 osas tuleb lugeda põhjendatud menetluskuluks õigusabiteenuste osutamist kokku 7,1 h ulatuses. Arve nr 101506 osas peab kostja põhjendatuks hageja kulusid õigusabile seoses kohtumääruse edastamisega (1h), seoses kliendi nõustamisega hagi tagamise abinõu täitmise tõttu (0,5h ja 0,2h) ning seisukohtade koostamist kostja tähtaja pikendamise taotluse kohta (0,5 h) ehk kokku 1,6 h ulatuses õigusabiteenuste osutamist. Kohus nõustub siin samuti kostja seisukohtadega. Arve nr 101506 lisast (toimiku lk 146) nähtub, et ülejäänud osas on advokaadid nõustanud hagejat muudes menetlusega mitteseotud küsimustes (sealhulgas EeNet-ga peetud diskussiooni osas). Kohus leiab, et arve nr 101506 osas tuleb lugeda põhjendatud menetluskuluks õigusabiteenuste osutamist 1,6 h ulatuses. Arve nr 101747 osas on kostja pidanud põhjendatuks hageja kulusid õigusabile seoses seisukoha koostamisega kostja taotlusele vastamiseks (1,4h) ja uue taotluse koostamisega (1,4h) ning kostja menetlusdokumendi analüüsi (1,1h). Kostja leidis samas, et hageja 07.07.2010.a taotlus (toimiku lk 49-50) on sisult vaid pool lehekülge pikk, mistõttu on põhjendatud kuluks antud taotluse koostamise eest õigusteenuse osutamine 0,75 h ulatuses. Samuti ei pidanud kostja põhjendatuks samal arvel märgitud hageja esindaja Ants Nõmperi poolt 0,5 h ulatuses osutatud õigusteenust seoses kostja 20.07.2010.a seisukohtade analüüsimisega, kuna sama õigusteenust on hagejale osutanud 1,1 h

ulatuses advokaat Jaanus Kasevits. Kostja aktsepteeris esitatud arvest põhjendatud õigusabikuluna 3,9 h. Kohus nõustub kostja seisukohtadega ning leiab, et kahe esindaja poolt samas küsimuses osutatud õigusabiteenus ei kujuta endast põhjendatud menetluskulu käesolevas asjas. Kohus leiab ühtlasi, et hageja 07.07.2010.a taotluse koostamise osas on põhjendatud menetluskuluks kulu 0,75 h õigusteenuse osutamisele, kuna taotlus on vaid pool lehekülge pikk ega puuduta sisulisi õiguslikke küsimusi. Arve nr 101747 lisast (toimiku lk 150), et ülejäänud osas ei ole arvel kajastatud õigusteenuste osutamine seotud käesoleva tsiviilasjaga, kuivõrd hageja esindajad on analüüsinud uut tippdomeeni .ee reeglistikku, mille kohaldamise üle käesolevas asjas vaidlus puudub. Samuti on hageja eitanud käesolevas asjas kompromissläbirääkimiste pidamist kostjaga (hageja 06.07.2010.a taotlus, toimiku lk 45-46). Kohus leiab, et arve nr 101747 osas tuleb lugeda põhjendatud menetluskuluks õigusteenuse osutamist 3,9 h ulatuses. Arve nr 101944 osas leidis kostja, et hageja põhjendatud menetluskuluks on olnud kostja 20.07.2010.a menetlusdokumendile vastuse koostamine, millest kostja luges põhjendatuks õigusteenuse osutamist 4 h ulatuses, kuna kõnealune menetlusdokument oli sisuliselt vaid 3 ja pool lehekülge pikk. Kostja ei pidanud põhjendatuks samas küsimuses korraga kahe esindaja kulude hüvitamist. Kohus leiab, et arve nr 101944 lisast (toimiku lk 154) nähtuvalt on käesoleva tsiviilasjaga seotud põhjendatud menetluskuluks kostja 20.07.2010.a menetlusdokumendile vastuse koostamine ühe hageja esindaja poolt. Ülejäänud arvel kajastatud õigusteenused ei ole seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Samuti peab kohus põhjendatuks kostja seisukohti, mille kohaselt võib hageja 30.08.2010.a seisukohtade koostamisele kulunud põhjendatud õigusteenuse osutamise ajaks lugeda 4 tundi, kuna dokument on vaid 4 lehekülge pikk (toimiku lk 84-88). Dokumendi koostamiseks ei olnud vajalik mahukate tõendusmaterjalide analüüs, vaid hagejal tuli koostada peamiselt õigusteoreetiline seisukoht, mis oma mahult ei olnud eriti keerukas. Kohus leiab, et arve nr 101944 tuleb lugeda põhjendatud menetluskuluks õigusteenuse osutamist 4 h ulatuses. Arve nr 102255 osas leidis kostja, et hageja põhjendatud menetluskuluks on olnud kulud seoses kostja 20.09.2010.a menetlusdokumendi analüüsiga ja hagejaga suhtlemisele 3 h ulatuses. Martin K poolt osutatud õigusabi ei pidanud kostja hageja põhjendatud menetluskuluks, kuna tegemist ei ole hageja esindajaga käesolevas tsiviilasjas. Kohus nõustub kostja seisukohtadega. Arve nr 102255 lisast (toimiku lk 158) nähtub, et hagejale on osutatud õigusabiteenuseid muuhulgas ka EENet-le teabenõude koostamiseks ja sealt saadud dokumentide analüüsimiseks, kuid vastava teenuse osutamine ei ole seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Kohus nõustub kostjaga ka selles osas, et Martin K osutatud õigusteenuseid ei saa käesolevas asjas lugeda põhjendatud menetluskuludeks, kuna tegemist ei ole hageja esindajaga antud tsiviilasjas. Käesoleva tsiviilasja menetlemisega seotud õigusteenuseks on õigusteenus seoses kostja 20.09.2010.a menetlusdokumendi analüüsimisega. Kohus leiab, et ülejäänud osas arvel kajastatud õigusteenused ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga, kuid kuivõrd kostja oli nõus aktsepteerima ülejäänud teenuste osas kulusid 2 tunni ulatuses, peab kohus arve nr 102255 alusel osutatud põhjendatud menetluskuluks õigusteenuste osutamist kokku 3 h ulatuses. Eeltoodu alusel on hagejale käesoleva tsiviilasja menetlemisega seoses osutatud õigusabiteenuseid põhjendatult 24,4 tunni ulatuses. Kostja on leidnud, et hagejale õigusabiteenust osutanud advokaadibüroo keskmine tunnitasu on oluliselt kõrgem Eesti turul osutatava õigusabi teenuse keskmisest hinnast, milleks on 1500 krooni tunnis (ilma käibemaksuta). Kostja on märkinud, et hageja poolt esitatud arvetel on kajastatud teenuse keskmine tariif, kuid arvetelt ei nähtu algandmeid, mille alusel on keskmise tariifini jõutud. Kostja leidis, et hagejale osutatud õigusabi maksumus ei ole üheselt arusaadav. Kohus leiab, et hageja esitatud arvetest ei nähtu tõepoolest, millised on olnud hagejale osutatud õigusabiteenuste tunnihinna kujunemise alused. Arvetel on märgitud „keskmine tariif“, mis on ulatunud 137 EUR-st tunni kohta kuni 290 EUR-ni tunni kohta. Samas ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks Eesti õigusabi teenuste turul keskmiseks teenuse hinnaks nimelt