Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-10-35543 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi A T vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 5277,26 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Swedbank AS (reg.nr 10060701, Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Silva Kark, kostja Aleksandr Trušenko ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxx x-xx) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista A T 6482,38 krooni ja viivis protsendina põhisummalt 5277,26 krooni alates 24.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks. Menetluskulud jätta A T kanda. Välja mõista A T riigilõiv 1950.- krooni Swedbank AS-i kasuks. Välja mõista A T viivis menetluskuludelt 1950.- krooni alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid 08.09.2008 laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 12 000.- kr, intressimääraga 23% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.09.2009. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 12.04.2009. Alates 12.04.2009 kuni 12.09.2009 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 6 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksmisega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates lg 1 kehtestatud määra alusel. 22.09.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingu lõpptähtaja möödumise kohta alates 12.09.2009, paludes võlad tasuda hiljemalt 07.10.2009 ja hoiatas juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. 12.09.2009 lõppes lepingu tagastamise lõpptähtaeg. 23.07.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevuse kokku 6482,38 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6 alusel kostjalt välja mõista: 6482,38 krooni ja viivis protsendina põhisummalt 5277,26 krooni alates 24.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 1950.- krooni Swedbank AS-i kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt 1950.- krooni alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette
nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 08.09.2008 laenulepinguga nr xx-xxxxxx-xx loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale 12 000.- kr krediiti ja tagastamise lõpptähtajaga 12.09.2009. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata alates 12.04.2009 kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule, s.o 12.09.2009. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 23% aastas. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele intress 737,27 kr. Lepingu kohaselt kui arvelduskontol ei ole varalise kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses vaba raha, on pangal õigus alustada viivise arvestamist hinnakirjas kehtestatud määras. Viivise arvestuse aluseks ajavahemik 12.04.2009-23.07.2010 põhinõudelt 5277,26 kr. Viivise suurus 467,85 kr. Seisuga 23.07.2010 oli kostja jätnud tasumata põhivõla summas 5277,26 kr, intressi summas 737,27 kr, viivise 467,85 kr, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on põhjendatud hageja taotlus kostjalt viivise väljamõistmiseks protsendina tagastamata laenusummalt kuus kuni laenusumma tasumiseni. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.