lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-79-10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 18.10.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-79-10
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
18.10.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1876
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 149 lg 4, 8Kautsjoni tasumine ja tagastamineVÕS § 1037 lg 1Väärtuse hüvitamise nõue õiguse rikkumise korralAÕS § 16 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alusedTsÜS § 53 lg 2Oluline osa

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (21)

lahend.ee
2-21-12078/89Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.06.20242-20-17481/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.10.20232-21-12078/69Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.08.20232-17-10072/96Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.12.20212-17-6184/52Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.02.20212-17-16135/55Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.12.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-79-10 Tartu, 18. oktoober 2010. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Vesta Vaarmetsa hagi Aniita Otsa vastu 120 000 krooni saamiseks Tartu Ringkonnakohtu 11. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 206-27499 Vesta Vaarmetsa kassatsioonkaebus Aniita Otsa kassatsioonkaebus 120 000 krooni Hageja Vesta Vaarmets (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Kostja Aniita Otsa (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti 20. september 2010. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-27499 ning teha asjas uus otsus, millega jätta Vesta Vaarmetsa hagi Aniita Otsa vastu 120 000 krooni saamiseks rahuldamata.
2.Aniita Otsa kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Vesta Vaarmetsa kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Poolte menetluskulud jätta Vesta Vaarmetsa kanda.
5.
VÕS § 1027Alusetu rikastumise mõiste
2-17-10072/73
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
30.10.2019
2-16-2086/95Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.12.2018
2-17-9627/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.11.2018
2-17-15870/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja20.09.2018
2-18-3793/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.07.2018
2-17-1458/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.01.2018
2-16-2068/62Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.12.2017
2-15-4687/43Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.04.2016
2-14-3604/6Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja09.10.2014
2-14-6817/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.07.2014
2-09-26206/84Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.01.2014
2-12-23561/31Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.01.2013
3-2-1-47-11Riigikohus17.06.2011
2-10-15732/35Tallinna Ringkonnakohus10.06.2011
2-09-51941/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.02.2011
Tagastada Heldur Otsale 9. märtsil 2009. a Aniita Otsa kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 664 (kuussada kuuskümmend neli) krooni.
6.Arvata Vesta Vaarmetsa kassatsioonkaebuselt 8. aprillil 2010. a tasutud kautsjon 537 (viissada kolmkümmend seitse) krooni riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vesta Vaarmets (hageja) esitas 2. oktoobril 2006 Tartu Maakohtule Leonhard Treifeldi (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 120 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt oli hageja vanaema Marie Vaidla alates 14. augustist 1993 kuni surmani
28.septembril 2003 kostjaga abielus. Kostja kinkis 9. juulil 1999 M. Vaidlale 1434/5000 suuruse mõttelise osa elamust Piiri 16 Tartus (elamu). 11. juulil 2000 omandas M. Vaidla 2376/10000 suuruse mõttelise osa kinnisasjast Piiri 16 Tartus (kinnistu), millel elamu asub. Maa erastamise eest tasus M. Vaidla oma tütrelt Kersti Kaasikult kinkena saadud EVP-kroonidega. Kinnistu mõtteline osa oli M. Vaidla ja kostja ühisvara. Pärast M. Vaidla surma oli kostja kinnistu 1188/10000 suuruse mõttelise osa omanik, kuna kinnistu mõtteline osa oli abikaasade ühisvara, ning lisaks kinnistu 198/10000 suuruse mõttelise osa omanik M. Vaidla pärijana. Kokku kuulus kostjale 1386/10000 suurune mõtteline osa kinnistust. 990/10000 suuruse mõttelise osa kinnistust päris hageja.

Hageja leiab, et kostja on alusetult rikastunud M. Vaidla lahusvara arvel, omandades abikaasade ühisvarana 1188/10000 suuruse mõttelise osa kinnistust, mille oluliseks osaks oli elamu, mille mõtteline osa oli M. Vaidla lahusvara. Hagejal kui M. Vaidla pärijal on seetõttu õigus nõuda kostjalt M. Vaidlale kuulunud elamu mõttelise osa väärtusest poole hüvitamist.

2.Tartu Maakohus lubas 6. veebruari 2007 määrusega L. Treifeldi surma tõttu kostjana menetlusse astuda tema üldõigusjärglasel Aniita Otsal.
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu, kuna kinnisasi ja selle oluline osa ei saa olla erinevate isikute omandis ning hageja ei ole vaidlustanud seda, et L. Treifeld omandas 1386/10000 suuruse mõttelise osa kinnistust õiguspäraselt.
4.Tartu Maakohus jättis 9. juuni 2009. a otsusega hagi rahuldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. 1. juulini 2002 sätestasid sama põhimõtte asjaõigusseaduse (AÕS) § 16 lg 1 ja § 15 lg 2. Maatüki ja selle peal asuva kinnisasja oluliseks osaks oleva hoone omanikuks saab olla ainult üks ja seesama isik. Hageja on korduvalt kinnitanud, et nõustub toimingutega, mille notar tegi M. Vaidla pärimismenetluses. Seega sai L. Treifeld kinnistu mõttelist osa omandades ka kinnistul asuva elamu mõttelise osa omanikuks. Kostja õigusvastast käitumist ei ole tuvastatud.
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 11. märtsi 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 66 389 krooni 50 senti. Ringkonnakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et M. Vaidla erastas abielu ajal elamu mõttelise osa juurde maa. Sellega lakkas M. Vaidla vallasomand olemast. Kuna kinnistamine toimus abielu ajal, siis kinnisomand kuulus abikaasade ühisvara hulka. Ei ole andmeid selle kohta, kas abikaasadel oli vara kohta mingeid kokkuleppeid, ning M. Vaidla surma järel loeti, et M. Vaidlale kuuluv kinnisasi oli abikaasade ühisvara võrdsetes osades. Pärast M. Vaidla surma päris L. Treifeld kinnistu 1386/10000 mõttelise osa ning 10. veebruaril 2004 tehti selle kohta kanne kinnistusraamatusse. Kuna kinnisasja oluliseks osaks on M. Vaidlale lahusvarana kuulunud elamu osa, siis on nimetatud vallasvara arvel kinnistu väärtus suurenenud ning L. Treifeld selle võrra alusetult rikastunud. Kuna kostja on L. Treifeldi pärija, siis on hageja nõue kostja vastu põhjendatud. Ringkonnakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1027 ja § 1037 lg-tele 1-3 ning leidis, et hageja on nõustunud varem toimunud tehingutega ning lugenud kinnistusraamatu kanded õigeks, kuid ei ole sel põhjusel kaotanud õigust nõuda hüvitist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb elamu väärtust hinnata L. Treifeldi kinnistu mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse kandmise aja seisuga. Eksperdiarvamuse kohaselt oli kinnistul asunud hoonete väärtus 958 000 krooni. Kinnistust kuulus M. Vaidlale 1386/10000 suurune mõtteline osa, seega kokku hoonete osa väärtusega 132 779 krooni.

Pärast M. Vaidla surma omandas L. Treifeld abikaasade ühisvarana 1/2 nimetatud mõttelisest osast ja ülejäänud 1/2 mõttelisest osast 1/6 sundosana. Sundosa oli L. Treifeld õigustatud pärima ning siin alusetu rikastumise aluseid ei esinenud. L. Treifeld rikastus alusetult, kui sai ühisvara arvel 1/2 osa. Seega L. Treifeld rikastus alusetult 66 389 krooni 50 sendi võrra ning sama suur osa hagist tuleb rahuldada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ja kostjalt hagejale 53 610 krooni 50 senti välja mõistmata, ning saata asi tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks või teha asjas uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada. Hageja leiab, et ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud elamu väärtuse hindamisel asjas tehtud teise eksperdiarvamusega, mille kohaselt oli elamu väärtus 1 500 000 krooni. Samuti ei selgu ringkonnakohtu otsusest, miks korrutas ringkonnakohus hüvitise määramisel elamu 1386/10000 suuruse mõttelise osa väärtuse kordajaga 1/2.
9.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. On arusaamatu, kuidas sai ringkonnakohus olukorras, kus ta oli leidnud, et L. Treifeld on kinnisomandi omandanud õiguspäraselt, leida, et L. Treifeld oli kinnisomandit omandades M. Vaidla arvel alusetult rikastunud. Alusetu rikastumise nõuet on võimalik esitada ainult olukorras, kus isik on saanud midagi ilma õigusliku aluseta või kui õiguslik alus langeb hiljem ära. TsÜS § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. 1. juulini 2002 sätestasid sama põhimõtte AÕS § 16 lg 1 ja § 15 lg 2. Seega sai L. Treifeld kinnistu mõttelise osa omanikuna ka kinnistul asuva elamu mõttelise osa omanikuks. Hageja on korduvalt kinnitanud, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et L. Treifeldile kuulub 1386/10000 suurune mõtteline osa kinnistust. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu apellatsioonkaebuse peale esitatud vastuses väljendatud seisukohaga kinnisasja olulise osa lahutamatuse põhimõtte kohta. Samuti ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks on just abikaasade ühisvara õigusliku regulatsiooni alusel kostja saadud kinnisomand aluseks hageja alusetu rikastumise nõudele. Samas kui sundosana päritud kinnistu mõtteline osa seda ei ole. Sellega on ringkonnakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-t 5. Ringkonnakohtu otsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 8. detsembri 2000. a lahendis asjas nr 3-2-1-116-00 asunud seisukohale, et pärast abielu lõppemist abikaasa surma tõttu ei ole võimalik ühisvara jagada. Abielu kestel soetatud vara on sellisel juhul abikaasade ühisvara sõltumata sellest, kas see on omandatud abikaasade ühisvara või lahusvara arvel. Seejuures eeldatakse abikaasade osade võrdsust. Ringkonnakohus on aga praeguses asjas sisuliselt asunud ühisvara jagama. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks on praeguses asjas kohaldatavad VÕS § 1027 ja § 1037 lg-d 1 ja 2. Nende sätete kohaldamise eeldusi ei ole tuvastatud ei maakohtu ega ringkonnakohtu

menetluses. Samuti on ringkonnakohus valesti kohaldanud VÕS § 1037 lg-t 3. Rikkumise ajaks selle sätte mõttes ei saa olla L. Treifeldi omanikuna kinnistusraamatusse kandmise aeg, vaid M. Vaidla surmaaeg, kuivõrd pärandaja vara läheb pärijale üle alates pärandaja surmapäevast.

10.Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
11.Hageja kostja kassatsioonkaebusele tähtaegselt ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kolleegium saab TsMS § 691 p 5 alusel teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on hagi osaliselt rahuldades kohaldanud valesti võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätteid. Ringkonnakohus on viidanud VÕS § 1037 lg-tele 1-3. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu aga, et ringkonnakohus oleks kontrollinud nende sätete kohaldamise eeldusi. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Seega on VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine. Ringkonnakohtu otsuses ei ole välja toodud, kuidas rikkus kostja õiguseellane L. Treifeld M. Vaidla õigusi. Selliseid asjaolusid ei ole menetluses välja toonud ka hageja. Hagiavalduse kohaselt erastas M. Vaidla ise talle lahusvarana kuulunud elamu mõttelise osa juurde kuuluva maa. Seega muutus elamu kinnistu, mille mõtteline osa oli abikaasade ühisvara, oluliseks osaks M. Vaidla tegevuse tulemusena. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta ka selle, et VÕS § 1027 järgi saab alusetu rikastumise sätete alusel välja nõuda vaid õigusliku aluseta saadut. Praeguses asjas sai L. Treifeld hagiavalduses esitatud asjaolude põhjal kinnistu mõttelise osa omanikuks, kuna see oli abikaasade ühisvara, ning ta oli M. Vaidla pärija, seega õiguslikul alusel. Arvestades eeltoodut, ei ole võimalik hagi rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Hagiavalduses väljatoodud asjaolusid silmas pidades ei ole hagi võimalik rahuldada ka mõnel muul õiguslikul alusel. Seetõttu tuleb ka hageja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
14.Kolleegium märgib, et juhul kui abikaasa on surnud enne 1. juulit 2010, siis tuleb perekonnaseaduse § 210 lg 2 kohaselt kohaldada enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadust. Sellisel juhul pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa abikaasade ühisvara enam jagada. Surnud abikaasa pärijal on siiski võimalik esitada tuvastushagi, tuvastamaks, et mingi abikaasade ühisvarasse kuulunud ese kuulub pärandvarasse suuremas või väiksemas osas kui pool (1/2). Kohus võib ka nimetatud tuvastushagis pärandvara koosseisu määrates kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse § 19 lg-s 2 märgitud alustel (vt Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-09). Juhul kui surnud abikaasa pärija soovib lõpptulemusena saada kaasomandina pärandvarasse kuuluva asja ainuomanikuks või talle kuuluva mõttelise osa eest hüvitist, tuleb tal esitada kõigi kaasomanike vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks.
15.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Hageja peab hüvitama kostja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
16.Kuna kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Praeguses asjas on kostja eest kautsjoni tasunud Heldur Otsa. TsMS § 149 lg 8 sätestab, et kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Kostja on teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Heldur Otsa arvelduskontole. Hageja tasutud kassatsioonikautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.